Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

MENETLUSKULUD

2-22-5926

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue Hageja XXja kostja II YY leppisid kokku asutada lammutustööde koostöö tegemiseks äriühingu Kurla Ehitus OÜ (kostja I). Suulise kokkuleppe alusel pidi Kurla Ehitus OÜ juhatuse liige ja asutaja YY 2020 sügisel müüma Kurla Ehitus OÜ hagejale, kes leppis kokku ka juba tehingu aja notaris. YY kokkulepetest kinni ei pidanud. Kuivõrd XX pidi saama kostja I omanikuks ja tegutses Kurla Ehitus OÜ tegevjuhi ülesannetes, nõustus ta 25.10.2019 koos YYiga käendama Kurla Ehitus OÜ laenu summas 20 000 eurot Holm Bank OÜ pangast (laenuleping nr x). Lisaks sellele, et YY ei pidanud oma sõna müüa kostja I hagejale, hakkas ta omastama kostja I vara. 2022 alguses selgus, et Kurla Ehitus OÜ ei tasu enam lepingujärgseid makseid ning tekkinud võlgnevuse tõttu sattus ka hageja kui käendaja maksehäirete registrisse, mille tõttu tasus hageja 10.02.2022 kostja eest 1108,64 eurot. Kuna kostja I ei tasunud laenu ka edaspidi, ütles pank laenulepingu 05.04.2022 üles. Panga avalduse kohaselt on Kurla Ehitus OÜ kogu võlgnevuse summa 10 119,53 eurot. Kuivõrd hageja oli lepingu kaaskäendaja ning vastutab Kurla Ehitus OÜ-ga solidaarselt, asus hageja käendajana kostja I võlga likvideerima ning tasus vastavalt võimalustele esialgus 5000 eurot. Käesolevaks ajaks on selgunud, et YY tema enda sõnade järgi tegeleb eesmärgiga muuta Kurla Ehitus OÜ maksejõuetuks ega kavatsegi ärilaenu tasuda. Eeltoodust lähtudes nõuab (tagasinõue) hageja kostjalt I laenulepingust tuleneva võlgnevuse 6108 tasumist. Tagasinõue kooseb hageja poolt 10.02.2022 tasutud 1108 eurot ja 22.04.2022 tasutud 5000 eurost võlaõigusseaduse (VÕS) § 151 lg 2 alusel. Samaaegselt nõuab hageja kaaskäendajalt YYilt solidaarselt poole Kurla Ehitus OÜ-lt nõutud summas, so 3054 euro tasumist VÕS § 150 alusel. Kostjate vastuväited Kostjad vaidlevad hagile vastu. Hageja väited selle kohta, et hageja ja kostja II leppisid kokku asutada äriühing Kurla Ehitus OÜ ei ole õiguslikult asjassepuutuv, kuna äriühing ei ole kuna hageja omanduses olnud ja seega omanikusuhted hagejal puuduvad. Samuti on hageja meelevaldselt esitanud väiteid selle kohta, et kostja II on alusetult omastanud ettevõtte vara. Kostja II ei ole müünud ettevõttele kuulunud vanametalli. Samuti nähtub hageja enda tõenditest, et vanametalli eest maksis vanametalli kokkuostuga tegelev ettevõte vanametalli eest kostjale II, mitte ettevõttele. Seega müüs vanametalli kostja II eraisikuna. Ettevõtte raamatupidamises ei kajastu kostja II poolt eraisikuna müüdud vanametall ning hagiavaldusest ei selgu ka, millisel õigusliku alusel eeldab hageja, et kostjal II on keelatud väljaspool

