Kohus
Viru Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Sirja Tooming sekretär Annely Eesmaa
Otsuse tegemise aeg ja 31.oktoober 2008.a., Rohuaia 8 koht
Rakvere Kohtumaja, Rakvere
Tsiviilasja number
2-07-39077
Tsiviilasi Tsiviilasi
Mobile Credit Estonia OÜ hagi A maksmise nõudes.
P ’i vastu raha
Menetlusosalised ja nende Hageja: Mobile Gredit Estonia OÜ, reg.kood xxxx, asukoht Narva mnt. 13, Tallinn 10151, Harjumaa, esindajad esindaja volikirja alusel esindaja Veljo Kurik, Creditreform Eesti OÜ,, asukoht F.R.Kreutzwaldi 12, Tallinn 10124, Harjumaa. Kostja: A P , isikukood xxxx, elukoht xxxx, elukoht registris xxxx Kohtuistungi Kohtuistungi
toimumise 23.10.2008.a.
aeg Istungil osales
kostja Rahuldada Mobile Credit Estonia OÜ hagi Andres Pent’i Resolutsioon: vastu raha maksmise nõudes tervikuna. Välja mõista A P ’ilt (isikukood xxxx) xxxx) Mobile Credit Estonia OÜ (reg. (reg.kood reg.kood xxxx) xxxx) kasuks ja võlgnevuse katteks 7 200 (seitse tuhat kakssada) krooni ja kohtukulude katteks 250 250 (kakssada (kakssada viiskümmend) viiskümmend) krooni. Jätta menetluskulud menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega lg. 7). lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg 7) I. Asjaolud, hageja nõue.
Avaldaja Mobile Credit Estonia OÜ esitas 21.09.2007.a Viru Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A P ́i vastu võlgnevuse summas 7 110 krooni ja menetluskulude 604 krooni nõudes. 23.11.2007.a. tehti võlgnikule makseettepanek ning 29.02.2008.a. koostati täitedokumendina.maksekäsk. 30.05.2008.a. esitas A P maksekäsu kui täitedokumendi peale määruskaebuse. Kohus rahuldada A P ’i määruskaebuse Viru Maakohtu 29.02.2008.a. maksekäsu peale tsiviilasjas nr. 2-0739077, tühistas Viru Maakohtu 29.02.2008.a. täitedokumendiks olev maksekäsu Mobile Credit Estonia OÜ nõudes võlgniku A P `i vastu, peatas Jõhvi kohtutäituri Kristel Maalman`i poolt alustatud täitemenetluse nr. 095/2008/1607 A P `i suhtes Mobile Credit Estonia OÜ nõudes ja kohustada avaldajat hiljemalt 14 päeva jooksul, arvates määruse jõustumisest esitama kohtule oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hagiavaldus saabus 20.06.2008.a. Hagiavalduse kohaselt on pooled sõlminud interneti ning SMS tekstisõnumi vahendusel laenulepingu summale 3 000 krooni. Taotluse esitanud A.P ’il oli võimalus tutvuda laenulepingu tingimustega ja taotluse sisestamisel ta seda ka kinnitas. Hageja tegi ülekande kostja arvelduskontole summas 3 000 krooni. Laenu ja lepingu tasu 600 krooni pidi kostja tagastama hiljemalt 20.01.2007.a. Kostja laenu ei tagastanud. Lepingu üldtingimuste p. 5.1.kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist 0,5% tagastamisele kuulunud summast. Hageja selgitab, et hagejale laenu taotluse esitamiseks on vajalik internetipanga olemasolu, kuna laenu taotleja isik tuleb internetipangas autentida, kasutades ainult konkreetsele isikule panga poolt väljastatud koode. Autentimisega saadab pank hagejale andmed, et laenutaotleja puhul on tegemist sama isikuga, kellele pangakonto kuulub. Pärast internetipanga kaudu isiku tuvastamist on laenutaotlejal võimalus tutvuda nii laenu kui laenutasu suuruste ning üldtingimustega. Pärast sobiva laenusumma valimist ning üldtingimustega nõustumist sisestab taotleja laenu taotluse elektroonilisele blanketile hageja veebilehel, kusjuures taotluses märgib taotleja ees- ja perekonnanime, isikukoodi, konto numbri, telefoni numbri, e-maili ja elukoha. Pärast taotluse saamist saadab hageja taotleja poolt märgitud telefonil SMS tekstisõnumina koodi, mille laenutaotleja peab sisestama veebilehele kinnitamaks, et sisestatud mobiiltelefoni number on laenutaotleja kontaktnumber. Seejärel teostab hageja laenutaotluse analüüsi ning positiivse otsuse korral edastab laenusaajale