Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-25-116670 samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või LHV Pank AS EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kirjeldav ja põhjendav osa Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks xxx AS ja kostja vahel sõlmitud 05.02.2024 telekommunikatsiooni liitumisleping ja 22.02.2024 seadmekindlustusleping. Kostja kohustus tasuma teenuste eest igakuiselt esitatud arvete alusel. Kostja on jätnud lepingutest tulenevad rahalised kohustused osaliselt täitmata. Kostja jättis tasumata arved alates 01.09.2024. xxx AS ütles lepingu üles alates 14.12.2024. Algne võlausaldaja on loovutanud nõude hagejale 26.02.2025. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 148,24 euro, 19.08.2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 13,66 euro, sissenõudekulu 30 euro ja lisanduva viivise määraga 0,05% päevas väljamõistmist. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond proovis makseettepanekut võlgnikule K K kätte toimetada järgmistel aadressidel: 02.07.2025 aadressil xxx - Elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud 07.07.2025 aadressil xxx - Elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud 09.07.2025 aadressil xxx - Elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud 11.07.2025 aadressil xxx - Elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud. Varasemas menetluses xxx üks omanikest kinnitas 26.02.2025, et võlgnik ei ela antud aadressil. Varasemas menetluses vastuseks Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur vastanud 28.02.2025, et PPA andmebaasides puuduvad andmed antud isiku elu- või asukohtade, kui oli toodud Teie päringus, osas. Praeguses menetluses on edutult püütud menetlusdokumente kätte toimetada meiliaadressil xxx ning postiaadressil xxx, samuti KÄPO vahendusel. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 10.10.2025 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud nõudele vastuväiteid. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. 2(3)

2-25-116670 Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot ning hagimenetluse õigusabikulu 527 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse õigusabikulu 20 eurot), kokku 627 eurot. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 527 eurot selgelt põhjendamatu. Arvestades esindaja tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja Ks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 220 eurot (20 eurot maksekäsu kiirmenetlus kulu, 200 eurot hagimenetluse õigusabikulu). Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 320 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada menetluskuluna 320 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.