2-22-5926 äriühingut tegelda äritegevusega. Seonduvalt laenulepinguga tuleb kostjate hinnangul arvesse võtta seda, milleks laenusummat kasutati ning sellest tulenevalt on Kurla Ehitus OÜ-l vastuhagi, mis välistab hageja nõude rahuldamise kostjate suhtes. Laenusummast oli peamiseks kasusaajaks hageja ise, mitte Kurla Ehitus OÜ. Laenulepingu alusel hagejal saadaolev summa kuulub Kurla Ehitus OÜ poolt tasaarvestamisele, kuna Holm Bank AS väljastatud laenuga refinantseeriti XX isiklikku lepingut ekskavaatori ostmiseks. Vastuhagi Holm Bank AS laenajana ja Kurla Ehitus OÜ laenusaajana sõlmisid 24.10.2019 laenulepingu nr x, laenu suuruseks oli 20 000 eurot ning laenu sihtotstarbeks oli määratud põhivara soetamine. Viidatud põhivarana soovis Kurla Ehitus OÜ soetada kasutatud roomikekskavaatori (CASE CX210C, s/n x) hinnaga 135 265 eurot. Kurla Ehitus OÜ pidas läbirääkimisi kõnealuse roomikekskavaatori omandamiseks T OÜ-ga. Ekskavaatori müüjaks oli R OÜ. Müüja müüs ekskavaatori Swedbank Liisingule, kes liisis ekskavaatori T OÜ-le. Liisingutüübiks oli kapitalirent. T OÜ pidi liisitud ekskavaatori edasi rentima Kurla Ehitus OÜ-le, kes tasub T OÜle renditasu liisingmaksete ulatuses ning rendiperioodi (5 aastat) lõppedes pidi T OÜ ja Kurla Ehitus OÜ omavahelise kokkuleppe alusel saama ekskavaatori väljaostu õiguse Kurla Ehitus OÜ, misjärel saab Kurla Ehitus OÜ kõnealuse ekskavaatori omanikuks ning ekskavaator läheb Kurla Ehitus OÜ põhivarasse. Kurla Ehitus OÜ poolt võetud laenu eesmärk Holm Bank AS-ilt oli kõnealuse ekskavaatori liisingu sissemaksu tasumine. Kuna XX tegeles Kurla Ehitus OÜ juhatajana raamatupidamisega ning vahendas ka kõnealust tehingut, usaldas Kurla Ehitus OÜ seaduslik esindaja YY XX vastavate lepingute sõlmimise T OÜ-ga. Detsembris 2021 selgus aga (3. detsembri e-kirjas teavitab T OÜ juhatuse liige MK YYile, et T OÜ rendib ekskavaatorit XX), et T OÜ-ga sõlmitud rendilepingu pooleks ei ole mitte Kurla Ehitus OÜ, vaid XX. Seega oli Kurla Ehitus OÜ finantseeritud ostu, mille sisuks ei olnud põhivara soetamine ettevõttele, vaid ekskavaatori soetamine XX. Kõnealust ekskavaatorit on olulises ulatuses kasutanud XXka väljaspool Kurla Ehitus OÜ äritegevust ning käesoleval ajal ei ole ekskavaator Kurla Ehitus OÜ valduses ning sellega ei osutata teenust Kurla Ehitus OÜ-le. Kuna ekskavaatori rendilepingu pooleks oli XX, mitte Kurla Ehitus OÜ, on Kurla Ehitus OÜ poolt Holm Bank AS-ile laenu tagasimaksete tegemise läbi rikastunud hageja XX, sest pangalaenu arvelt täideti tema isiklik kohustus T OÜ ees. Kurla Ehitus OÜ on Holm Bank AS-ile teinud tagasimakseid 12 947,60 euro eest. Arvestades tegelikke asjaolusid ja seda, et ekskavaatori rendileping oli sõlmitud XXja T OÜ vahel ning et Kurla Ehitus OÜ poolt võetud laenuga Holm Bank AS-lt finantseeriti hageja isiklikku kohustust, mistõttu tuleb kogu Holm Bank AS-ilt saadud laenusumma arvestada XX isikliku kohustuse katteks ja välja mõista hagejalt VÕS § 1041 alusel Kurla Ehitus OÜ kasuks. Kuna Kurla Ehitus OÜ ja Holm Bank AS vahel sõlmitud laenuleping on kehtiv ning sellest tulenevalt käendajal tagasinõude õigus laenu saaja ja teise käendaja vastu, tuleb XX hagiavalduses esitatud nõue 6108 eurot tasaarvestada VÕS § 197 lg 1 alusel, kuna samas ulatuses, 6108 eurot, suureneb XX võlgnevus Kurla Ehitus OÜ ees, tulenevalt asjaolust, et Kurla Ehitus OÜ-l on õigus nõuda XX kõikide kõnealuse laenulepinguga seotud kohustuste eest tasutud summad tagasi. Seega XX nõude rahuldamise korral suureneks vastuhagis rahuldamisele kuuluv summa hagejale väljamõistetud summa võrra (kogu hagejale lepingu alusel väljamõistetav summa on hagejalt lepinguvälise vastutuse alusel samas ulatuses sissenõutav). Et Kurla Ehitus OÜ-l on XX vastu nõue suurusega 12 947,60 eurot ning XX on Kurla Ehitus OÜ vastu põhivõlgnikuna ja YYi vastu käendajana nõue 6108 eurot, tuleb Kurla Ehitus OÜ nõue tasaaarvestada XX nõudega ning rahuldada vastuhagi summaga 12 947,60 eurot. Hageja seisukoht kostja vastuväidetele ja vastuhagile Kostjate väited võimalikest lepingulistest suhetest Kurla Ehitus OÜ ja T Oü vahel on raskesti

