Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-08-54818 Pank või arvelduskontole nr 221013921094 AS-is Hansapank viitenumbriga 3100057484 kautsjoni summas 1 250 krooni, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, ja esitades kohtule selle kohta maksekorraldus. Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Asjaolud ja menetluse käik 21.08.2008.a kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt Narva Linnakohtu 17.10.2002.a otsusega kriminaalasjas nr 1-280 (jõustus 08.01.2003.a) mõisteti kostja süüdi KrK § 107 lg 2 p 2 ja § 140 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi. Antud kuriteo tagajärjel sai kehavigastusi V. A.. Isik esitas Virumaa Pensioniametile 16.05.2002.a kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise seaduse (edaspidi KRHMS) alusel hüvitisetaotlused. Virumaa Pensioniameti direktori 01.07.2002.a otsusega nr 22 otsustati toetuse määramine edasi lükata. 22.04.2003.a otsusega nr. 31 hüvitati kuriteoga tekitatud kahju. 31.10.2006.a maksti hüvitist kokku summas 32 994 krooni. KRHMS kehtivus lõppes 31. detsembril 2003.a ning 01.01.2004.a hakkas kehtima ohvriabi seadus (edaspidi OAS). KRHMS § 25 ning OAS § 31 sätestavad riigi regressiõiguse. OAS § 31 alusel läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Riigile regressi korras tagastatava hüvitise summa palub hageja esindaja üle kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220027689012 või 221020595183, mõlemal juhul on viitenumber 1200003194. Kohus edastas kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama. Kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 16.09.2008.a. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja ei vastanud ega esitanud ka vastuväiteid hagile. Kohtuotsuse põhjendus Kohus tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et temal ei ole vaidlust hagi üle, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. TsMS § 444 lg 1 kohaselt kirjeldava osa võib jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on ohvriabi seaduse § 31 lõige 1, mille kohaselt pärast käesoleva seaduse alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja. 2(3)

2-08-54818 TsMS § 190 lg 2 kohaselt kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel. TsMS 145 alusel on Eesti Vabariik kui menetlusosaline riigilõivu ja kautsjoni tasumisest vabastatud. Kuivõrd antud asjas on hagi täies ulatuses rahuldatud, siis eeltoodule tuginedes peab kostja kandma ka hageja menetluskulud ning tasuma riigituludesse riigilõivu, mis hagihinda 32 994 krooni arvestades Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 lisa 1 alusel arvestatuna on 2 000 krooni. Hagejal menetluskulud puuduvad. Seega on käesoleva asja menetluskuluks riigilõiv 2 000 krooni, mille kohus mõistab välja kostjalt riigituludesse.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.