Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu Võlgnik: X. OÜ, Võlgniku esindaja, juhatuse liige J.Ü. , ajutine pankrotihaldur: Einar Vallandi, postiaadress Õpetaja 9a, Tartu 51003
Kohtuistungi toimumise aeg
22.oktoobril 2008
Protokollija
kohtuistungisekretär Evelin Laansalu
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada X. OÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 2.Ajutisel pankrotihalduril Einar Vallandil (asuk. Õpetaja 9a, Tartu 51003 OÜ Õigusbüroo Faktootum, telef. 7 420 583 ) likvideerida OÜ X. kahe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.
3.Vabastada ajutine pankrotihaldur Einar Vallandi tema kohustustest OÜ X. pankrotimenetluses pärast OÜ X. likvideerimist ja registrist kustutamist.
Määrata OÜ X. dokumentide hoidjaks J.Ü. , eluk Tartumaa 5.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 6.Saata määrus Tartu Maakohtu registriosakonnale. Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Võlausaldaja võib esitada määruse peale määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates.
I MENETLUSE KÄIK
Võlgnik esitas pankrotiavalduse 16. septembril 2008. a. 19. septembri 2008. a määrusega algatas kohus pankrotimenetluse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Ene Ahase (lk 12).
II AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE
1.Võlgniku tegevuse lühiülevaade, andmed osaniku ja juhtorgani kohta Võlgniku asutas 2007.a märtsis J.Ü. . Osakapitali suurus on 40 000 krooni. Võlgnik kanti äriregistrisse 28.03.2007. Asutamisest alates on juhatuse liikmeks olnud J.Ü. . Võlgniku majandustegevus algas 2007. a aprilli keskel. Algul tegeles võlgnik teise tootja poolt valmistatud plastmassist akende ja uste müügi ning paigaldamisega. Alates 2007. a sügisest valmistas võlgnik ka ise plastaknaid ja -uksi. Võlgnikul oli 4-6 töötajat. Võlgnik üüris 2007. a aprillis 23m2 suuruse ruumi Tartus T. 23, mida kasutas kuni oma tegevuse lõpetamiseni müügisalongina. 2007. a septembris üüris võlgnik 140 m2 suuruse tootmis- ja laoruumi Tartus T. 45d, millesse ostis plastmassdetailide kokkukeevitamise seadme. Võlgnik loobus sellest ruumist 2008. a märtsis, sest üürileandja olevat olnud üürivõlgnevuse suhtes liialt sallimatu. 2008. a märtsis üüris võlgnik 80 m2 suuruse tootmis- ja laoruumi Tartus T. 19a. 2008. a aprillis müüs võlgnik keevitusseadme. Mais ja juunis üritas võlgnik veel tegutseda, kuid rahapuudus takistas tal teenuste osutamist. Mitu vastuvõetud tellimust jäi täitmata ning lisaks kohustustele hankijate ees tekkisid kohustused ka ettemaksu tasunud tellijate ees. Viimase müügiarve esitas võlgnik 17.07.2008. Seega kestis võlgniku tegevus umbes 15 kuud. Võlgniku raamatupidamisarvestuse kohaselt oli kogu tegevusperioodi müügitulu 1 518 502 krooni. Sellesse numbrisse tuleb suhtuda kriitiliselt probleemide tõttu müügiarvete vormistamisel. Enam-vähem reaalne käive on halduri arvamuse kohaselt 1 025 867 krooni.
2.Ülevaade võlgniku raamatupidamise ja aruandluse korraldusest Võlgniku raamatupidajana töötas A. Ramm’i. Võlgniku raamatupidamisarvestuses on vigu, mis halduri arusaamise kohaselt on peamiselt tingitud sellest, et: a) raamatupidamises kajastatud müügiarvete tegelik majanduslik sisu on jäänud piisava põhjalikkusega välja selgitamata (juhataja ei ole arveid raamatupidajale esitades selgitanud, kas arvel märgitud tehing on toimunud või kas selle toimumine lähitulevikus on tõenäoline). Raamatupidamises on kajastatud järelmaksuga müügiarveid, mille puhul ei ole ostja isik teada – kui juhataja ei suuda selgitada, kelle vastu tal nõue on, on halduri arvates sellise “nõude” varana kajastamine põhjendamatu. b) võlgniku juhataja ei ole raamatupidajale edastanud tõest teavet sularaha liikumise kohta. c) võlgniku juhataja ei ole raamatupidajat teavitanud sellest, et lisaks Hansapangas avatud arvelduskontole on võlgnikul arvelduskonto ka Nordea pangas ning et selle konto kaudu on võlgnikule antud laenu, laenusumma sularahas välja võetud ning makstud pangale teenustasusid. Raamatupidaja väitel on ta juhatajale korduvalt selgitanud, et müügiarveid ei tohiks koostada olukorras, kus on ebaselge, kas arvel märgitud kauba või teenuse müük tegelikult toimub. Halduri arvates puuduvad võlgniku juhatajal elementaarsed teadmised äriühingu juhtimisest ja raamatupidamise korraldusest. Võlgniku juhataja nähtavasti ei suuda raamatupidamisaruannetest saadavat teavet mõista ja juhtimisotsuste langetamisel kasutada.
