Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Piret Rõuk Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu (Kentmanni tn 13, Tallinn)
Tsiviilasja lahendamine
kirjalikus menetluses
Tsiviilasi
OÜ Lhagi Harju tööpiirkonna kohtutäitur K Feinmani, O C OÜ ja H -V M vastu jaotuskava vaidlustamiseks
Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ L(registrikood: xxx, asukoht: xxx) Kostja I: Harju tööpiirkonna kohtutäitur K Feinman (asukoht: esindajad xxx) Kostja II: O C OÜ (registrikood: xxx, asukoht: xxx) Kostja III: H -V M (isikukood: xxx, elukoht xxx)
Resolutsioon
Jätta OÜ L hagi Harju tööpiirkonna kohtutäitur K Feinmani, O C OÜ ja H -V M vastu jaotuskava vaidlustamiseks rahuldamata.
Edasikaebamise kord ja Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile tähtaeg kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagimenetluse kulud kannab hageja OÜ L. Menetluskulude jaotus Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 19.02.2007.a tegi kostja I otsuse täiteasjas nr 034/2007172 korraldatud kordusenampakkumise tulemusel võlgnik A L kuulunud xxx kinnistu müümisest saadud tulemi jaotamise kohta järgmiselt: 1. kostja I menetluses oleva täiteasja nr 034/2006/464 I järjekoha hüpoteegipidaja nõude katteks 1 014 000.00 krooni, täituri tasu 69 016.60 krooni ning lisatasu enampakkumise
läbiviimise ja korraldamise eest 49 560.00 krooni; 2. täiteasjas nr 034/2006/172 III järjekoha hüpoteegipidaja nõude täitmisel kohtutäituri tasu menetluse alustamisel 295.00 krooni ja täitekulu 7 korda enampakkumise avaldamise eest 826.00 krooni; Rakvere kohtutäitur K Vilbo menetluses oleva täiteasja 163/2006/1208 II järjekoha hüpoteegipidaja nõude katteks 239 302.40 krooni; III järjekoha hüpoteegipidajale rahalisi vahendeid ei jätkunud. Hageja on seisukohal, et nimetatud jaotuskava ei vasta täitemenetluse seadustiku (TMS) § 174 lg-s 2 sätestatule, kuna kohtutäituri seaduse (KTS) § 2522 lg-s 1 järgi ei saa tulemist enne teisi nõudeid maha arvata täitekuluna enampakkumise korraldamise eest saadavat tasu ja KTS § 22 lg 1 järgi täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu. Samuti asjaõigusseaduse (AÕS) § 346 lg 1 kohaselt on hüpoteegiga tagatud kinnistu müügist laekunud summa sisse juba eelnevalt arvestatud täitekulud, mistõttu xxx kinnistu müügist laekunud tulemist saab koos täitekuludega (034/200/464) arvestada maksimaalselt 1 014 000.00 krooni. Alternatiivselt asub hageja seisukohale, et TMS § 2 lg 1 p 16 kohaselt tuleb täituri otsust tasu kohta lugeda eraldi täitedokumendina, mistõttu kuuluks see rahuldamisele alles peale kinnistusraamatus nähtuvate hüpoteegipidajate nõuete rahuldamist. Lisaks on kostja I ebaõigesti arvestanud täitekuluna seitse korda enampakkumise kuulutuse avaldamise, kuna KTS § 2522 lg 1 kohaselt on enampakkumise korraldamise eest sisaldab endas ka kuulutuste avaldamise. 17.04.2007.a Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palub hageja tühistada 1902.2007.a Harju tööpiirkonna K Feinamni poolt tehtud xxx kinnistu (registriosa nr xxx, asukoht: xxx) müügist saadud tulemi jaotuskava otsus ning kohtukulud jätta kostja I kanda. Kostja I vastuväited Kostja I hagi ei tunnista. Kohtutäitur jaotab kinnisasja müügist saadud tulemi sissenõudjate ja muude tulemi jaotamises osalema õigustatud isikute vahel õiguste kinnistusraamatust nähtuvate järjekohtade alusel. Täitekulud (kohtutäituri tasu + täitekulu = täitekulud) arvatakse jaotuskava kohaselt jagatavast tulemist maha (kinnistu müügi summast) ning seejärel kinnistusraamatusse kantud õigustest tulenevad nõuded vastavalt õiguse järjekohale kinnistusraamatus ja nende kõrvalnõuded seaduses sätestatud ulatuses. 