Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-08-13817 Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud Pooled sõlmisid 15.03.2005. a tähtajatu tasulise eluruumide üürilepingu (lisa 1), mille alusel andis hageja kostjale üürile Haapsalus asuva korteri , üldpinnaga 38,9 m2, mis koosnes 2 toast, köögist, esikust ja WC/vannitoast. Üürilepingu punktide 3.11 ja 3.2. järgi kohustus kostja tasuma hagejale eluruumi kasutamise eest jooksva kuu 10. kuupäevaks üüri 1 500 krooni kuus ja samaks kuupäevaks tasuma eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud (vesi, kanalisatsioon, elekter) teenuse osutajate poolt hagejale esitatud arvete alusel. Lepingu p 3.4. järgi kohustus kostja kõik maksed kandma hageja pangakontole Hansapangas. Kostja ei ole üürilepinguga võetud kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Hageja nõue ja põhjendused 14.04.2008. a esitas OÜ Tikasoo Pärnu Maakohtule hagi E G'i vastu tasumata üüri ja kõrvalkulude võlgnevuse 3 174 krooni 48 sendi ja viivise 3 174 krooni 48 sendi nõudes. Hageja esitas 11.04.2005. a kostjale üüri ja kõrvalkulude tasumiseks arve nr T65 (lisa 2) summas 3 174 krooni 48 senti (1,5 kuu üür 2 250 krooni, kommunaalkulud 364 krooni 88 senti, elektriarve 76 kWh 75 krooni 36 senti) määrates arve tasumise tähtajaks 2005. a 13. aprilli. Arve andis hageja isiklikult üle arve koostamise päeval. Kuna kostja jättis temale esitatud arve tasumata, siis külastas hageja kostjat tema kasutusse antud eluruumides mitmel korral. Igakordselt lubas kostja arve kohe-kohe tasuda. 2005. a aprilli kuu lõpupoole, kui hageja käis kostjat tasumata arve pärast juba mitmendat korda otsimas, avastas hageja, et eluruumi uks oli lukustamata ja võti rippus nagis. Seega oli kostja pärast temale arve üleandmist hagejale etteteatamata ja lepingut ülesütlemata lahkunud eluruumidest. Üürilepingu punktis 3.3. leppisid pooled kokku, et kostja maksab hagejale 0,2 % viivist õigeaegselt tasumata summalt päevas kuni nõude tasumiseni. Kostja oli kohustatud eluruumi kasutamise eest tasuma hageja arve summas 3 174.48 krooni. Võlgnetavalt summast on viivise päevamäär 6.35 krooni (3 174.48 x 0,2 %). Hageja nõue kokku viivise osas kokku on 6,35 päeva x 1 093 päeva (periood 14.04.2005-11.04.2008) = 6 940.55 krooni. Hageja leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõude ulatuses, kuigi viivise nõue on olulisel määral suurem Hageja on muutnud oma asukohta ja ärinime enne seda, kui äriühing viidi üle Pärnu registripiirkonda (lisa 4). Eeltoodu alusel ja juhindudes Võlaõigusseaduse §-dest 271, § 292 lg 1, § 294, § 76 lg 1-3, § 82 lg 1, 2 ja 7, § 91 lg 3, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 palub hageja mõista kostja E G'ilt hageja osaühing Tikasoo kasuks välja tasumata üüri ja kõrvalkulude võlg summas 3 174 krooni 48 senti ning viivis summas 3 174 krooni 48 senti üüri ja kõrvalkulude õigeaegselt tasumata jätmise eest. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukoht Kohus saatis 05.05.2008. a kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide ärakirjad, hagi menetlusse võtmise määruse ning kohustas teda kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättesaamisest /tl 20-22/. Dokumendid on kostjale allkirja vastu üle antud 08.05.2008. a /tl 23/ 26.05.2008. a saabus kohtusse kostja E G'i vastus /tl 24/, milles kostja tunnistab hagiavalduses tema vastu suunatud nõuet ja võtab hagi õigeks. Kostja leiab, et ta ei elanud hageja korteris üksi ja tema mees oleks pidanud hagejale tasuma üüri ja kõrvalkulud, kuna tema oli väikese lapsega kodus.

2 (5)