2-22-5926 jälgitavad, kuid mistahes lepingulised suhted kostja I ja T OÜ vahel ei puuduta ühelgi juhul hagejat. Asjaolu, et XXrendib eraldiseisva rendilepingu alusel samuti T OÜ-lt eskavaatorit ei ole midagi eriskummalist ega etteheidetavat. Kostja vastuhagis väidetud tasaarvestuse olukord ei vasta tõele ega ole ka eluliselt usutav. Kurla Ehitus OÜ ei ole vähemalgi määral tõendanud oma VÕS § 1041 alusel esitatud vastuhagi põhilist väidet, mille kohaselt võttis Kurla Ehitus OÜ väidetavalt ärilaenu hoopis XXisikliku kohustuse finnatseerimiseks ning et XXon kohustustest vabanemise tõttu rikastunud 12 947,60 euro, st Kurla Ehitus OÜ poolsete tagasimaksete ulatuses Holm Bank AS-le. Hageja viitab VÕS §-le 1041, mille järgi on nimetatud sätte esmane eeldus, et isik täidaks teise isiku kohustuse. Käesoleval juhul on see esmane eeldus jäänud paljasõnaliseks, kuna tõenditest ei ole võimalik järeldada, et Kurla Ehitus OÜ ärilaen võeti XXhüvanguks või et tagasimaksed katsid mingisuguse XXkohustuse. Sellekohase vastuhagi väite teeb veelgi absurdsemaks asjaolu, et ärilaenu käendas liige ja osanik YY ise. Vastuhagile lisatud tõendite kohaselt on T OÜ tõepoolest rentinud Kurla Ehitus OÜ-le eskavaatorit, aga kuna viimane ei suutnud rendi arveid tasuda, rendisuhe Kurla Ehitus OÜ ja T OÜ vahel lõppes. Asjaolu, et Kurla Ehitus OÜ-le esitatud rendiarvetes ei olnud midagi Kurla Ehitus OÜ-le vastuvõtmatut, kinnitab ka lisaks ärilaenu käendusele YYi poolt võlgnevuses olnud randiarvete (november-detsember 2021) aktsepteerimine. Kohtu seisukoht

