lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-21880/6

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Paide kohtumaja · 07.11.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-21880/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.11.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1693
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Bigbank AS10183757(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heino-Vello Pihlak

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. november 2008.a Paide kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-21880

Tsiviilasi Menetlusosalised esindajad

ja

Asja läbivaatamise aeg

Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i hagiavaldus Reino Assin’i vastu 160433.82 krooni nõudes nende Hageja: Balti Investeeringute Grupi Pank AS, registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu Esindaja: Riina Rebane Kostja: Reino Assin, isikukood XXXXXX, elukoht

XXXXXXXXXX

07.novembril 2008.a eelmenetluses

RESOLUTSIOON

Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

1.Välja mõista Reino Assinilt Balti Investeeringute Grupi Pank ASi kasuks 151120.21 (ükssada viiskümmend üks tuhat ükssada kakskümmend krooni ja 21 senti) krooni, sealhulgas tagastamata krediidisumma 109573.32 (ükssada üheksa tuhat viissada seitsekümmend kolm krooni ja 32 senti) krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 11104.03 (üksteist tuhat ükssada neli krooni ja 03 senti) krooni, viivis 7328.20 (seitse tuhat kolmsada kakskümmend kaheksa krooni ja 20 senti) krooni, leppetrahv 21914.66 (kakskümmend üks tuhat üheksasada neliteist krooni ja 66 senti) krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulu 1200 (üks tuhat kakssada) krooni.
2.Välja mõista Reino Assinilt Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks viivis, mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel muutunud sissenõutavaks alates 29.05.2008 kuni tagastamata krediidisumma täitmiseni seadusega kehtestatud määras (7% + poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär) tagastamata krediidisummalt aastas.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.Välja mõista Reino Assinilt Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks tasutud riigilõiv 5668 (viis tuhat kuussada kuuskümmend kaheksa) krooni.
4.Välja mõista Reino Assinilt riigieelarve tuludesse hageja poolt vähem tasutud riigilõiv 100 (ükssada) krooni. Reino Assinil tuleb riigilõiv 100 krooni tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas nr 10220034796011 AS SEB Pank või nr AS Swedbank 221023778606, viitenumber mõlemal juhul 2900072369. Selgitusse märkida „ Reino Assin, tsiviilasi nr 2-08-21880, riigilõiv“.
5.Selgitada, et TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist Võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni käesoleva määruse täitmiseni. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud Menetluskulu käesolevas tsiviilasjas kannab kostja. Hageja menetluskulu on: - hagi esitamisel tasutud riigilõiv 5650 krooni; - riigilõiv elektroonilise dokumendi väljatrüki eest 18 krooni. Edasikaebamise kord Hagejal on kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või toimetatakse kätte väljaspoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Menetluse käik TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ulatuses, kuna kostja, vaatamata hoiatusele, jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Menetlusdokumendid toimetati kätte kostjale isiklikult allkirja vastu. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohtu seisukohad Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud 02.07.2007 tarbijakrediidileping nr 0706336/95st, mille alusel on kostja saanud 109806.29 krooni krediiti intressimääraga 25 % aastas. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kostja endale võetud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitma ei asunud ja hageja korduvatele kirjalikele meeldetuletustele ei reageerinud. Hageja saatis kostjale 01.11.2007 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis tähtaja kaks nädalat võlgnevuse likvideerimiseks, teavitas kostjat lepingu ülesütlemise ohust ja andis võimaluse kokkuleppe sõlmimiseks. Hageja ütles lepingu üles 28.11.2007 ja nõudis kostjalt lepingust tulenevate kohustuste täitmist suumas 143802.38 krooni tasumist, mille moodustab tagastamata krediidisumma 109573.32 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 11104.03 krooni, sissenõutavaks muutunud viivis 10.37 krooni, leppetrahv 21914.66 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulu 1200 krooni. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

