Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hageja esitatud väited ja nõue BB Finance OÜ laenuandjana ja kostja laenusaajana sõlmisid 07.10.2021 laenulepingu nr 2102122097, mille alusel sai kostja laenu 546 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu koos intressiga 34,7% aastas vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule. Kostja rikkus lepingut, jättes laenusummad tagastamata ning intressimaksed tasumata, kostja ei teinud ühtegi makset. Laenuandja ütles laenulepingu üles 21.01.2022. Kuni ülesütlemiseni arvestatud intress on 51,44 eurot. Lepingus lepiti kokku viivisemääras 0,12% päevas, hageja on arvestanud viivist põhivõlgnevuselt lepingu ülesütlemisest hagi esitamisei kokku 54,38 eurot. Laenuandja loovutas 08.04.2022 lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 546 eurot, intressi 51,44 eurot, viivise 54,38 eurot ja sissenõudmiskulu hüvitise 55 eurot. Kohtuotsuse põhjendused TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa, v.a. põhjendused, mis puudutavad hagi osalist rahuldamata jätmist. Lepingu üldtingimuste p 12.2.1 kohaselt arvestatakse viivist 0,12% päevas iga viivitatud päeva eest (so 43,80% aastas). Lepingus kokkulepitud intressimäär oli 34,7% aastas. VÕS (võlaõigusseadus) § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuded tulenevad tarbijakrediidilepingust. VÕS § 415 lg 1 I lause järgi tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 87 kohaselt seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Kohus leiab, et lepingus sisalduv kokkulepe viivisemäära osas on TsÜS § 87 lg 1 alusel tühine, kuna kokku on lepitud intressimäärast kõrgemas viivisemääras. Seoses sellega on hagejal õigus nõuda viivist üksnes VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras, so perioodi 22.01.2022-14.04.2022 eest kokku summas 9,93 eurot (546 x 8% : 365 x 83p). Kohus rahuldab hageja viivisenõude vastavas ulatuses. Hageja on esitanud nõuded mh kostjalt sissenõudmiskulude hüvitise väljamõistmiseks. Hageja selgitas 21.09.2022 vastuseks kohtu päringule, et laenulepingu osaks oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht ning hageja kujundas vastavad nõuded juhindudes VÕS § 1132 järgmise arvestuse alusel: 5 eurot 13.11.2021 saadetud kirja eest; 5 eurot 13.12.2021 saadetud kirja eest; 5 eurot 06.01.2022 saadetud kirja eest; 25 eurot 11.02.2022 saadetud kirja eest; 5 eurot 15.02.2022 saadetud kirja eest; 5 eurot 09.03.2022 saadetud kirja eest; 5 eurot muude kulude (tasulised päringud, võlamenetleja töö) eest. Viidatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel on märgitud, et lepingu kehtivuse ajal on võlateatise saatmise teenustasu 5 eurot iga võlgnetava makse kohta ning pärast lepingu lõppemist saab nõuda võla sissenõudmiseks tehtud kulu hüvitamist 30-50 eurot sõltuvalt

võlgnevuse kogusummast. Kohus asub seisukohale, et pooled leppisid kokku teenustasus 5 eurot kirja kohta lepingu kehtivuse ajal. Pärast lepingu lõppemise kohta märgitu kujutab endast kohtu hinnangul aga üksnes viidet VÕS § 1132 sätestatud regulatsioonile. VÕS § 1132 piirab sissenõudmiskulude hüvitamise nõude ulatust tarbijast võlgnikult, tegemist ei ole iseseisva nõude alusega (nö seadusest tuleneva hinnakirjaga). Olukorras, kus lepingus kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitamise kohta puudub, saab sissenõudmiskulude hüvitamist nõuda üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel, mis eeldab, et hageja toob kohtu ette asjaolud, millega seoses väidetav kahju tekkis. Hageja on küll nimetanud toiminguid pärast lepingu lõppemist, kuid ei ole vaatamata kohtu ettepanekule välja toonud, millised kulud talle iga toimingu tegemisega kaasnesid. Kohus leiab, et hageja faktiväited ei ole kahju hüvitamise nõude eelduste sisustamiseks piisavad. Tulenevalt TsMS § 407 lg 1 saab kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus jätab rahuldamata nõude sissenõudmiskulu hüvitise välja mõistmiseks osas, mis ületab 15 eurot. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hageja esitas hagi hinnaga 706,82 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hinnale 622,37 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 11,95% ning kostja kanda 88,05% menetluskuludest. Hagis märgitu kohaselt oli hageja menetluskuluks üksnes hagi esitamiselt tasutud riigilõiv 175 eurot, millest kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele 154,09 eurot hageja kasuks välja kostjalt. Otsuse kättetoimetamine avalikult Rahvastikuregistri andmetel puudub kostjal kehtiv elukoha aadress. Hagiavalduses märgitud aadress xxx on kehtetu alates 14.12.2021. Varasemas menetluses vastuseks Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur vastanud 04.02.2022, et Politsei- ja Piirivalveameti andmekogus puuduvad andmed kostja asukoha ja kontaktandmete kohta. Maksekäsu kiirmenetluses on kostjale edastatud dokumendid e-posti aadressidele xxx, millele edastatud dokumendid on kohtule tagastatud ja xxx, millelt dokumentide kättesaamist keegi ei kinnitanud. Kohus edastas kostjale menetlusdokumendid e-posti aadressile xxx, millele edastatud dokumendid on kohtule tagastatud ja aadressile xxx, kuid dokumentide kättesaamist kinnitatud ei ole. Muid andmeid kostja elukoha või kontaktandmete kohta kohtule teada ei ole (sh ei nähtu täiendavaid andmeid rahvastikuregistrist, kinnistusraamatust, Maksu- ja Tolliameti andmebaasist ega kohtute infosüsteemist seoses muude menetlustega). Kohus määrab, et tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kuna kohtule ei ole teada kostja elukoht ega kontaktandmed ja tagaseljaotsust ei ole muul viisil võimalik kostjale kätte toimetada. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.