2-22-5926 tõttu rakstunud ajal, mil tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai pidi teada saama. Seega on VÕS § 1041 järgi teise isiku kohustuse täitmisest tuleneva nõude esmaseks eelduseks, et kostjad on täitnud hageja kohustuse. Kostjate väitel võttis Kurla Ehitus OÜ võttis ärilaenu hoopis XX isikliku kohustuse finnatseerimiseks ning et XX on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud Kurla Ehitus OÜ poolsete tagasimaksete, so 12 947,60 euro, võrra. Kohus nõustub hagejaga, et Kurla Ehitus OÜ ei ole oma eelpoolnimetatud väidet tõendanud ning see on jäänud paljasõnaliseks ning on vastuolus muude asjas kogutud tõenditega. Kostjad on väitnud, et ekskavaatori rendileping oli sõlmitud XX ja T OÜ vahel, viidates kirjavahetusele (tl 78-79), kuid kohus nõustub hagejaga, et asjaolu, et XX rendib eraldiseisva rendilepingu alusel samuti T OÜ-lt ekskavaatorit, ei puutu Kurla Ehitus OÜ-ga sõlmitud rendilepingusse, mille olemasolu nähtub T OÜ kinnituskirjast (tl 155). Kui kostjad väidavad, et laenu Holm Bank AS-lt võeti XX isikliku kohustuse käendamiseks, on arusaamatu, miks ärilaenu eest tasus Kurla Ehitus OÜ (tl 80-85) ning laenu käendas juhatuse Kurla Ehitus OÜ juhatuse liige ja osanik YY ise. Lidaks on Kurla Ehitus OÜ juhatuse liige YY aktsepteerinud T OÜ rendiarveid ka pärast XX töölt lahkumist ning YY lubas T OÜ-le rendiarvetest tuleneva võla tasuda (tl 159162). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Kurla Ehitus OÜ-l puudub hageja vastu nõue, mis välistab hagejate nõude rahuldamise kostjate suhtes.

2-22-5926 kahjuks, vastutavad kaaskostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kuna otsus on tehtud põhihagis kaaskostjate kahjuks, vastutavad kostjad hageja menetluskulude eest võrdsetes osades. Vastuhagi menetlemisega seotud menetluskulud tuleb kanda kostjal I.

2-22-5926 arvesse dokumendi sisu ja mahtu, peab kohus põhjendatud ajakuluks kokku viidatud toimingutele 5,5 tundi. XXon esitanud käesolevas asjas kolm hagi tagamise taotlust, lisaks eelnevale kulutanud nendele veel aega kokku 3 tundi (25.04.2022 ja 13.06.2022 toimingud). Kohus rahuldas esitatud hagi tagamise taotlustest küll vaid ühe, 15.06.2022 kohtumäärusega. Kuivõrd menetlusosalisel on õigus enda huvide kaitseks esitada erinevaid kaebusi ja taotlusi ning üldjuhul ei anna menetlusosalise taotluse rahuldamata jätmine alust pidada taotluse esitamisega seotud esindaja kulusid ebavajalikeks või põhjendamatuteks, sh kohus rahuldas ka 13.06.2022 taotluse, loeb kohus 25.04.2022 ja 13.06.2022 toimingutele kulunud ajakulu põhjendatuks märgitud ulatuses kokku 3 tundi. Küll ei ole aga kohtu hinnangul praegusel juhul põhjendatud 06.07.2022 toimingu 1,5 tunnine ajakulu menetluskulude tagatise koostamiseks, mille kohus jättis rahuldamata selle piisava põhistuse puudumise tõttu. Seega kokku on põhjendatud 8,5 tundi tunnihinnga 175 eurot (km-ta) summas 1487,50 eurot. XXmenetluskulude nimekirja kohaselt on esindajal kulunud aega vastuhagiga tutvumisele, suhtlusele kliendi ja vastaspoole lepingulise esindajaga seoses kompromissiga 3,5 tundi ja vastuse koostamisele vastuhagile ja kohtule esitamisele 3,5 tundi. Arvestades kostja poolt esitatud vastuhagi mahtu ja sisu (sisulist osa ca 2 lk) ja XXpoolt esitatud vastuse vastuhagile mahtu (sisulist osa ca 1,5 lk), on esindaja poolt asjas tehtud vastuhagi vastamisele kulunud toimingute aeg kohtu hinnangul põhjendatud kokku 6 tunni ulatuses, sellest 3 tundi tunnihinnaga 175 eurot summas 525 eurot ja 3 tundi tunnihinnaga 180 eurot summas 540 eurot, kokku 1065 eurot. 13.12.2022 - lõpliku seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu loeb kohus põhjendatuks märgitud ulatuses, st 1,5 tundi tunnihinnga 180 eurot (km-ta), millest arvestab põhihagiga seotud kuludele 0,75 tundi summas 135 eurot ja vastuhagiga seotud kulude hulka 0,75 tundi summas 135 eurot.

2-22-5926 Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.