19.02.2007 toimunud enampakkumisel müüdi A L kuuluv kinnistu, mis on kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne-Viru kinnistusjaoskonna kinnistu registriossa nr xxx, hinnaga 1 400 000.00 krooni. Täiteasjas 034/2006/172 oli kohtutäituri põhitasu 32 745.00 krooni, alustamise tasu 295.00 krooni ja täitekulu 826.00 krooni. Hageja esitas täitmisele nõude summas 300 000.00 krooni, millelt ongi eelnevalt mainitud kohtutäituri tasu. Kohtutäitur ei ole jaotuskava otsusest maha arvanud 32 745.00 krooni, kuna nõuet ei rahuldatud. Antud täiteasja raames toimus vara arestimine ja tehtud täitekulud, mida kohtutäitur saab maha arvata. Analüüsides kohtutäituri tasu, siis KTS § 21 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline ning § 221 kohaselt on kohtutäituri tasu maksma kohustatud isik ehk võlgnik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (täitedokument). TMS § 2 lg 1 p 16 kohaselt on kohtutäituri tasu otsus eraldi täitedokument ehk eraldi nõue, st et seda saab eraldi täitmisele pöörata ja võtta ka võlgniku muu vara arvelt. AÕS § 346 kohaselt on hüpoteegiga tagatud nõue, sellele nõudele 3 aasta jooksul enne kinnisasja müümist sundenampakkumisel või pankroti väljakuulutamist välja maksmata intressid, samuti viivis ja võla sissenõudmise kulutused, hüpoteegipidaja poolt kinnisasja omaniku eest tasutud kindlustusmaksed ning muud kõrvalnõuded. Sissenõudja kohustus ei ole tasuda kohtutäituri tasu ning seega ei saa kohtutäituri tasu kuuluda hüpoteegi summa sisse. Selge on ka see, et kohtutäituri tasu tuleneb eraldi seadusest ning on seotud kohtutäiturile esitatud nõude suurusest. TMS 6 peatüki 3 jagu ja 8. peatüki 5 jagu sätestab tulemi jaotamist sissenõudjate vahel, kus on selgelt märgitud, et täitekulud (kohtutäituri tasu + täitekulu = täitekulu) arvatakse jaotuskava kohaselt jagatavast tulemist maha. Kohtutäituri tasud võivad aastatega muutuda ning hüpoteegipidaja ei oskaks iialgi ette näha, kui suures ulatuses ta peaks hüpoteegi seadma. Juhul, kui kohtutäituri tasu peaks maha arvestama hüpoteegi summast, siis ei oleks sissenõudjal üldse ettekujutust, kui palju ta raha tagasi saab. Võib juhtuda, et ta peab veel täiturile juurde maksma, kuna iga täitetoiming maksab.
Kostja II vastuväited Kostja II hagi ei tunnista. Kostja II on sisukohal, et jaotuskava on õigusnorme järgides koostatud. Kostja III vastuväited Kostja III hagi ei tunnista. Kostja III ei nõustu jaotuskava tühistamisega ja on seisukohal, et hagejal tulnuks arvestada III järjekorra hüpoteegipidaja võimalustega. Kohtuotsuse põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja I täitis täiteasja 034/2006/172, kus sissenõudjaks on hageja ning võlgnikuks A L , täitedokumendiks hüpoteegi leping (III järjekoha hüpoteek) ning täiteasja 034/2006/464 (toimik avatud 19.09.2006), sissenõudjaks kostja II, võlgnik A L , täitedokumendiks hüpoteegi leping (I järjekoha hüpoteek). Sissenõudega ühines II järjekoha hüpoteegipidaja (kostja III), kelle nõue oli täitmisel Rakvere kohtutäitur K Vilbo menetluses täiteasjaga 163/2006/1208. Kostja I müüs 19.02.2007.a enampakkumisel seitsmendat korda A L (isikukood xxx) kuuluvat xxx kinnistut, (mis on kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna LääneViru kinnistusjaoskonna kinnistu registriossa nr xxx), millele olid ka seatud hageja, kostja II ja kostja III hüpoteegid. Kinnistu müüdi hinnaga 1 400 000.00 krooni. Vastavalt TMS §-le 174 otsustas kostja I jagada korteriomandi müügist saadud tulemi 1 400 000,00 krooni järgmiselt:
mille tagamiseks on toimunud kinnisasja arestimine või on ühinetud sundtäitmisega ja mida ei rahuldata käesoleva lõike punktide 1–2 kohaselt; 4) ülejäänud nõuded. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et AÕS § 346 lg 1 kohaselt on hüpoteegiga tagatud kinnistu müügist laekunud summa sisse juba eelnevalt arvestatud täitekulud, mistõttu xxx kinnistu müügist laekunud tulemist saab koos täitekuludega (034/200/464) arvestada maksimaalselt 1 014 000.00 krooni. AÕS § 346 kohaselt on hüpoteegiga tagatud nõue, sellele nõudele 3 aasta jooksul enne kinnisasja müümist sundenampakkumisel või pankroti väljakuulutamist välja maksmata intressid, samuti viivis ja võla sissenõudmise kulutused, hüpoteegipidaja poolt kinnisasja omaniku eest tasutud kindlustusmaksed ning muud kõrvalnõuded. TMS § 2 lg 1 p 16 kohaselt on kohtutäituri tasu otsus eraldi täitedokument ja TMS §-st 174 tuleneb üheselt, et täitekulud (kohtutäituri tasu + täitekulu = täitekulu) arvatakse jaotuskava kohaselt jagatavast tulemist maha. Sissenõudja kohustus ei ole tasuda kohtutäituri tasu