3.Võlgniku vara Seisuga 19.09.2008 koostatud raamatupidamisbilansi kohaselt on võlgniku vara väärtus 528 418,30 krooni sh sularaha kassas 139 916 krooni. Vara iseloomustamiseks märgib haldur järgmist: Kassajääk peaks olema juhatuse liikme valduses. Juhatuse väitel tal mingit raha ei ole, küll aga olevat tal palju võlgu. Ajutise pankrotimenetluse käigus allkirjastas juhatuse liige õiendi, millega eespool nimetatud kassa saldot korrigeeritakse tegelikult toimunud, kuid raamatupidamises kajastamata sularaha liikumiste summa võrra. Selle tulemusena on kassa saldo 248 568 krooni. Kassajäägile vastavat summat saab käsitada võlgniku nõudena oma juhatuse liikme vastu. Selle nõude harilik väärtus on ilmselt palju väiksem nimiväärtusest. Samuti on hetkel võimatu öelda, millal on võimalik selle nõude katteks saada reaalset raha.
Halduri andmetel ei ole mingit võimalust, et mõni raamatupidamise andmetel seni laekumata arvetest edaspidi laekuks. Suurel osal tellijatest on pretensioone võlgniku vastu seoses tehtud töö mahtude ja kvaliteediga. Kuus isikut, kes on võlgnikule tasunud etetmaksu, ei ole midagi vastu saanud, vaid on hoopis võlausaldajad nende poolt tasutud ettemaksu kokku 58 800 krooni ulatuses. F. OÜ saab oma kohustuse 3068 krooni tasaarvestada oma nõudega. “Tulevaste perioodide ettemakstud kulud” ja “ettemaksed hankijatele” võisid olla ettemaksed nende arvele võtmise hetkel, kuid kindlasti ei ole seda enam praegu. Võlgnikul ei ole võimalik neid summasid tagasi nõuda. Võlgnik on oma materiaalse varana esitlenud tema tegevuskohas olevaid esemeid – kaks tooli, kaks kummutit, laud, diivan, ventilaator, raadiomakk, printer-koopiamasin, kaks mobiiltelefoni, üks lauatelefon, kohvimasin. Need esemed ei maksnud isegi uuena kuigi palju. Seetõttu ei saa seda vara käsita tõsiseltvõetava tuluallikana, mis võimaldaks katta menetluskulusid või rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kokkuvõtteks: võlgniku varana saab käsitada üksnes nõudeõigust tema juhatuse liikme vastu, kuid võlgniku juhatajalt lähiajal raha saamine ei ole väga tõenäoline.
4.Võlgniku kohustused Seisuga 19.09.2008 on võlgniku raamatupidamises kajastatud kohustusi 635 578,35 krooni. Laenulepingust tulenevad kohustused AS-i Hansapank ees 23 649.53 krooni on tagatud kolme isiku (s.h. J.Ü. ja tema abikaasa) käendusega. J.Ü. vastutab ka kasutusrendi-lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest Danske Bank AS Eesti filiaali ees käendajana, kuid see vastutus võib olla üksnes teoreetiline, sest tema enda sõnul on ta hetkel täiesti rahatu – tema telefonilt ei saa võla tõttu helistada, tema majast on elekter võla tõttu välja lülitatud, tal puudub töökoht. Võlgniku arvelduskontole Nordea pangas on 13.05.2008 laekunud M.A. Group OY-lt 17 163,85 krooni (1100 EUR). Juhataja sõnul on see laen, millest tänaseks on tasumata umbes 11 000 krooni. Kuna raamatupidaja selle arvelduskonto olemasolust midagi ei tea, siis saadud laen (ega selle sularahas väljavõtmine ehk kassajäägi suurenemine) raamatupidamises ei kajastu. Võlausaldajatena saab käsitada ka eespool juba nimetatud kuut isikut, kes on kokku tasunud ettemaksuna 58 800 krooni, saamata vastu mingit kaupa või teenust.
