Pärnu Maakohus
Kohtunik
Reena Undrest
Otsuse tegemise aeg ja
10.november 2008.a. Haapsalu kohtumaja
koht Tsiviilasja number
2-06-41404
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finants hagi R P vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja
Hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht Jõe tn 3 Tallinn) Hageja volitatud esindaja Kristin Nestor-Alviste (AS Julianuse Inkasso Agentuur-asukoht Jõe tn 3 Tallinn); Kostja R P (
nende esindajad
Kohtuistungi
Kirjalik menetlus
toimumise aeg
29.12.2006.a. esitas OÜ Aktiva Finants Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajja maksekäsu kiirmenetluse avalduse R P vastu võla 2080.28 krooni ja viivise 2079.28 krooni nõudes. 13.08.2007.a. määrusega rahuldas maakohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja tegi R.Pile ettepaneku võla tasumiseks /t.l. 7-9/. 30.01.2008.a. esitas R.P maakohtule vastuväite maksekäsu kiirmenetluses /t.l. 13-14/. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 5.02.2008.a. määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus antud asjas ja määrati selle jätkamine hagimenetluses Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas /t.l. 18/. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja (edaspidi maakohus) 28.02.2008.a. määrusega kohustati OÜ-t Aktiva Finants esitama maakohtule oma nõue R.P vastu ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud tähtpäevaks /t.l. 22-23/. 14.03.2008.a. esitas OÜ Aktiva Finants maakohtule hagiavalduse R P vastu põhivõla 2080.28 krooni ja viivise 2079.28 krooni nõudes /t.l. 26-29/. Hagiavaldusest nähtuvalt on selle aluseks olevad faktilised asjaolud järgmised. AS Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) sõlmis kostjaga Tele2 lepingu(d), mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade (mobiiltelefon)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele (lisa nr 1 - ärakirjad AS Tele2 Eesti ja kostja vahel sõlmitud lepingu(te)st): Lepingu nimetus Nr. Kuupäev Mobiilsideteenused 10162966 7.02.2002 Kostja kasutas Tele2 Eesti AS poolt pakutud kaupu/teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata, rikkudes sellega poolte vahel sõlmitud lepingu(te) tingimusi. Seisuga 2.02.2003.a. (viimase arve tasumise tähtaeg) on kostja võlgnevus AS Tele2 Eesti ees summas 2080,28 krooni (lisa nr 2 - ärakirjad Tele2 Eesti AS poolt väljastatud arvetest). Oma allkirjadega lepingu(te)l kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu(te) lahutamatuks lisaks oleva Tele2 mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi (edaspidi nimetatud Üldtingimused). Kostja kohustused on loetletud Üldtingimuste peatükis IV (lisa nr 3 - ärakiri Tele2 mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimustest). Vastavalt Üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Vastavalt Üldtingimuste peatükile VII on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Üldtingimuste punkt IX reguleerib lepingu ülesütlemise võimalusi. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes Üldtingimustest lõpetas Tele2 Eesti AS ennetähtaegselt lepingu. (lisa nr 4 - ärakiri Tele2 Eesti AS poolsest Lepingu lõpetamise teatest). Kostja ei reageerinud Tele2 Eesti AS nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Tele2 Eesti AS loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale (lisa nr 5 - ärakiri Tele2 Eesti AS poolt väljastatud Nõude loovutamise teatest). Tele2 Eesti AS loovutas hagejale nõude kostja vastu summas 2080,28 krooni, millele lisanduvad viivised. Hageja nõudis kostjalt suuliselt ja kirjalikult lepingust tuleneva nõude tasumist, kuid kuni käesoleva hetkeni ei ole võlgnik kohustist täitnud ja nõuet rahuldanud (lisa nr 6 - ärakiri hageja poolt kostjale esitatud Võlateatisest). Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) põhivõlgnevus 2080,28 krooni 2) viivised summas 2079,28 krooni (arvestatud hagiavalduse esitamise hetke seisuga). Vastavalt lepingus kokkulepitud viivise suurusele on viivisearvestus järgmine: võla põhisumma x viivitatud päevade arv x 0,15 %
võlgnevus
Viivituse periood (1864 päeva)
2080,28 krooni 2.02.2003-11.03.2008
Viivis 3020,46
Hageja on arvestanud viiviseid alates kostjale esitatud viimase arve tasumise tähtajast kuni hagiavalduse esitamiseni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 2079,28 krooni. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002.a, kohaldatakse seni kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele, samuti ei ole Tsiviilkoodeksi § 174 kohaselt lubatud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest. Kostja tegevusetus võlgnevuste tähtaegseks likvideerimiseks on otseselt seaduse ja lepinguga vastuolus. Kostja käitumine lepingutest tuleneva võlgnevuse mittetasumisel on õigusvastane, olles vastuolus tsiviilkoodeksiga ning süüline, kuna kostja on teadlik saadud teenuse eest tasumise kohustusest, kuid tahtlikult on jätnud kohustuse täitmata. Nimetatud tasumise kohustus oli fikseeritud lepingus, mille üks eksemplar anti kostjale, Üldtingimustes ning samuti kostjale väljastatud arvetes. Võlgnetaval perioodil on nõutud kohustuse täitmist kostjalt ka erinevate inkassofirmade vahendusel, kuid tulemuseta. Lisaks eeltoodule on kostjat võlgnevuste likvideerimisele kutsutud Tele2 Eesti AS poolt kostjale esitatud Lepingu lõpetamise teates, Nõude loovutamise teates ning hageja poolt kostjale esitatud Võlateatises. Vastavalt Tsiviilkoodeksi § 222 lg. 1 vastutab lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt mittetäitnud võlgnik kreeditorile tekitatud kahju eest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt mõistetakse kahjude all muuhulgas ka kreeditori poolt tehtud kulutusi. Tsiviilkoodeksi § 191 lg. 1, § 192 ja 231 lg 1 sätestavad kreeditori õiguse nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Kuna kostja ei ole käesoleva hetkeni korrektselt oma kohustusi täitnud, on hageja sunnitud viimase vahendina oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Juhul, kui määratakse kohtuistung, soovib hageja sellest osa võtta. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes Tsiviilkoodeksi §§ 173 lg.l; 174; 191 lg 1; 192; 222 lg 1; 230 lg 1 ning Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 146 palub hageja: 1) Mõista kostjalt R P OÜ Aktiva Finants kasuks välja võlgnevus 2080,28 krooni ja viivised 2079,28 krooni; 2)Mõista kostjalt R P OÜ Aktiva Finants kasuks välja OÜ Aktiva Finants poolt tasutud menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 250,00 krooni ning OÜ Aktiva Finants poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest 2500,00 krooni (menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid lisatud). Vastuseks kostja taotlusele asjas aegumise kohaldamiseks märgib hageja järgmist. Kostja esitas Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale hagiavaldusele vastuse, milles palub kohaldada aegumist, kuna nõue on tekkinud rohkem, kui kolm aastat enne kohtumenetluse algatamist. Vastavalt TsÜS §-le 146 lg 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Samuti kehtestab TsÜS § 147 lg 3, et aegumistähtaeg algab arve alusel sissenõutavaks muutunud nõude osas alates selle aasta kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega kuna hageja nõue muutus sissenõutavaks alates 2003.a., so peale arve tasumise tähtaja saabumist, siis aegumistähtaeg algas 31.12.2003.a.
Hageja esitas 29.12.2006.a.Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Tulenevalt TsMS §-le 477 lg 1 kohaldatakse maksekäsu kiirmenetlusele hagimenetluse sätteid. Vastavalt TsÜS §-le 160 lg 1 aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Seetõttu on hageja esitanud nõude kohtusse seaduse kohaselt aegumistähtaja jooksul ning Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega on nõude aegumine peatunud. Tulenevalt eeltoodust ei ole hageja hagi aegunud ning hageja jääb hagiavalduse juurde ja palub hagi rahuldada täies ulatuses.
Kostja vaidleb hagile vastu /t.l. 67-69/. Kostja ei mäleta, et ta oleks AS-ile Ritabell või selle õigusjärglasele Tele2 AS-ile võlgu jäänud. Kostja väitel hagile lisatud materjalidest ei selgu samuti, kust tuleneb summa 2080.28 krooni, samuti see, et nõue muutus sissenõutavaks just 02. veebruar 2003. a. Hagile on lisatud arve nr 5289523, mille maksetähtaeg oli 30. jaanuar 2003. a. Samas on esitatud samale summale ka arve nr 5301481 maksetähtajaga 01. veebruar 2003. a. Seega on Tele2 AS-i enda raamatupidamises mingi segadus. Lisaks rõhutab kostja, et hageja nõue on aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi nimetatud „TsÜS") § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Algselt Tele2 Eesti AS-i nõue võiks selle olemasolu korral tuleneda ainuüksi tehingust millele viitab ka avaldaja (Tele 2 leping 07.02.2002. a. nr 10162966) TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Eeltoodust tuleneb, et viidatud võlg (jättes arutlemata kas see ka praegu eksisteerib või mitte) muutus sissenõutavaks hiljemalt 01. veebruar 2003. a, kui mitte veel varem - 30. jaanuar 2003. a. kuivõrd just siis on esitatud esimest korda vastavas summas arve. Seega oleks vastav hagi tulnud esitada hiljemalt 30. jaanuariks 2006. a. Märgitud aja jooksul pole kostja vastu hagi esitatud. Hagi on esitatud alles 11. märts 2008. a. ja enne seda on esitatud nõue maksekäsu kiirmenetluses, mida ei ole samuti tehtud enne 30. jaanuari 2006. a. Kostjal puuduvad täpsed andmed, millal hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitas, kuid kostjal on põhjust uskuda, et seda ei tehtud enne 30. jaanuari 2006. a. Nimelt nähtub hagile lisatud kontoväljavõttest, et kostja vastu on riigilõiv makstud kiirmenetluse avalduselt summas 200 krooni. Väljavõttest ei nähtu makse kuupäev, kuid sama lehekülje all osas on analoogseid riigilõive tasutud teiste isikute osas kuupäevaga 28 detsember 2006. a. Võib eeldada, et märgitud kuupäevale eelnenud maksed on teostatud 27. detsember 2006. a. Seega on üheselt selge, et isegi kui nõue oleks eksisteerinud, oleks see aegunud 2006. a. alguses, samas asja materjalidest tuleneb, et maksekäsu kiirmenetluste avalduse on hageja esitanud 2006. a. lõpus. Märgitust tulenevalt on hageja nõue aegunud ja puudub vajadus asja sisuliseks arutamiseks, kuigi kostja rõhutab, et talle teada olevalt tal võlg puudub. