Hageja: Pärnu linn, Audru alevik, Ääremetsa tee 3 korteriühistu (registrikood 80441787), seaduslik esindaja valitseja AREM 14428546 OÜ (registrikood 14428546, epost: [email protected]) ja lepinguline esindaja Monika Meerents (e-post [email protected]) Kostja: Xxxxx xxxx xx (registrikood xxxxxxxx, asukoht xxx, e-post xxx)
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu Pärnu linn, Audru alevik, Äärmetsa tee 3 korteriühistu 19.08.2021 avaldusega osaline loobumine hagist 31.10.2019 arvest nr 54009 tuleneva põhivõla 25,76 eurot ja sellelt perioodi eest 26.11.2019 kuni 10.12.2020 hagi esitamiseni arvestatud viiviste 2,14 eurot nõude osas ja lõpetada selles osas menetlus tsiviilasjas nr 2-20-127972.
2.Võtta vastu Pärnu linn, Audru alevik, Äärmetsa tee 3 korteriühistu loobumine hagist Xxxxx xxxx xx vastu seoses nõude täitmisega pärast hagi menetlusse võtmist ja lõpetada tsiviilasjas 2-20-127972 menetlus.
Jätta Xxxxx xxxx xx 10.11.2021 vastuhagi menetlusse võtmata ja tagastada koos lisadega esitajale.
4.Menetluskuludest jätta Xxxxx xxxx xx kanda - hageja tasutud riigilõivust 50 eurot ja - maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja - hageja lepingulise esindaja kulud 92,6% ulatuses. - Xxxxx xxxx xx menetluskulud täies ulatuses.
Tsiviilasi nr 2-20-127972
5.Menetluskuludest jätta Pärnu linn, Audru alevik, Äärmetsa tee 3 korteriühistu kanda tasutud riigilõivust 50 eurot ja hageja enda lepingulise esindaja kulud 7,4% ulatuses.
6.Määrata Pärnu linn, Audru alevik, Äärmetsa tee 3 korteriühistu põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 456 eurot (s.o riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 336 eurot (sisaldab käibemaksu)).
7.Vastavalt menetluskulude jaotusele mõista Xxxxx xxxx xx-lt Pärnu linn, Audru alevik, Äärmetsa tee 3 korteriühistu kasuks menetluskulude katteks välja 381,14 eurot (s.o riigilõiv 50 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja 311,14 eurot on lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikest kuludest 92,6%).
8.Lugeda väljamõistetud menetluskulud 100,64 euro ulatuses tasutuks tsiviilasjas tehtud tagaseljaotsuse täitmise käigus laekunud summade arvelt. Kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude summa tasumata osa määruse tegemise seisuga on 280,50 eurot.
9.Väljamõistetud menetluskuludelt (määruse tegemise seisuga 280,50 eurot) tuleb Xxxxx xxxx xx-l tasuda Pärnu linn, Audru alevik, Äärmetsa tee 3 korteriühistule viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskeabuse esitajale kättetoimetamisest alates. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu linn, Audru alevik, Ääremetsa tee 3 korteriühistu esitas 20.07.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 239,57 euro saamiseks. Kohus koostas võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas tähtaegselt vastuväite. Seetõttu maksekäsu kiirmenetlus 17.11.2020 lõpetati ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Maakohus luges maksekäsu kiirmenetluse avalduse puudustega (hagi)avalduseks, määras hagejale tähtaja põhjendatud nõudega (hagi)avalduse esitamiseks ja täindava riigilõivu tasumiseks. Kohus selgitas, et TsMS § 486 lg 3 kohaselt korteriomandi ja kaasomandi asjas jätkatakse hagita menetlust, kui avaldaja ei ole taotlenud hagimenetluse läbiviimist või menetluse lõpetamist. Hageja esitas kohtule hagiavalduse ja maksis riigilõivu hagimenetluse nõuetele vastavalt tsiviilasja hinna järgi, mistõttu kohus võttis hageja nõuded menetlusse hagiavaldusena. Kohus toimetas dokumendid kostjale kätte ja määras kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud.
