2-08-13393/13 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tartu Maakohus Valga kohtumaja - lahend.ee

16.00.30.mail 2007.a. kella 12.28 paiku sõitis kostja poolt juhitud, Renault Trafic reg.märgiga xxx XXX X linnas X tänavalt välja X tänavale ning põrkas kokku sel liikunud sõiduautoga BMW 525 L reg.märgiga xxx XXX, mille roolis oli A. T. Nimetatud liiklusõnnetuse põhjustas kostja, rikkudes LE §-i 159 sätteid. Hageja esindaja avaldab, et avarii tulemusena sai hageja omandis olev sõiduk kannatada sellisel määral, et Renault esinduse remondikalkulatsiooni kohaselt ei olnud Renault Traficu taastamine majanduslikult otstarbekas, kuna auto remondimaksumus ületas selle turuväärtuse. Bussi taastamine V MAKT OÜ poolt tehtud pakkumise kohaselt oleks maksma läinud 112 690 krooni. 17.juulil 2007.a. tegi AS N &KO Kle pakkumise, mille kohaselt olid nad nõus avariilise Renault Traficu eest maksma 43 000 krooni ilma käibemaksuta. Hageja esindaja seletab, et kuna lepingu sõlmimisel ei lepitud kokku õiguste ja kohustuste määramiseks olulistes tingimustes, tuleb lepingule kohaldada tingimusi, mis on mõistlik asjaoludest, lepingupoolte tahtest, lepingu olemusest ja eesmärgist ning hea usu põhimõttest lähtudes, s.o. et kostja teeb sõiduki kasutamisel kõik võimaliku, et tagada selle säilimine ja tagastamine õigeaegselt sellises konditsioonis nagu see kostjale üle andes oli. Kostja lepingupoolena ei näidanud üles piisavat hoolsuskohustust, ei täitnud temapoolseid lepingukohustusi ning tekitas sellega Kle varalise kahju. VÕS §127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja esindaja seletuste kohaselt jäi Kaitseliit ilma sõidukorras transpordivahendist ja selleks et asetada hageja võimalikult lähedasse avariieelsesse olukorda tuleb kas hagejal endal soetada uus väikebuss või teeb seda kostja. Hageja avaldab, et kostja ei ole oma tegudega rohkem kui aasta jooksul näidanud, et ta sooviks hagejale tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitada VÕS §127 lg 1 sätestatud tingimustel. Seega peab hageja ise tegema kulutusi asendussõiduki ostmiseks. Hageja esindaja märgib, et 2003 aasta väljalaske Renault Trafic Kombi 1,9 dCi märgiga xxx XXX avariieelne turuväärtus vastavalt City Motorsi hindamisaktile oli 180 000 krooni ja turuväärtus 2008.a. juuli seisuga oli 145 000 krooni. Väikebussi taastamine oleks maksma läinud 112 690 krooni ning autolammutusfirma pakkus avariijärgse sõiduki eest 43 000 krooni. Hageja esindaja märgib, et samaväärse

väikebussi soetamiseks tuleb hagejal maksta rohkem kui 113 000 krooni. Hageja esindaja märgib, et arvestades J.K. majanduslikku seisu, on hageja oma kalkulatsioonides kahjunõude aluseks võtnud väiksema summa – 103 000 krooni, millest 43 000 krooni oleks avariijärgse sõiduki müügist saadav tasu ja 60 000 krooni kahju, mille hüvitamist kostjalt nõutakse. Esindaja selgitab, et hageja edastas kostjale 27.08.2007.a. ettepaneku tekitatud kahju hüvitamiseks summas 60 000 krooni. Vastavast ettepanekust kostja keeldus. Hageja edastas 04.10.2007.a. kostjale teistkordse ettepaneku tasuda Kle 60 000 krooni lepingu rikkumisega tekitatud kahju eest. Kostja edastas hagejale 13.10.2007.a. vastuse, milles kostja tunnistas hageja nõuet osaliselt, s.o. summas 23 790 krooni, mis oli Renault Trafic u reg.märgiga xxx XXX liisinguperioodi jääkväärtus. 13.11.2007.a. edastas kostja hagejale kirja, milles teatas, et on nõus hüvitama Kle tekitatud kahju summas 30 000 krooni maksegraafiku alusel alates 01.detsembrist 2007.a. igakuiste maksetega 1000 krooni. 27.12.2007.a. saatis J.K. K ülemale vastuse, milles oli esitatud kaks ettepanekut: kostja maksab Kle kohe 23 790 krooni või maksab Kle 60 000 krooni tingimusel, et ta saab avariilise Renault Traficu endale. Hageja esindaja leiab, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses, sest J.K. poolt liiklusõnnetuse põhjustamisega (tegu) kaasnenud tagajärg (kahjustused sõiduautol) on põhjuslikus seoses ning sellest tulenevalt on kostja kohustatud hüvitama lepingu rikkumisest tuleneva kahju summas 60 000 krooni. Hageja esindaja palub hagi rahuldada ning välja mõista kostjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju summas 60 000 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja – J. K. tunnistab hagi osaliselt. Kostja avaldab, et vaidlust ei ole selles, et kostja on hagejale kahju tekitanud. Samas ei nõustu kostja hageja poolt esitatud hüvitamisele kuuluva kahju suurusega. Kostja tunnistab hagi osaliselt ning on nõus hüvitama 23 790 krooni. Kostja volitatud esindaja adv.K.K. avaldab, et liiklusõnnetuses kahjustada saanud sõiduki osas oli sõlmitud liisingleping, mille lõppedes (enne liiklusõnnetuse toimumist) oli bussi jääkväärtuseks 23 790 krooni. Nimetatud summas on kostja valmis kahju hüvitama. Kostja esindaja märgib, et kuna hageja ei ole esitanud piisavalt tõendeid kahju suuruse kujunemise kohta, siis hageja poolt nõutava kahju suurusega kostja ei nõustu. Kostja esindaja palub jätta hagi rahuldamata ja asjas kujunevad menetluskulud hageja kanda.

kohaselt andis hageja kostjale 30.mail 2007.a. tasuta kasutamiseks väikebussi Renault Trafic reg.märgiga xxx XXX. Kostja pidi sõiduki tagastama 30.mail 2007.a. hiljemalt kella 16.00-ks. Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul tasuta kasutamist) puudutavad õigusnormid. Lepingu rikkumine “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Kostja kohustus talle tasuta kasutusse antud väikebussi tagastama 30.mail 2007.a. kella 16.00-ks samas seisukorras nagu hageja väikebussi kostja kasutusse andis. Asja materjalidega, hageja esindaja seletustega ja kostja poolt vastav asjaolu omaksvõtuga on tõendatud, et 30.mail 2007.a. kella 12.28 paiku sõitis kostja poolt juhitud Renault Trafic reg.märgiga xxx XXX X linnas X tänavalt välja X tänavale ning põrkas kokku seal liikunud sõiduautoga BMW 525 L reg.märgiga xxx XXX, mille roolis oli A. T. . Nimetatud liiklusõnnetuse põhjustas kostja, rikkudes LE §-i 159 (reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul peab kõrvalteel sõitev juht andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed, sõltumata tolle juhi sõidusuunast) sätteid. VÕS §391 lg 1 kohaselt peab kasutaja kandma kasutamiseks antud eseme säilitamiseks vajalikud kulud.VÕS §27 lg 1 kohaselt, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud nende õiguste ja kohustuste määramiseks olulistes tingimustes või üksnes arvavad, et nad on selles tingimuses kokku leppinud, on leping kehtiv, kui võib eeldada, et leping oleks sõlmitud ka selles tingimuses kokku leppimata. Lõike 2 kohaselt kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tingimust, mis on mõistlik asjaoludest, lepingupoolte tahtest, leping olemusest ja eesmärgist ning hea usu põhimõttest lähtudes. Kuna lepingu sõlmimisel ei leppinud pooled kokku õiguste ja kohustuste määramiseks olulistes tingimustes, siis tuleb lepingule kohaldada tingimusi, mis on mõistlikud asjaoludest, lepingupoolte tahtest, lepingu olemusest ja eesmärgist ning hea usu põhimõttest lähtudes, s.o. et kostja sõiduki kasutamisel teeks kõik võimaliku, et tagada selle säilimine ja tagastamine õigeaegselt sellises olukorras nagu sõiduk kostjale üleandmise momendil oli. Kostja, rikkudes LE §159, põhjustas liiklusavarii, mille tagajärjel kostjale tasuta kasutusse antud hageja omandis olev väikebuss Renault Trafic reg.märgiga xxx XXX sai olulisel määral kahjustada. Kuna eeltooduga on tõendatud kostja poolt lepingu rikkumine (kostja ei näidanud üles piisavat hoolsuskohustust, rikkudes liikluseeskirja nõudeid põhjustas liiklusõnnetuse, mille tagajärjel sai vigastada hagejale kuuluv väikebuss), loeb kohus tuvastatuks asjaolu, et kostja teo (liiklusavarii põhjustamise) ja sellega tekitatud kahju vahel esineb põhjuslik seos ning kostja peab hüvitama kahju, mis tekkis lepingust tuleneva kohustuse rikkumise tulemusena. Seega asub kohus seisukohale, et kostja tegevuse ja hagejale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos ning seetõttu tuleb kostjal hagejale tekitatud kahju hüvitada. Kuna ülalmotiveerituga on kohus tuvastanud tsiviilvastutuse tekke aluseks olevad kõik kohustuslikud koosseisulised elemendid, vastutab kostja hagejale tekitatud kahju eest ning on kohustatud selle viimasele hüvitama. Kahju hüvitamine Kuna kostja tegevuse ja hagejal kahju tekkimise vahel esineb põhjuslik seos, siis VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu, millel ta vastutus

põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Lepingu rikkumise korral on võlausaldajal võimalik valida VÕS §-s 101 sätestatud õiguskaitsevahend, mida ta võib kooskõlas VÕS §101 lg-ga 2 kasutada eraldi või koos, kui neid saab üheaegselt kasutada. Hageja on VÕS §101 lg 1 p 3 alusel esitanud kahju hüvitamise nõude, kuna kostja tekitas hagejale varalise kahju, mille tulemusena ei saa hageja enda omandit enam kasutada varasema eesmärgil. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isik asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS §128 lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Lõike 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulutused. VÕS §132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. VÕS §132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemaolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtvatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Hageja esindaja avaldab, et avarii tulemusena sai hageja omandis olev sõiduk kannatada sellisel määral, et Renault esinduse remondikalkulatsiooni kohaselt ei olnud Renault Trafic u taastamine majanduslikult otstarbekas, kuna auto remondimaksumus ületas selle turuväärtuse. Bussi taastamine V MAKT OÜ poolt tehtud pakkumise kohaselt oleks maksma läinud 112 690 krooni /tl.6/. 17.juulil 2007.a. tegi AS N &KO Kle pakkumise, mille kohaselt on nad nõus avariilise Renault Trafic u eest maksma 43 000 krooni ilma käibemaksuta. Menetluse käigus hageja poolt esitatud hindamisakti /tl.54/ kohaselt oli Renault Trafic u reg.märgiga xxx XXX turuväärtuseks enne liiklusavariid s.o. mais 2007.a. 180 000 krooni. Hageja esindaja on avaldanud, et kostja poolt lepingust tuleneva hoolsuskohustuse rikkumise tõttu jäi hageja ilma sõidukorras transpordivahendist ja selleks, et asetada hageja võimalikult lähedasse avariieelsesse olukorda, peab hageja tegema kulutusi (vähemalt 113 000 krooni suuruses summas) uue samaväärse väikebussi soetamiseks. Hageja esindaja selgituste kohaselt on nad oma kalkulatsioonides võtnud kahjunõude summa suuruse arvestamisel aluseks väiksema summa, s.o 103 000 krooni, millest hageja arvestab maha autovraki