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Käesolevaga esitab kostja taotluse aegumise kohaldamiseks. Juhindudes TsMS § 394 lg 2 p 7 teatab kostja, et ei pea võimalikuks asja lahendamist kompromissiga või muul viisil kokkuleppel. Samuti teatab kostja arvestades TsMS § 394 lg 2 p 5 ja § 168 lg 2, et kohtukulud tuleb jätta täies ulatuses hageja kanda ning mõista temalt välja kostja kohtukulud. Kostja teatab tulenevalt TsMS § 394 lg 2 p 4, et ei soovi esitada vastuhagi. TsMS § 449 lg 3 on sätestatud, et kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes ülalnimetatud õigusaktidest palub kostja :
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. 26.09.2008.a. määrusega määras kohus käesolevas asjas kirjaliku menetluse ja kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 10.11.2008.a. /t.l. 76/. Hageja tugineb oma nõudes Tele2 AS ja kostja vahel 07.02.2002 sõlmitud mobiiltelefoniteenuste lepingule nr 10162966 /t.l. 30, 32, 47-51/, mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade (mobiiltelefon)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Hageja väitel kasutas kostja Tele2 Eesti AS poolt pakutud kaupu/teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata, rikkudes sellega poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Hageja andmetel võlgneb kostja talle 15.01.2003.a. arve nr 5301481 alusel 2080.28 krooni /t.l. 34/, mis koosneb võlateatisest nähtuvalt /t.l. 54/ telefonimaksetest 359.92 kr, kõneteenustest 720.36 kr ja leppetrahvist 1000 kr. Makse laekumise tähtajaks oli arvel märgitud 01.02.2003.a. Lõpparve aluseks on ajavahemikus 06.07.2002 kuni 13.01.2003 kostjale esitatud arved /t.l. 34, 35, 36, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46/, mille alusel on kostja hagejale arvel nr 5301481 summa kokku võlgu jäänud. 19.10.2005.a. on Tele2 Eesti AS loovutanud nõude kostja vastu summas 2080.28 kr hagejale /t.l. 53/. Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et ta ei mäleta et oleks AS-ile Ritabell või Tele2 AS-ile võlgu jäänud ning leiab, et hagi on aegunud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et kostja vastuväiteid on paljasõnalised, kuna ta ei ole nende kinnituseks kohtule ühtegi tõendit esitanud. Kohus leiab, et eelnimetatud lepingu nõuetekohase täitmise eest vastutab kostja. Kohus nõustub hagejaga selles, et nõue ei ole aegunud. Vastavalt TsÜS §-le 146 lg 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Samuti kehtestab TsÜS § 147 lg 3, et aegumistähtaeg algab arve alusel sissenõutavaks muutunud nõude osas alates selle aasta kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega kuna hageja nõue muutus sissenõutavaks alates 2.02.2003.a., so peale arve tasumise tähtaja saabumist 1.02.2003, siis aegumistähtaeg algas 31.12.2003.a. Hageja esitas 29.12.2006.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Tulenevalt TsMS §-le 477 lg 1 kohaldatakse maksekäsu kiirmenetlusele hagimenetluse sätteid. Vastavalt TsÜS §-le 160 lg 1 aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Seetõttu on hageja esitanud nõude kohtusse seaduse kohaselt aegumistähtaja jooksul ning Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega on nõude aegumine peatunud. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale et hagi ei ole aegunud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 1. juulit 2002 sõlmitud
kestvuslepingutele alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002.a, kohaldatakse seni kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele, samuti ei ole Tsiviilkoodeksi § 174 kohaselt lubatud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest. Vastavalt Tsiviilkoodeksi § 222 lg. 1 vastutab lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt mittetäitnud võlgnik kreeditorile tekitatud kahju eest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt mõistetakse kahjude all muuhulgas ka kreeditori poolt tehtud kulutusi. Tsiviilkoodeksi § 191 lg. 1, § 192 ja 231 lg 1 sätestavad kreeditori õiguse nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on kohtule kostjale esitatud arvetega tõendatud, et kostja ei ole oma lepingust tulenevat kohustust lepingupartneri ees ettenähtud tähajaks täitnud ning kohus leiab, et seega on hageja õigustatud nõudma ka lepingujärgset viivist ajavahemiku eest 2.02.200311.03.2008.a. mitte üle põhinõude suuruse nõutud summas 2079.28 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud – riigilõiv summas 250 kr ja õigusabi eest 2500 kr. Seoses hageja taotlusega märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud.
R.Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.