1.Hageja on piisava selgusega tõendanud, et laenusaaja ja käendaja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt; hageja on lepingu üles öelnud, lepingu p 5.3 järgi loetakse lepingu ülesütlemisel kõik maksegraafikus ettenähtud maksetähtajad saabunuks, tagastamisele kuulub kogu laenusumma. Laenu tagastatud ei ole. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et hageja nõue lepingu täitmises, tagastamata krediidisumma 109573.32 krooni väljamõistmiseks, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
2.VÕS § 367 järgi tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi lepingus kokkulepitud määras. Pooled on lepingus kokku leppinud intressimääras 25% krediidisummalt aastas. Lepingu ülesütlemise ajaks oli intressi nõue muutunud sissenõutavaks kogusummas 11104.03 krooni. Hageja nõue intressi väljamõistmiseks summas 11104.03 krooni on kooskõlas lepinguga ja tuleb rahuldada.
3.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise tasumist. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. VÕS § 421 järgi on tarbijakrediidilepingus tarbija kahjuks seadusega sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Nimetatud sätte eesmärk on tarbija kaitsmine ülemäärase viivise maksmise kohustuse eest. Poolte sõlmitud tarbijakrediidilepingus nr 0706336/95st on kokku lepitud intressi määras Niinimetatud põhileping viivise määra ei käsitle. Põhilepingu lahutamatuks osaks oleva üldtingimuste punkti 6.1 ja hinnakirja kohaselt tarbijaga sõlmitud lepingu puhul maksab krediidisaaja krediidiandjale viivist seaduses sätestatud maksimaalses määras. Hageja on arvestanud viivist 25 % tähtaegselt tagastamata summalt. Tagastamata summaks, millelt on arvestatud viivist, on 132687.98 krooni, mis hõlmab tagastamata krediidisumma, leppetrahvi ja võla sissenõudmisega seotud kulu. Viivise summa perioodi eest 28.11.2007 kuni 29.05.2008 on hageja poolt esitatud arvestuse kohaselt 16631.44 krooni (132687,98 x 25% : 365 x 183 = 16631.44). Viivis lepingu ülesütlemise seisuga on hageja arvestuste kohaselt 10.37 krooni, mis on arvutatud tähtaegselt tasumata krediidisummalt. Seega nõuab hageja kostjalt viivise välja mõistmist 16641.81 krooni. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on hageja viivise arvutamisel kõrvale kaldunud lepingus kokkulepitust ning viivise arvestamisel tuleb lähtuda seadusejärgsest intressi määrast (VÕS § 94), milleks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäära iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub seitse protsenti aastas. Eesti Panga teatel VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 1. juulist 2008 oli 4,0. Eelneva alusel on viivise nõue kooskolas seadusega järgnevalt 132687,98 x 11% : 365 x 183 = 7317.83 krooni. Viivis kuni lepingu ülesütlemiseni on 10.37. Eeltoodud arvestades rahuldab kohus hageja viivisenõude ainult õiguslikult põhjendatud ulatuses, s.o summas 7328,20 krooni.
4.VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p 6.3 ja 5.3 alusel on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20 % ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Arvestades, et kostjal oli lepingu ülesütlemise ajal tagastamata 109573.32 krooni, on hageja nõue 21914.66 krooni leppetrahvi saamiseks hagis kirjeldatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 5.Hageja nõuab kostjatelt võla sissenõudmisega seotud kulude väljamõistmist summas 1200 krooni. Pooled on sellise kulu hüvitamises kokku leppinud üldtingimuste punktis 6.3 ning koosmõjus üldtingimuste p-ga 5.3 ja hinnakirjaga on hageja nõue 1200 krooni saamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel 25% tagastamata krediidisummalt aastas

alates 29.05.2008 kuni krediidisumma täieliku tasumiseni. Õiguslikult põhjendatud on TsMS § 367 alusel viivise väljamõistmine lepingus kokkulepitud (üldtingimuste punkti 6.1 ja hinnakirja alusel seadusega kehtestatud määras (VÕS § 94) tasumata krediidisummalt aastas. Seega rahuldab kohus hageja nõude mõista kostjalt välja alates 29.05.2008 kuni krediidisumma täieliku tasumiseni viivis, kuid mitte hageja nõutud protsendimääras (25%) tagastamata krediidisummalt aastas, vaid seadusega kehtestatud määras. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja kohtukulud kui ka kohtuvälised kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hageja põhinõude, millelt hageja tasus ka riigilõivu, seetõttu jätab kohus hageja menetluskulud riigilõivu osas kostja kanda. Hageja on menetluskuluna esitanud tasutud riigilõivu. TsMS § 139 lg 2 p 1 ning lg 3 alusel tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub hagihinnast. Hageja on tasunud riigilõivu hagihinnalt (põhinõudelt) 5650 krooni, kuid hagihinnalt 109573.32 krooni oleks Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 lisa 1 kohaselt pidanud tasuma 5750 krooni. Seega on hageja riigilõivu vähem tasunud 100 krooni, mille kohus mõistab välja riigieelarve tuludesse kostjalt. Vastavalt Riigilõivuseaduse § 57 lg-le 2 tasutakse kohtumenetluses dokumendi ärakirja või elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise või edastamise eest riigilõivu 1 kroon iga lehekülje eest. Hageja esitas digitaalselt allkirjastatud hagiavalduse koos lisadega kohtule elektroonilisel teel 18 lehel ning tasus selle eest vastavalt riigilõivuseadusele 18 krooni. Seega on hageja menetluskulu kokku riigilõiv 5678 krooni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 5678 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Heino-Vello Pihlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja