Kohtuasja number
2-07-53061
Otsuse kuupäev
04.november 2008
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
L F (isikukood 36603260243, XXX) hagi A J (isikukood XXX, XXX) vastu 10 000 krooni nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
10.oktoober 2008
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja Tamara Vologžanina, kostja esindaja Anastasia Nezgovorova ja nõustaja Irina Nezgovorova
Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista A J lt L F kasuks 10 000 EEK (kümme tuhat krooni). Menetluskulud jätta täielikult kostja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue. 20.02.2007 sõlmisid hageja ja kostja broneerimislepingu nr 102A. Nimetatud lepingu p 2.2. järgi maksis hageja abikaasa N F korteri ostuhinnast 10 000 krooni lepingus märgitud kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX, mis osutus kostja isa A J kontoks. Kostjat ja tehingu juures viibinud isikuid oli enne lepingu allakirjutamist teavitatud, et korteri müügilepingu sõlmimine sõltub panga poolt hagejale eluasemelaenu andmisest. Pärast lepingu sõlmimist korduvatest järelpärimistest panka selgus, et pank ei A vastust hageja esitatud laenutaotlusele enne 01.aprilli 2007, mistõttu müügilepingu sõlmimine 01.04.2007 on võimatu. Hageja palus pikendada broneerimislepingus märgitud müügilepingu sõlmimise tähtaega. Kostja keeldus müügilepingu sõlmimise tähtaja pikendamisest ja korteri eest ettemakstud summa tagastamisest.
Hiljem küll hageja sai pangast positiivse otsuse oma laenutaotlusele, kuid selleks ajaks oli kostja juba korteri võõrandanud kolmandale isikule. VÕS § 157 lg 2 järgi kuulub broneerimislepingu alusel kostjale tasutud summa hagejale tagastamisele mõistliku aja jooksul, kuid raha on käesoleva ajani tagastamata. Eelnevast lähtudes palub hageja kostjalt välja mõista 10 000 krooni. Kohtukulud jätta kostja kanda. Kohtuistungil pööras hageja tähelepanu sellele, et broneerimisleping oli vormistatud lihtkirjalikus vormis ning seetõttu tühine. Tühisest tehingust saadu tuleb tehingu pooltel tagastada. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista. 20.02.2007 sõlmitud broneerimislepinguga võtsid pooled endale kindlad kohustused. Hageja kohustus sõlmima notariaalse lepingu hiljemalt 01.04.2007 ja maksma ostuhinna II osa pärast notariaalse lepingu sõlmimist kolme tööpäeva jooksul. Seega oli hagejal piisavalt aega pangas laenuga seotud küsimuste lahendamiseks. Hageja ei toonud ühtegi dokumenti, mis tõendaks hagiavalduse aluseks olevad olukorrad. Hageja ei esitanud kostjale nii kirjalikus, kui ka suulises vormis ühtegi ettepanekut müügilepingu tähtaja edasilükkamiseks/pikendamiseks notari juures. Korteriomandi müügileping oli kolmanda isikuga sõlmitud vaid 16.04.2007. Seega ootas kostja rohkem, kui 2 nädalat alates hagejaga sõlmitud lepingu tähtaja saabumisest. Kostja ei rikkunud ühtegi punkti hagejaga sõlmitud lepingust ja täitis nõutava hoolsusega kõik endale võetud kohustused. Kostja leiab, et müügileping jäi sõlmimata üksnes ostja (hageja) süü tõttu. Kostja leiab, et kohus saab asja lahendada lähtuvalt hagis esitatust. Kohtu järeldused. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud materjale leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Poolte vahel 20.02.2007 sõlmitud broneerimislepingut saab käsitleda eellepinguna, millega pooled kohustusid tulevikus sõlmima kinnisasja müügilepingu kokkulepitud tingimustel. Nimetatud lepingu üheks tingimuseks oli hageja (ostja) kohustus tasuda osa ostuhinnast. Vaidlus puudub selles, et hageja on kostjale, viimase poolt osundatud arveldusarvele, 21.02.2007 tasunud 10 000 krooni. VÕS § 33 lg 2 sätestab, et kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. AÕS § 119 lg 1 kohaselt tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. TsÜS § 83 lg 1 järgi tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Seega tuleneb seadusest üheselt, et kinnisasja võõrandamisele suunatud eelleping peab olema notariaalselt tõestatud vormis. 20.02.2007 broneerimisleping on poolte vahel sõlmitud kirjalikus vormis, st tehing on tühine vorminõude järgimata jätmise tõttu. Kostja viide, et kohus saab asja lahendada lähtuvalt hagiavalduses esitatud alusele, ei ole antud juhul asjakohane, sest tuginedes Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06, ei saa kohus lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta. Vastavalt TsÜS § 84 lg 1 ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandjalt) midagi saanud olemasoleva või tul kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb ära. Poolte vahel sõlmitud broneerimisleping kui tühine tehing ei saanud luua pooltele õiguslikke tagajärgi. Seega on hageja sooritus õigusliku aluseta, kuna tal puudus lepinguline kohustus tasuda kostjale 10 000 krooni. Hageja soorituse tagajärjel kostja rikastus 10 000 krooni võrra, milline summa kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele. Ei oma tähtsust asjaolud, mis takistasid kinnisasja müügilepingu sõlmimise poolte vahel ning kelle tegevuse või tegevusetuse tõttu jäi müügileping sõlmimata, sest hageja nõude rahuldamise aluseks on deliktiõiguslik vastutus. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.