Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
06. jaanuar 2023, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-127255
Tsiviilasi
Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi A. N. vastu võla nõudes 45 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas (e-post [email protected]) Kostja: A. N. (isikukood xxxx; elukoht xxxx)
Menetluse liik
Lihtmenetlus
teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 06.09.2022 esitatud hagiavalduse kohaselt oli A. N. (kostja) sõiduki numbrimärgiga xxxx omanik/vastutav kasutaja alates 19.06.2013 kuni 22.06.2020. Sõidukit pargiti 17.01.2020 Pärnu mnt 148 parkimisalale, s.o Osaühingu EUROPARK ESTONIA (hageja) opereeritavale parkimisalale. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja omapoolse pakkumuse, mida hageja on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude summas 30 eurot, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud. Kohtueelselt saatis hageja tähitud kirja teel nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxxx. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Sissenõudmiskuludesse (15 eurot) on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päring Sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti füüsiline nõudekiri tähitult Omniva vahendusel võlgnevuse kohta Sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale.
Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista leppetrahvi võlgnevuse 30 eurot ja sissenõudekulud 15 eurot. Kostja vastus Kostja võttis hagi osaliselt õigeks. Kostja ei vaidle, et parkis 17.01.2020 sõiduki (reg xxxx) hagiavalduses märgitud europargi parklas aadressil Pärnu mnt 148, kuid kostja ei ole kunagi parkimistrahvi kviitungit saanud. Kojamehe vahel parkimistrahvi kviitungit ei olnud. Hageja esitas kohtule meeldetuletuskirja koopia, kuid ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja oleks selle kunagi kätte saanud. Seega ei ole kostja kätte saanud ei meeldetuletuskirja ega trahvikviitungit. Kviitungi või meeldetuletuskirja kättesaamisel oleks parkimistrahv koheselt tasutud. Kostja nõustub parkimistrahvi tasumisega, kuid ei nõustu esitatud kõrvalkuludega. Kohtu põhjendused
on leidnud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (vt Riigikohtu lahendit nr 2-117146, p 12). Käesolevas asjas ei ole kostja sellistele erandlikele asjaoludele tuginenud. Hageja esitas kostjale vaidlusaluse leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades need sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, mis on tõendatud fotodega. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, millal saatis hageja kostjale nõudekirja.
takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, riigilõivu summas 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 240 eurot. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud kokku riigilõivu 100 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. TsMS § 4842 järgi maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kuluks on seega 20 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Samuti leiab kohus, et lepingulise esindaja kulu 240 eurot 2,5 tunni eest on põhjendatud. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja eluliselt usutav hagiavalduse esitamisega seotud ajakulu 2 tunni ulatuses ning kostja vastusega tutvumine ning sellele seisukoha koostamine 30 minuti ulatuses. Kohus arvestab ka esitatud materjalide sisu ja mahuga. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka esindaja tunnitasu suurus 96 eurot. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 2,5 tundi, s.o 240 eurot. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 360 euro ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 360 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.