3.Pärnu Maakohus 19.04.2021 tagaseljaotsusega rahuldas Pärnu linn, Audru alevik, Ääremetsa tee 3 korteriühistu hagi ning mõistis Xxxxx xxxx xx-lt Pärnu linn, Audru alevik, Ääremetsa tee 3 korteriühistu kasuks välja võlgnevuse summas 375,24 eurot, millest 347,45 eurot põhivõlgnevus, 14,86 eurolt põhivõlalt kuni hagi esitamiseni 31.10.2020 arvestatud viivis, 12,93 eurot põhivõlalt perioodil 01.11.2020 kuni 19.04.2021 täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivis ning alates 20.04.2021 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivise protsendina põhivõla tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus jättis menetluskulud Xxxxx xxxx xx kanda, välja arvatud riigilõivust 50,00 eurot, mis jäi hageja enda kanda. 2 (11)
Tsiviilasi nr 2-20-127972 Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 262,00 eurot ja kohustas kostjat tasuma menetluskuludelt viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
4.Kostja 17.05.2021 esitas tagaseljaotsuse peale kaja. Kohus 02.08.2021 määrusega rahuldas kaja ning taastas asjas menetluse.
5.10.11.2021 ja 22.12.2021 kostja esitas vastuhagid.
HAGEJA HAGIST LOOBUMINE
6.Pärast menetluse taastamist hageja 19.08.2021 esitas kohtule avalduse hagist osaliselt loobumiseks – korteri eelmisele omanikule esitatud 31.10.2019 arve nr 54009 alusel nõutud põhivõla 25,76 eurot ja sellelt summalt perioodi eest 26.11.2019 kuni hagi esitamiseni arvestatud viivistest 2,14 eurot. Pärast hagist osalist loobumist on hageja korrigeeritud haginõue: Mõista Xxxxx xxxx xx-lt Pärnu linn, Audru alevik, Ääremetsa tee 3 korteriühistu kasuks välja põhivõlgnevus 321,69 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 12,71 eurot ning alates hagi esitamisest sissenõutavaks muutuv viivis põhivõlgnevuselt (321,69 eurot) VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
7.Hageja taotleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist tegi hageja kostjale korduvalt meeldetuletuse võlgnevuse kohta, sh pakuti kostjale võimalust maksegraafiku sõlmimiseks. Meeldetuletuste esitamise järgselt ega ka pärast kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist kostja oma kohustusi hageja ees täitma ei asunud, hagejaga maksegraafiku sõlmimiseks ei kontakteerunud. Esimese makse hageja ees olevate kohustuste täitmiseks tegi kostja alles pärast kohtule hagi esitamist. Järgmised maksed kostja kohustuste täitmiseks laekusid hagejale kohtutäituri vahendusel 2021. aasta juulis. 26.07.2021 seisuga oli kostja põhivõlgnevuse jääk 135,36 eurot. Hageja kohtusse pöördumise tingis kostja tegevusetus: kostjale esitatud arvete ignoreerimine ning kohustuste täitmisest keeldumine.
8.25.10.2021 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks ka ülejäänud nõuete osas, kuna hagis nimetatud võlgnevus on täies ulatuses täidetud. Hageja esitab avalduse hagist loobumiseks seoses kostja poolt pärast hagi esitamist nõude täitmisega. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja esitas oma menetluskulude nimekirja.
