Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

maaklerid helistavad kogu aeg ja pakuvad rohkem raha, kui hageja pakkus ja et kas hageja oleks nõus rohkem kui 6000 krooni kuus maksma. Kostja soovis 6500 või 7000 krooni kuus. Hageja ei olnud nõus ja soovis oma raha 18 000 krooni tagasi. Kostja ei olnud sellega nõus ja hakkas telefonis nutma ja palus kõik unustada. Hiljem poeg S.P. uuesti kostja korteris käies oli hageja täiesti pettunud, sest aknad ei käinud korralikult kinni ja automaatpesumasina jaoks ei olnud vastavaid kraane. Hageja otsustas oma raha õhtul tagasi küsida, helistades kostja telefoninumbril XXXXX Kui kostja ei võtnud telefoni vastu, saatis hageja kostjale sms-sõnumi. Uuesti kostjale helistades oli tema telefon välja lülitatud. Hagejal kostjaga kirjalikku lepet ei olnud. Hageja soovis kirjalikku lepingut, kuid kostja ei pidanud seda vajalikuks, öeldes, et usaldab hagejat ka suusõnaliselt. Kostja vastuväited Kirjalikus vastuses hagile ja kohtuistungitel kostja hagi ei tunnistanud. Kostja väitel ei ole tal olnud hagejaga mingit kokkulepet korteri üürileandmise osas ja mingit raha ei ole temalt saanud. Kohtu poolt tehtud järeldused ja põhjendused, menetluskulude jaotus Kohus leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja tasus kostjale väidetava üürilepingu alusel ettemaksuna 18 000 krooni. Kostja esindaja eitab üürilepingu sõlmimist hagejaga, 18 000 krooni saamist ja võtmete andmist hagejale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi 2. lõike järgi esitavad tõendeid menetlusosalised ja kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. 02.09.2008 kohtuistungil andiski kohus pooltele võimaluse esitada täiendavaid tõendeid. Hageja esitas kohtule oma väidete tõendamiseks S.P. telefonikõnede eristuse 01.09.200730.09.2007, T.P. konto väljavõtte 20.09.2007-24.09.2007 AS-ist Hansapank ja AS BIG Pank 17.09.2007 sõlmitud tarbijakrediidilepingu väljavõtte. TsMS § 235 kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Tsiviilkohtumenetluses kehtiva dispositiivsuse põhimõtte kohaselt valib hageja asjaolud, millega ta oma nõuet põhjendab. Kohus leiab, et hageja poolt kostjale 18 000 krooni maksmine ei ole kohtule esitatud tõenditega tõendatud. Hageja esitatud tõendid kinnitavad küll hageja mitmeid kohtule esitatud väiteid suhtlemist kostja ja tema tütrega, 18 000 krooni sularaha arveldusarvelt väljavõtmist, selle toimumise aega, laenu võtmist AS-st BIG Pank, kuid need asjaolud ei ole üheselt ja vaieldamatult seostatavad kostjale 18 000 krooni üleandmisega. Hageja sellekohaste väidete veenvust vähendab ka hageja kohtus antud seletus selle kohta, et ta vaatas üürimise sooviga paralleelselt kahte korterit – kostja korterit ja Ropka tänaval asuvat. Viimase kasutamiseks sõlmiski hageja veidi aega hiljem üürilepingu ja kolis uude üürikorterisse umbes nädal aega pärast hagiavalduse esitamist (tl 36, 38). TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Riigikohus on rõhutanud 19.02.2002 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-16-02, et olles tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud, peab kohus andma neile õigusliku hinnangu. Antud juhul peaks kohus seega võtma seisukoha ka üürilepingu olemasolu kui hageja nõude aluseks oleva faktilise asjaolu (hagi aluse) kohta sõltumata sellest, et hageja ei ole taotlenud üürilepingu olemasolu tuvastamist (hagi ese). Kohus leiab, et antud juhul ei oma hagiavalduse lahendamise seisukohalt kehtiva üürilepingu olemasolu või selle puudumise tuvastamine tähtsust, kuna Võlaõigusseaduse (VÕS) § 308 lg 1 kohaselt on üürilepingu sõlmimisel tagatisraha maksmise ettenägemine poolte õiguseks, mitte üürilepingu sõlmimise

2(3)

eelduseks ehk ainuüksi kehtiv üürileping ei tõenda tagatisraha tasumise fakti, milleks antud juhul oleks hageja seletuse kohaselt 6000 krooni hagiavalduses nõutavast 18 000 kroonist. Kohus peab siiski vajalikuks selgitada, et isegi kui lugeda üürileping poolte vahel sõlmituks, siis hageja kohtule antud seletuse põhjal puudus viimasel õigus üürilepingust taganemiseks või selle ülesütlemiseks ning siit tulenevalt tasutud summade tagasi nõudmiseks. Üürilepingust taganemine on võimalik üksnes VÕS § 277 lõikes 1 sätestatud juhul - kui üürileandja ei anna asja üle kokkulepitud ajal või annab üle asja, mille puudused välistavad asja sihtotstarbelise kasutamise võimaluse või piiravad seda olulisel määral. Käesoleval juhul võttis hageja tema enda seletuse järgi korteri vastu, tasudes 18 000 krooni ning saades korteri võtmed. Võttes korteri vastu, oli antud üürilepingut võimalik lõpetada vaid üürilepingu ülesütlemise teel. Kuna väidetav üürileping oli sõlmitud üheks aastaks, oli tegemist tähtajalise üürilepinguga. VÕS § 309 lg 1 kohaselt lõpeb tähtajaline üürileping tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Üürilepingu ülesütlemiseks peab esinema kaks eeldust: õiguslik alus ja ülesütlemisavalduse tegemine teisele lepingupoolele. Ilma õigusliku aluseta tehtud ülesütlemine on tühine ja see ei lõpeta üürilepingut. Õiguslik alus võib tuleneda nii lepingust kui seadusest. VÕS § 313 lg 2 kohaselt on erakorraline üleütlemine lubatud eelkõige VÕS § 314-319 nimetatud asjaoludel, kuid üürilepingu võib tulenevalt VÕS § 313 lg 1 erakorraliselt üles öelda ka muul olulisel põhjusel, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Kohus leiab, et hageja esitatud asjaolude kirjelduse põhjal ei nähtu ühegi ülalnimetatud aluse esinemist üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Üürileping ei olnud seega lõppenud ning hagejal ei olnud ühtegi takistust eluruumi kasutamiseks vähemalt kahe kuu jooksul juba ette tasutud üüri arvel (18 000 kroonist 6000 krooni tasutud tagatisrahana, 12 000 krooni kahe kuu üüri ettemaksuna). TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, jättes hagi rahuldamata, jätab kostja menetluskulud hageja kanda.

Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.