vastavasisulise SMS tekstisõnumi mobiiltelefonile ning laenusumma kantakse laenusaaja arvele üldjuhul 10-15 minuti jooksul. Üldtingimuste p.4.1. kohaselt peab laenusaaja tagastama laenu tagastamise tähtpäeval. Kostja pole laenu tagastanud ja hageja palub hagi rahuldada, kostjalt välja mõista 7 200 krooni ning jätta menetluskulud Andres Pent’i kanda. Hagi on esitatud VÕS §-de 8 lg. 2, 76 lg.1, 100, 101 lg. 1, 108 lg. 1 alusel II. Kostja kirjalik vastus. Kostja kohtule 30.06.2008.a. saabunud kirjalikus vastuses hagi ei tunnista, sest laenu on tema nimel võtnud hoopis teine isik K K . Kostja leiab, et laenu peab maksma tagasi see isik, kes ka varem on võtnud kostja eest SMS laenu ja on selle Tartu Maakohtus üles tunnistanud, mille kohta on ka kohtuotsus olemas. Kostja lisab, et jäi lootma, et K.K maksab laenu, sest ta pidevalt lubas seda teha, aga nüüd on K.K kadunud. Kostjal on lisaks tekkinud veel telefoniarved K.K ’e tagaotsimise pärast. 29.09.2008.a. saabunud kirjalikus vastuses kostja kordab, et laenu võttis K K ,
kes peab laenu ka tagasi maksma. Viimane on seda korduvalt lubanud ka teha. Samuti on K.K Tartu Maakohtus tunnistanud, et on võtnud SMS laene teiste isikute nimel. III. Asja kohtulik arutelu ja maakohtu otsuse põhjendus. 23.10.2008.a. kohtuistungil kostja selgitab, et tema ei ole seda laenu võtnud ja tema pole ühtegi laenu võtnud. K.K on endine töökaaslane ja palus, et kostja teeks tema jaoks arve, sest K.K ise ei tahtnud endale arvet teha. Kostja ütleb, et arve number, kuhu raha on kantud, on õige, kuid tema pole seda arvet kasutanud, seda tegi volituse alusel K.K le. Seda, et K.K seda arvet kasutas, on näha konto väljavõttelt. Seda, et K.K ka rohkem laene kostja nimelt võttis, seda on ta ise tunnistanud. Selle laenu, mis K.K kostja Private Loan Solutions OÜ-lt võttis, see sai antud Tartu Prokuratuuri ja selle pidi Kaido ise ära maksma. Kostja ütleb, et pöördus kevadel ka selle SMS laenu pärast politseisse, kui sai hagejalt nõude, kuid politseis avaldust vastu ei võetud, et on aegunud. Praegu sellist raha pole, et võlg ära maksta. Kostja ütleb, et SEB Pangas on see arve ikka alles, kuid seda ta ei kasuta, aga pole seda ka sulgenud. Kostja ütleb, et temal endal on arve Hansapangas. Kohus, kuulanud ära kostja seletuse ja vaadanud läbi asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leidis, esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses ka piisavalt kirjeldanud. Kohustus tuleneb lepingust. VÕS § 396 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. VÕS § 101 lg. 1 p. 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kostja on kohtuistungil hagi aluseks olevad asjaolud õigeks võtnud, et arve kuulub temale. Pangakonto väljavõtte tõendab, et hageja on sellele kontole kandnud SMS laenusumma 3 000 krooni. Kostja kinnitab, et ta pole seda summat tagasi maksnud, sest summa on saanud tegelikult kolmas isik. Samas kostja avaldas, et ta ise tegi arve kasutamise võimalikuks kolmandale isikule. Kostja ja kolmanda isiku vaheline suhe on aga nende endi otsustada, see ei puutu hagejasse ega saa olla hagi rahuldamata jätmise aluseks. TsMS § 230 kohaselt peab kumbki pool tõendama oma väiteid ja vastuväiteid. Kostja pole oma vastuväiteid tõendanud. Seega kuulub hagi
rahuldamisele tervikuna. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on nõude esitamisel tasunud riigilõivu 250 krooni. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuväliseid kulusid pole esitatud. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus juhindus VÕS §-de 76, 85, 100, 101, 108, 113, 396, TsMS §-de 162, 440442, 630 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 15. detsembril 2008.a Nooremreferent
S.Tooming I.Golubev I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.