9.Kohtu nõudel hageja 06.01.2022 täpsustas laekumiste arvestust: perioodil hagi esitamisest kuni hagist loobumiseni laekus kostjalt (29.01.2021 makse) või kohtutäituri vahendusel (viimased kolm makset) hagiga hõlmatud nõude katteks kokku 446,85 eurot: 29.01.2021 14.07.2021 19.07.2021 26.07.2021
Tagaseljaotsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 347,45 eurot, 14,86 eurot põhivõlalt kuni hagi esitamiseni 31.10.2020 (kaasa arvatud) arvestatud viivis ja 12,93 eurot põhivõlalt perioodil 01.11.2020 kuni 19.04.2021 (kaasa arvatud) täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks mõisteti kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 20.04.2021 kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõla tasumata osalt. Samuti mõisteti kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 262 eurot. Kostja poolt isiklikult tasutud 128,80 eurot arvestas hageja hagi nõudeks oleva põhivõlgnevuse katteks. 3 (11)
Tsiviilasi nr 2-20-127972 Täitemenetluses laekunud summad arvestas hageja 192,89 euro ulatuses põhivõla, 24,52 euro ulatuses põhivõlalt kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni arvestatud viiviste ning ülejäänud osa ehk 100,64 eurot tagaseljaotsusega väljamõistetud menetluskulude katteks.
10.Hageja esitas uue ja täiendatud menetluskulude nimekirja (asendab 25.10.2021 menetluskulude nimekirja), mille kohaselt kõik hageja menetluskulud kokku: Kohtukulud – riigilõiv 100 eurot; Kohtuvälised kulud: 1) maksekäsu kiiremenetluses sissenõudekulu 20 eurot; 2) hageja lepingulise esindaja kulu 336 eurot (koos käibemaksuga). – OÜ Munga Õigusbüroo 31.12.2020 arve nr 173 summas 192 eurot. Arve sisaldab hageja lepingulise esindaja tööd seoses hagiavalduse koostamisega 2,0 töötunni ulatuses (töötund 80 EUR + km); - OÜ Munga Õigusbüroo 31.08.2021 arve nr 82 summas 48 eurot. Arve sisaldab hageja lepingulise esindaja tööd 0,4 töötunni ulatuses seoses hageja 29.06.2021 seisukoha koostamine kaja osas ning 0,1 töötunni ulatuses seoses 19.08.2021 hagi täpsustuse koostamisega: - OÜ Munga Õigusbüroo 06.01.2022 arve summas 96 eurot. Arve sisaldab hageja lepingulise esindaja tööd 0,75 töötunni ulatuses seoses esindusega 23.12.2021 istungil ja 0,25 töötunni ulatuses seoses 06.01.2022 kohtunõudele vastuse koostamisega. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Hageja ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 taotleb hageja kostjalt kuni menetluskulude tasumiseni menetluskuludelt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras viivise väljamõistmist.
11.Hageja palub võtta vastu hagist loobumine ning määrata kindlaks hageja menetluskulud, mis jätta täies ulatuses kostja kanda. Hageja kinnitab, et ta on teadlik TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja on nõus hagist loobumise avalduse lahendamisega kirjalikus menetluses
KOSTJA VASTUVÄITED JA VASTUHAGI
12.Kohus küsis kostjalt arvamust hageja hagist loobumise kohta. Xxxxx xxxx xx esitas 29.10.2021 vastuväited ja taotles lisaaega 30 päeva hagile vastamiseks ja arvutuste tegemiseks. Kostja vastuväidete kohaselt hageja on esitanud firmale alusetuid arveid ja nende pinnalt nõudnud viiviseid. Xxxxx xxxx xx ostis xxx korteri kohtutäiturilt. Korteri ostuhinnast tasus täitur kõik võlgnevused, sealjuures ka kommunaalvõla ühistule. Korteri sai kostja ilma võlgadeta. Arem saatis esimene kuu õige arve summaga 25 eurot, eelnevaid võlgnevusi arvel märgitud ei olnud. Arem aga ebaausalt ja seadusevastaselt saatis kostjale veel lisaks kirja ja küsis, kas kostja on nõus veel ka võlgnevust tasuma. Kuna Xxxxx xxxx uskus seda, et esimeses arves pole võlgnevusi, siis ei jälginud kohe seda järgnevat kirja. Arem muutus agressiivselt ründavaks ja saatis kostjale tasumiseks järgmise kuu arvele võlgnevuse, mille oli kohtutäiturilt juba niigi saanud. Sellelt pinnalt alustas Arem ka viiviste arvutust. Xxxxx xxxx xx palus kohtult lisaaega hagile vastamiseks ja täpsustavate summade arvutusel, mille Aremilt tagasi nõuab, millele lisanduvad veel Xxxxx xxxx esindustasud jne. Kostja palus asja läbi vaadata kohtuistungil.