2-08-13817 Vastuhagi kostja esitada ei soovi. Kohtukulud palub kostja jaotada pooleks, kuna ta on kolme lapsega üksikema, kes on veel lapsehoolduspuhkusel ja tööl ei käi. Seetõttu palub kostja kohtul arvesse võtta tema majanduslikku seisukorda ja kehtestada talle kogu võlgnevuse tasumiseks maksegraafik, mis võimaldab tal vähehaaval võlgnevust tasuda. Kostja soovib leida kompromissi. Kostja on nõus asja kirjaliku menetlemisega ega soovi asja läbivaatamist kohtuistungil. Menetluse käik 01.07.2008. a edastas kohus kostja vastu hagejale, kohustades hagejat esitama kohtule kirjalik seisukoht kostja vastuse osas 10 päeva jooksul alates menetlusdokumentide kättesaamisest /tl 25/. Dokumendid on hagejale allkirja vastu üle antud 15.07.2008. a /tl 26/. 23.07.2008. a esitas hageja kohtule kirjaliku vastuse, milles võttis alljärgneva seisukoha: Hageja sõlmis 15.03.2005. a kostja E. G'iga tähtajatu tasulise eluruumide üürilepingu ja sõlmitud lepingu järgi oli kostjal õigus majutada kostja kasutusse antud eluruumi oma elukaaslane, kes ei ole hageja ja kostja vahel sõlmitud üürilepingu pooleks. Seega vastutab kostja ainuisikuliselt hagejaga sõlmitud üürilepingu kohase täitmise eest. Kostja ja tema elukaaslase vaheliste rahaliste suhete kohta seisukoha võtmiseks hagejal õigus puudub. Kostja oli teadlik ja andis endale aru sellest, et eluruumist lahkumisel jäi tema poolt sõlmitud üürileping nõuetekohaselt lõpetamata ning üür ja kõrvalkulud eluruumi kasutamise eest hagejale maksmata. Kostjal oli võimalus hageja ees oma kohustuste vabatahtlikuks täitmiseks pikema aja jooksul, kuid ta ei pidanud seda mõistlikuks ega vajalikuks. Kostja 22.05.2008. a vastusest kohtule nähtub, et kostja tunnistab tema vastu esitatud nõudeid, kuid vaatamata sellele ei ole ta kohustuste vabatahtlikule täitmisele asunud. Oma vastuses kohtule oleks kostja võinud kohtule ja hagejale teada anda, millise aja jooksul ta võlad kavatseb tasuda. Hageja hinnangul on kostja teinud näilise ja tõsiselt mittevõetava ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, eelkõige eesmärgiga võla tasumisega pahatahtlikult venitada. Hageja ei nõustu kostja menetluskulude jaotamise ettepanekuga, kuna hageja on pidanud kandma eelkõige kostja käitumisest tingitud lisakulusid seoses kohtumenetlusega. Kostja on põhjendanud menetluskulude jaotamist asjaoluga, et ta on väidetavalt lapsehoolduspuhkusel viibiv kolme lapsega üksikema. Siinkohal hageja märgib, et lapsehoolduspuhkusel viibivale vanemale maksab riik vanemahüvitist ja teisi riiklikke toetusi, samuti on kostjal põhjendatud vajadusel õigus toimetulekutoetusele kohaliku omavalitsuse kaudu. Perekonnaseaduse järgi on laste isad kohustatud oma lapsi üleval pidama. Hagejale ei ole teada, kas kostja on kasutanud ära seadusega lubatud võimalused väidetava rahalise kitsikuse leevendamiseks, kostja ei ole selles osas vastusele lisanud tema väiteid kinnitavaid tõendeid. Hageja ei pea kostjaga kompromissi sõlmimist menetluskulude osas võimalikuks. Tegelikult ei ole kostja majanduslik olukord ja varaline seis selline, nagu seda püütakse esitleda. Kinnistusraamatu andmetel kuulub kostja ainuomandisse Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne jaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 1361032 kantud korteriomand, mis ei ole kolmandate isikute kasuks koormatud asjaõigusega või keelumärgetega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lõige 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lõige 3 sätestab, et kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Hageja leiab, et kuna kostja tunnistab hagiavalduses tema vastu esitatud nõudeid, kohtul on õigus kohtuotsuse tegemiseks, jättes menetluskulud kostja kanda. Hageja kinnitab, et ei pööra käesolevas tsiviilasjas jõustunud kohtuotsust täitmisele, kui kostja täidab seda vabatahtlikult ja võrdsete osade kaupa selliselt, et kogu võlgnevus on tasutud 31. detsembriks 2008.a. Hageja palub tsiviilasja menetlust jätkata kirjalikus menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

3 (5)

2-08-13817 Kohus olles tutvunud käesolevas tsiviilasjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja kostja poolt eelmenetluses kohtule esitatud hagi õigeksvõtmise avaldusega leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist kohtuistungit pidamata. TsMS § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS §-de 76 lg 1 ja 2 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS §-le 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 294 sätestab, et kui üür on arvestatud teatud ajavahemike järgi, tuleb üüri ja kõrvalkulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui üüri ei arvestata ajavahemike järgi, peab üürnik maksma üüri ja kõrvalkulud lepingu lõppemisel. Kuivõrd kostja on kohtule esitatud avalduses hageja üürivõlgnevuse ja kõrvalkulude võlgnevuse nõude õigeks võtnud, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 3 174 krooni 48 senti, millest 2 250 krooni moodustab 1,5 kuu tasumata üür, 364 krooni 88 senti tasumata kommunaalkulud ja 75 krooni 36 senti tasumata elektriarve 76 kWh eest. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis põhinõude ulatuses s.o 3 174 krooni 48 senti. Menetluskulud Hageja palub kohtukulud jätta kostja kanda ning kostja leiab, et menetluskulud tuleb poolte vahel võrdselt jaotada. Selles osas märgib kohus järgmist: TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

4 (5)

2-08-13817 TsMS § 1741 lg 1 alusel määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Lähtudes eeltoodud seadusesätetest leiab kohus, et asjas tuleb kindlaks määrata menetluskulude rahaline suurus. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas on otsus tehtud hageja kasuks, siis eeltoodud sätetele tuginedes peab kostja kandma hageja menetluskulud. 04.11.2008. a esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja /tl 32/, mille kohaselt hageja menetluskulud on järgmised: hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 450 krooni, lepingulise esindaja kulu 3 422 krooni ja postikulu kokku 16 krooni 10 senti (kantud 11.04.2008 ja 22.07.2008). Hageja palub nimetatud menetluskulude kostjalt välja mõistmist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid /tl 33-34/ ning TsMS § 174 lg 3 alusel piisab posti- ja sidekulude tõendamiseks avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud. Hageja on käesolevas tsiviilasjas kokku kandnud menetluskulusid summas 3 888 krooni 10 senti, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

Reena Undrest Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.