eest saadava 43 000 krooni (103 000-43 000), saades seega kostja poolt hüvitamisele kuuluvaks summa suuruseks 60 000 krooni. Kuigi hageja on kahjunõude suuruse arvestamisel lähtunud väiksemast avariieelsest väärtusest (103 000 krooni), kui see on hindamisaktis kajastatud (180 000 krooni), ei või kohus TsMS § 439 kohaselt otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud, mistõttu lähtub kohus hageja esindaja poolt avaldatud kahjusuuruse arvestamise lähtealustest. Kostja poolt hüvitamisele kuuluva kahju suuruse määramisel arvestab kohus hageja poolt esitatud tõenditega ning peab vastavat kahjuhüvitise suurust mõistlikuks ja põhjendatuks, sest TsMS §230 lg.1

sätestatu kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded või vastuväited. Kostja on menetluses esitanud vastuväite, mille kohaselt ta ei nõustu hageja esindaja poolt avaldatud väikebussi avariieelse väärtusega summas 103 000 krooni. Kostja viitab asjaolule, et liisingfirma poolt hagejale esitatud Pro-Forma arvest nr xxxxxx /tl.40/ nähtub, et väikebussi Renault Traficu 1,9dCi turuväärtuseks 2006.a-l oli 80 508.47 krooni, millele lisandus käibemaks summas 14 491.53 krooni, seega kokku 95 000 krooni. Seega leiab kostja, et väikebussi turuväärtuseks 2007.a. ei saa olla 103 000 krooni, vaid märgib, et väikebussi avariieelseks turuväärtuseks tuleb lugeda 95 000 krooni. Kohus asub seisukohale, et kostja sellekohased väited on põhjendamatud, kuna kasutusrendilepingu lõppemisel hagejale esitatud Pro-Forma arvel märgitud Renault Traficu väärtus/hind on kujunenud raamatupidamise metoodika aluseid, lepingupartnerite eelnevat koostööd ja väljakujunenud suhteid arvestades ning ei kajasta tegelikku kohalikku keskmist müügihinda TsÜS §65 mõttes. Lisaks on kostja avaldanud, et ta on nõus hüvitama Renault Traficu jääkväärtuse (nimetatud väikebussi osas oli sõlmitud kasutusrendileping, mille lõppemisel ostis K nimetatud väikebussi välja; sõiduki jääkmaksumuseks pidi jääma 23 790 krooni käibemaksuta /tl.40/) summas 23 790 krooni. Kohus asub seisukohale, et kasutusrendi lõppemisel rendilepingumakse jääksumma ei näita asja tegelikku hinda. Asja väärtuse määratlemisel tuleb lähtuda Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 65, mille kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Seega asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul on hageja õigustatud nõudma kahjuhüvitist võttes arvesse kohalikku keskmist müügihinda (turuhinda). Kohus loeb asjas esitatud hindamisaktiga tõendatuks, et 2003.a. väljalaske Renault Trafic Combi 1,9 dCi avariieelseks turuväärtuseks oli 180 000 krooni, mis on käesoleval juhul käsitletav väikebussi tegeliku hinnana. Arvestades avariieelsest väärtusest maha avariijärgne väärtus, milleks on 43 000 krooni, kujuneks kostja poolt hüvitamisele kuuluvaks summaks 137 000 krooni. Kuna hageja on aga esitanud kostja vastu nõude 60 000 krooni suuruse kahju hüvitamiseks, ei või kohus ületada hagi piire ning asub seisukohale, et kuna väikebussi taastamine ei ole majanduslikult otstarbekas, tuleb kostjal hüvitada oma tegevuse läbi põhjustatud hagejale kuuluva vara väärtuse vähenemise vahe summas 60 000 krooni (103 00043 000 krooni). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks ja põhjendatuks kahjuhüvitise summas 60 000 krooni väljamõistmise kostjalt hageja kasuks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, tuleb kõik asjas kujunevad menetluskulud jätta kostja kanda ning kulude väljamõistmise lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.