13.Hagist loobumise taotluse kohta seisukoha esitamise tähtaja jooksul kostja esitas 10.11.2021 kohtule vastuhagi väidetavalt hagejale enammakstud summade tagasinõudmiseks. Vastuhagis märgitakse, et Xxxxx xxxx xx on tasunud Ääremetsa tee 3 KÜ-le rahasid summas 1197,83, mis on tõendatud konto väljavõtetega. Põhinõue firma vastu oli ju 347,45 eurot. Seega rahad summas 876,14 on enammakstud. Vastuhagi nõue on, et Ääremetsa tee 3 KÜ tagastaks Xxxxx xxxx xxle summa 876,14 eurot.
4 (11)
Tsiviilasi nr 2-20-127972
14.22.12.2021 esitas Xxxxx xxxx xx kohtule veel ühe vastuhagi, milles taotleb, et korteriühistu hüvitaks Xxxxx xxxx xx-le maja väärtuse vähendamisest põhjustatud korteri hinnalanguse. Kohus 23.12.2022 määrusega eraldas selle vastuhagi iseseisvasse menetlusse.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
15.Hageja on selles asjas esitatud nõuetest täies ulatuses loobunud. Kostja on esitanud vastuhagi, sest on oma arvutuste järgi maksnud hagejale hagis nõutust suurema summa ning soovib enamtasutut tagasi. Kostja vastuhagi on puudustega, muu hulgas on tasumata riigilõiv, mistõttu kohus ei ole kostja (vastu)hagi menetlusse võtnud.
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 näeb ette, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 373 lg 1 sätestab, et kostjal on õigus esitada kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni hageja vastu oma protsessuaalne nõue ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga (vastuhagi), kui: 1) vastuhagi on suunatud põhihagi tasaarvestamisele; 2) vastuhagi rahuldamine välistab täielikult või osaliselt põhihagi rahuldamise; 3) vastuhagi ja põhihagi vahel on muu vastastikune seos ning nende ühine läbivaatamine võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist.
17.Kaja rahuldamise ja menetluse taastamise järel on tsiviilasja menetlus eelmenetluse staadiumis, sest tagaseljaotsus tehti kostja poolt kirjaliku vastuse esitamata jätmise tõttu. Samas on hageja enne vastuhagi esitamist aga hagist loobunud, sest tal ei ole enam nõuet kostja vastu – suuremas osas on nõue rahuldatud pärast hagi esitamist, sh tagaseljaotsuse täitmiseks läbi viidud täitemenetluse käigus. Ülejäänud osas (põhivõlg 25,76 eurot ja sellelt arvutatud viivis 2,14 eurot (need nõuded moodustavad hagis esitatud nõuetest 7,4%)) on nõudest loobumise põhjuseks see, et selles osas hageja tunnistas kostja vastuväiteid. Hagis esitatud õigusliku aluseta nõudest loobumine
18.Kohus võtab vastu hageja osaliselt loobumise nõudest - 31.10.2019 eelmisele omanikule esitatud arvest nr 54009 tuleneva võlgnevuse 25,76 eurot ja sellelt arvestatud viivise 2,14 eurot osas. Kohus jääb kaja rahuldamisel 02.08.2021 määruses selgitatu juurde, et kostja vastuväited hageja nõudele on selles osas põhjendatud – kostja omandas korteri täitemenetluses 25.10.2021 toimunud sundenampakkumisel ning korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 43 lg 2 alusel sellisel juhul uus omanik eelmise omaniku korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest ei vastuta. Asjaõigusseaduse § 68 lg 3 ja 119 lg-tes 1 ja 2 sätestatust