ning seega ei saa kohtutäituri tasu kuuluda hüpoteegi summa sisse. Kohus nõustub siinkohal kostjaga I selles, et täitekulude suurus ei ole ettenähtav, mistõttu juhul kui hüpoteek hõlmaks täitekulud ei oskaks hüpoteegipidaja prognoosida, kui suures ulatuses ta peaks hüpoteegi seadma ning millises ulatuses ta seatud hüpoteegi arvel oma nõude rahuldatud saaks. Tulenevalt eelnenust jaotaski kostja I kooskõlas TMS §-ga 174 kinnisasja müügist saadud tulemi sissenõudjate vahel õiguste kinnistusraamatust nähtuvate järjekohtade alusel ning arvas jagatavast tulemist maha täitekulud. Hagejal kui III järjekohal oleval hüpoteegipidajal oli juba hüpoteegi seadmisel risk, et juhul, kui kinnistu müügist ei jätku rahalisi vahendeid kõikide hüpoteegipidajate nõuete rahuldamiseks, siis allpool olevad hüpoteegid kustutatakse. KTS § 21 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline. KTS § 22 lg 1 järgi koosneb kohtutäituri tasu täitemenetluse alustamise tasust ja põhitasust. Kohtutäituri põhitasu määr kehtestatakse kas rahalise nõude suurusest või täitetoimingu sisust lähtudes või mõlemast lähtudes kindla summana. KTS § 2520 lg 1 sätestab, et täitetoimingu eest, mis on tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas, on kohtutäituril õigus nõuda käesolevas seaduses sätestatud alustel ja ulatuses lisatasu. Lisatasu määratakse kindla summana või tunnitasuna. Lisatasu lisandub põhitasule ning seda saab nõuda üksnes juhul, kui võlgnik on jätnud nõude täitmata täitemenetluse seadustikust tuleneva vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ning kohtutäitur on teinud täitetoimingu, mille tegemise eest on õigus saada lisatasu. KTS § 221 lg 1 kohaselt on kohtutäituri tasu maksma kohustatud isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue. KTS § 2522 lg 1 kohaselt enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest on kohtutäituri lisatasu 3% vara müügihinnast. Lisatasu nõuda ei ole õigust enampakkumise nurjumise korral, välja arvatud siis, kui enampakkumine nurjus ostja poolt ostusumma tasumata jätmise tõttu. Sel juhul on kohtutäituril õigus 3% suurusele summale ostja tasutud tagatisrahast. Et arestimine toimus 034/2006/172 toimiku raames, siis arvestas kohtutäitur esmajärjekorras maha täitekulud. Täiteasjas 034/2006/172 oli kostja I põhitasu 32 745.00 krooni, alustamise tasu 295.00 krooni ja täitekulu 826.00 krooni. Hageja esitas täitmisele nõude summas 300 000.00 krooni, millelt ongi arvestatud kohtutäituri tasu. KTS § 23 lg 3 kohaselt kui sundtäitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, võib kohtutäitur tasuna sisse nõuda üksnes summa, mis on võrdeline sissenõutud nõudesummaga. Sellisel juhul arvutatakse kohtutäituri tasu, lähtudes suhtarvust, mis saadakse järgmiselt: tasu kogumäär korrutatakse sajaga, saadud arv jagatakse nõude ja tasu kogumäära summaga. Kostja I ei ole jaotuskava otsusest maha arvanud 32 745.00 krooni, kuna nõuet ei rahuldatud. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kostja I on ebaõigesti täitekuluna arvestanud enampakkumiste kuulutuste avaldamise, sest enampakkumise kuulutuste avaldamine on TMS § 37 lg 1 punktis 7
sätestatud täitemenetluse kuluks. KTS § 23 lg 3 reguleerib üksnes kohtutäituri tasu, mitte TMS § 37 lg 1 sätestatud kulude võrdelist sissenõudmist. Kohus on seisukohal, et KTS § 2522 sätestab üksnes kohtutäituri lisatasu määra ja nõudmise korra, mitte põhitasu ja täitekulude nõudmise korda. Lisatasu mõistest, mis on sätestatud KTS § 2520 lõikes 1 ei tulene, et selle sisse saaks arvestada TMS § 37 lg 1 p 7 sätestatud enampakkumise kulu. Et KTS § 2520 lõike 2 kolmanda lause kohaselt nõutakse lisatasu sisse koos põhitasuga, siis järelikult arvataksegi TMS § 174 lg 2 kohaselt tulemist maha kohtutäituri tasud ja täitemenetluse kulu. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et hagi ei ole tõendatud ja põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Kohtukulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab menetluskulud hageja. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik: /allkiri/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.