5.Hinnang võlgniku varalisele seisundile Võlgnikul puudub vara, mida ta saaks kasutada oma võlgade tasumiseks. Võlgniku omakapital muutus negatiivseks kohe tegevuse algul ega ole hiljem taastunud. Kogu tegutsemise aja on võlgnik tegutsenud võlausaldajate arvel. Tegevus on lõppenud ning ei ole mingit väljavaadet selle taasalustamiseks. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
6.Arvamus võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta Halduri arvates on võlgniku maksejõuetuks muutumine tema juhtimisel tehtud vigade loogiline ja paratamatu tagajärg. Suured püsikulud võeti kohe tegevuse algul ning võlgniku tulu ei ole kunagi kulude summani küündinud. Haldur peab võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tema juhtimisel tehtud raskeid vigu. On võimalik, et mõnda viga saab käsitada ka kuriteona. Võlgniku juhatajal on algusest peale puudunud toimiv äriplaan ja kohe tegevuse alustamisel on tehtud kaks viga: 1) võlgnik alustas oma tegevust sellega, et sõlmis 399 000 krooni maksva sõiduauto Audi A6 kasutusrendilepingu. Esimese kahe kuu jooksul tuli tasuda kokku üle 60 000 krooni + käibemaks, edaspidi on kuumakse 4748 krooni. Lisandub kindlustusmakse 1 808 krooni kuus. 2) võlgnik määras juhatuse liikme töötasuks 21 359 krooni kuus (netotasu 17 000 krooni) ning jätkas sellise tasu maksmist kuni 2007. aasta lõpuni. Antud juhul tehtud kulutused ei olnud kooskõlas võlgniku tegevuse tulemusega. Kuna 248 568 krooni, mis peaks olema võlgniku kassas ehk tema juhatuse liikme valduses, seal tegelikult ei
ole, saab öelda, et juhatuse liikme käitumisel on KarS § 201 lg 2 p 3 sätestatud teo (omastamine ametiisiku poolt) tunnused, ühtlasi on see käitumine põhjuslikus seoses vähemalt võlgniku maksejõuetuse ulatusega. Sellel, kuidas võlgniku juhataja võlgnikule kohustusi võttis ning võlgniku varaga ümber käis, on KarS § 384 sätestatud kuriteo (maksejõuetuse põhjustamine) tunnuseid. Võlgniku juhatajale saab ette heita ka KarS § 3811 lg 2 sätestatud teo (raamatupidamise kohustuse rikkumine) toimepanemist. Võlgniku juhataja tegevuses on ka KarS § 3851 sätestatud tegevusetuse (pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine) tunnused. Et pankrotiavalduse esitamise kohustus tekib pärast maksejõuetuse ilmnemist, ei saa selle kohustuse mittetäitmist pidada maksejõuetuse põhjuseks. Küll eksisteerib põhjuslik seos maksejõuetuse ulatusega – mida varem seda kohustust täidetakse, seda väiksemaks kujuneb võlgniku ja tema võlausaldajate kahju. Kahtlemata võis konkurents koos ehitus- ja remondituru mahu vähenemisega võlgniku toimetulekut negatiivselt mõjutada. Siiski, selleks et ettevõtte ebaõnnestumist saaks vabandada üldise turuolukorra ja tiheda konkurentsiga, peaks ettevõtte tegevuse korraldus vastama teatud mõistliku ettevõtja standardile. Kuna võlgniku ettevõtet saab halduri arvates tuua pigem ebamõistliku korralduse näidiseks, ei saa antud juhul maksejõuetuse põhjuseks pidada ei majanduse üldist olukorda ega konkurentide olemasolu.
7.Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta Võlgnikul on õigus nõuda oma juhatuse liikmelt selle sularaha üleandmist, mis peaks olema võlgniku kassas (248 568 krooni). Tõenäoliselt eksisteerib mingis ulatuses võimalus ÄS § 180 lg 51 alusel nõuda juhatuse liikmelt nende maksete hüvitamist, mis on tehtud pärast maksejõuetuse ilmnemist ning mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Selle nõude esitamise võimalus vajaks aga täiendavat analüüsi. Tõenäoliselt on võimalik PankrS § 113 lg 1 p 3 alusel nõuda juhatuse liikmele tasutud laenu tagastamist vähemalt osaliselt. J.Ü. on andnud võlgnikule laenu 190 000 krooni ning võlgnik on seda tagastanud. Võlgnikul on võlausaldajaid, kelle nõuded on vähemalt osaliselt tekkinud enne 28.12.2008 (B. OÜ, H. AS, P. OÜ, Maksu- ja Tolliamet), kuid kelle nõudeid ei ole tänaseni rahuldatud. J.Ü. tegeliku maksevõime puudmise tõttu on kõigi nõuete esitamise võiamlus pigem teoreetiline.