tulenevalt on kinnisomandi tekkimiseks vajalik asjaõiguslik kokkulepe omandiõiguse üleandmise kohta ja vastava kande tegemine kinnistusraamatus. Kostja omandiõiguse kohta tehti kanne kinnistusraamatu registriossa nr 3666506 kohtutäituri 31.10.2019 avalduse alusel 04.11.2019. Korteriomandi ostmine täitemenetluses on nähtav kinnistusraamatu väljavõttest ja pidi hagejale hagi esitamisel teada olema. TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel kohus lõpetab selles osas tsiviilasjas menetluse, kuna hageja on nõudest loobunud. Nõudest osaliselt loobumise asjaolusid kohus võtab arvesse menetluskulude jaotamisel. Hagist loobumine nõude täitmise tõttu
19.Kohtul ei ole õiguslikku alust jätta vastu võtmata hageja hagist loobumist ka ülejäänud osas, milles nõue on pärast hagi kohtule esitamist täidetud. TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 näeb ette, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste 5 (11)
Tsiviilasi nr 2-20-127972 alusel, lähtudes nõudest. Kui hageja on nõudest loobunud, ei saa kohus hageja nõuete menetlemist jätkata, vaid peab menetluse lõpetama. TsMS § 429 lg-s 6 sätestatud aluseid hagist loobumise kohtu poolt vastu võtmata jätmiseks ei ole, hageja hagist loobumine olulist avalikku huvi ei riiva. Eeltoodu alusel kohus lõpetab hageja nõuete osas menetluse. Menetluskulude jaotus
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 174 lg -tele 1 ja 2 kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2). Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
21.Selles asjas menetlus lõpetatakse hageja hagist loobumise tõttu. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Sama paragrahvi 4. ja 5. lõikes sätestatakse, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
22.Hageja loobus hagis esitatud põhivõlast 25,76 euro ja sellele vastavast viivisest 2,14 eurot seetõttu, et nõue oli õigusliku aluseta. See moodustab hageja nõudest 7,4%. Ülejäänud 92,6% osas (põhivõlg 321,69 eurot, viivis 24,52 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud) hageja loobub hagist seetõttu, et nõue kohtumenetluse ajal rahuldati.
23.Hagejalt kohtusse pöördumisel nõutud riigilõivu suurus ei sõltunud sellest, et hageja nõue 27,9 euro ulatuses võis olla õigusliku aluseta. Sama suurt riigilõivu pidanuks hageja maksma ka siis, kui ei oleks algses hagiavalduses seda osa nõudest esitanud. Hageja tasus riigilõivu 100 eurot. Kohus leiab, et kostja kanda tuleb riigilõiv jätta selles suuruses, milles hageja pidanuks riigilõivu tasuma juhul, kui oleks vormistanud oma nõude korteriomandist tulenevatele nõuetele ette nähtud hagita menetluse avaldusena. Sellisel juhul oleks hageja riigilõivuseadus § 59 lg 5 kohaselt pidanud tasuma riigilõivu 50 eurot. Hageja enda valiku tõttu pidi hagiavalduse esitamisel tasuma suuremat riigilõivu – hagejal oli võimalus esitada nõue hagita menetluse avaldusena, kuid hageja TsMS § 486 lg 3 alusel esitas hagiavalduse. Kostja kanda ei ole põhjendatud jätta hagita menetluse avalduse esitamisel nõutavast riigilõivust (50 eurot) suuremat riigilõivu. Ülejäänud osas jääb riigilõiv hageja enda kanda.