8.Arvamus selle kohta, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud Võlgnikul puudub likviidne vara ajutise pankrotimenetlusega kaasnenud kulude osalisekski katmiseks, rääkimata edaspidi tekkivate kulude katmisest. Lisaks tuleb arvestada võimalusega, et hagi esitamisel võib kohus TsMS § 196 lg 1 p 3 alusel nõuda pankrotis hagejalt vastaspoole eeldatava menetluskulu katteks tagatise andmist. Samal ajal ei ole garantiid, et pankrotivara mõistliku aja jooksul mõistliku summa võrra suureneb.
III KOHTUISTUNG
Võlgniku esindaja oli kohtuistungil ajutise halduri aruandega ja selles esitatud järeldustega nõus. Võlgniku esindaja avaldas, et ta on end töötuna arvele võtnud ja käesoleval ajal sissetulekud puuduvad. Võlgnikul esindajal puuduvad seetõttu ka vahendid menetluskulude katteks, kuid ta on nõus andma menetluskulude katteks võlgnikule üle oma saadaoleva hüvituse töötukassast. Kassa raha ei ole olemas, kuna see on kulunud garantiitöödele ja muudele kulutustele. Juhatuse liige tunnistab nõuet kassa raha puudujäägi osas 248 000 krooni. Võlgnik on pankrotimenetluse lõpetamisega raugemise tõttu nõus.
IV KOHTU SEISUKOHT
PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara
pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja või muu isik ei maksa kohtu deposiiti pankrotiseaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Ajutise halduri aruandest ja esitatud tõenditest nähtuvalt on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Võlgnikul ei jätku käesoleval ajal vara isegi ajutise menetluse kulude katteks. Kohtule teadaolevalt ei soovi ükski isik tasuda kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks. Asjaolu, et pankroti väljakuulutamisel saaks haldur realiseerida tagasivõitmise nõude ja nõuded juhatuse liikme vastu ei tähenda seda, et võlgniku vara tegelikult suureneb, kuna kõik nõuded tuleb suunata võlgniku juhatuse liikme J.Ü. vastu, kelle tegelik maksevõime arvestades ka muid isiklikke kohustusi on äärmiselt ebaselge. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et OÜ X pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohtadega maksejõuetuse põhjuste osas ja ei pea vajalikuks neid põhjalikult üle korrata. Kohus peab võlgniku maksejõuetuse põhjuseks raskeid juhtimisvigu: tegevuse alustamist ilma äriplaanita ja koheselt kalli sõiduato liisimist ja endale suure töötasu määramist, mis ei olnud kooskõlas ühingu majandustulemustega. PankrS § 28 lg 2 kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 180 lg 5 `kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata esitama kohtule ühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist võivad juhatuse liikmed teha ühingu eest ainult selliseid makseid, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohus leiab, et võlgniku juhatus on rikkunud juhatusele pandud ÄS § 180 lg 5`ja § 187 lg 1 sätestatud kohustusi kas tahtlikult või vähemalt raskest hooletusest ja seega saab juhatuse tegevust püsikulude tekitamisel ja tegevusetust pankrotiavalduse mitteõigeaegsel esitamisel käsitleda raske juhtimisveana. Pankrotiavalduse õigeaegne esitamata jätmine ei ole küll põhjustanud maksejõuetust, kuid on aidanud kaasa selle süvenemisele. Praeguses menetlusetapis on võimalik tuvastada, et maksejõuetuse on põhjustanud muud eelnimetatud rasked juhtimisvead. Püsiva maksejõuetus tekkimisele on kaasa aidanud ka raamatupidamise halb korraldamine ja kassaraha puudujääk, mis võivad olla ka kuriteo tunnustega teod. Maksejõuetuse tekkimisel on oluline ka juhatuse liikme puudulik haridus, mis ei võimaldanud juhatuse liikmel asjakohaste juhtimisotsuste vastuvõtmist. Lõpliku seisukoha maksejõuetuse põhjuste osas saaks kohus kujundada pärast täiendavaid analüüse halduri poolt, mis ei ole käesolevas menetluses võimalik menetluskuludeks raha puudmise tõttu. Vastavalt ÄS § 58 lg 1 p 1 ja PankrS § 130 lg 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida võlgnik kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast võlgniku kustutamist registrist tuleb ajutine pankrotihaldur E.Vallandi vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb OÜ X. dokumendid anda hoiule J.Ü. le. Menetluskulude küsimuse lahendab kohus eraldi määrusega likvideerimismenetluse käigus võlgniku varasse vahendite laekumisel. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.