24.Kohus arvestab hagist loobumise asjaolusid ja proportsiooni ning jätab hageja lepingulise esindaja kuludest 92,6% kostja kanda ja 7,4% hageja enda kanda. Kostja menetluskulud kohus jätab täies ulatuses kostja kanda. Kostja on küll esitanud kohtule 1000 euro suuruse esinduskulude arve (arve kirjelduses „Õigusteenused“). Kostjal ei olnud menetluses TsMS § 218 lg-tele 1 või 2 vastavat lepingulist esindajat. Kõik dokumendid on allkirjastanud kostja seaduslik esindaja X.. Lisaks on arvel selle 6 (11)
Tsiviilasi nr 2-20-127972 saajaks märgitud X, kes on kostja juhatuse liige. Arve väljastajaks on märgitud kostja ise. Ilmselgelt on tegemist fabritseeritud kulude arvega. Kohus hoiatab, et selline alusetute arvete koostamine ja menetluskulude hüvitise saamiseks esitamine vastab karistusseadustiku § 209 sätestatud kelmuse tunnustele – teadvalt ebaõige ettekujutuse loomine varalise kasu saamise eesmärgil. Kui sellise tegevusega kaasneb teisele isikule varalise kahju tekitamine, on tegemist süüteoga, mille toimepanemise eest juriidilist isikut karistatakse KarS § 209 lg 3 alusel rahalise karistusega.
25.Hageja menetluskulude nimekirjas on hageja märkinud enda menetluskuludeks lisaks riigilõivule maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 3,5 tunni eest kokku 336 eurot (tunni hind 80,00 eurot + käibemaks).
25.1.TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega on hageja põhjendatud menetluskuluks ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20,00 eurot.
25.2.Kohus leiab, et ka lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud näidatud 3,5 tunni ulatuses (hagiavalduse koostamine 2 tundi, kostja kaja kohta seisukoha koostamine 0,4 tundi, 0,1 tundi hagi täpsustuse koostamine, 0,75 tundi osalemine 23.12.2021 istungil, 0,25 tundi kohtunõudele vastamine). Tunnitasumäär 80,00 eurot (lisandub käibemaks 20%) on kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud lepingulise esindaja tasumääradega. Kokku on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud koos käibemaksuga 336 eurot.
26.Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks selles asjas kokku 456 eurot (100 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja 336 eurot lepingulise esindaja kulud (koos käibemaksuga)). Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu hageja lepingulise esindaja kulud tuleb kostjal vastavalt TsMS § 174 lg-le 10 hüvitada koos käibemaksuga.
27.Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hagejale hüvitada riigilõiv 50 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja 92,6% hageja lepingulise esindaja kuludest, s.o 311,14 eurot, kokku 381,14 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks selle summa välja. Menetluskulude hüvitise väljamõistmisel kohus arvestab, et hageja menetluskulud sisaldavad menetluskulusid, mis mõisteti kostjalt hageja kasuks välja tagaseljaotsusega ning mis on 100,64 euro ulatuses hagejale hüvitatud tagaseljaotsuse täitmise käigus. Kuna tagaseljaotsus ei jõustunud, ei jõustunud ka tagaseljaotsusega menetluskulude kindlaksmääramine ja kostjalt väljamõistmine, mistõttu tuleb hageja menetluskulude suurus uuesti kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista menetluse lõpetamise määrusega. Kohus loeb aga varasemast täitemenetlusest laekunud 100,64 euro osas menetluskulude tasumise nõude täidetuks. Seega jääb kostjal hagejale menetluskuludest hüvitada veel 280,50 eurot.
28.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumine 7 (11)
Tsiviilasi nr 2-20-127972
29.Kostja on esitanud kohtule vastuhagi korteriomandist tulenevate nõuete katteks hagejale väidetavalt enamtasutud summade tagasisaamiseks. Kuna kostja esitas vastuhagi kohtule pärast hageja hagist loobumise avalduse saamist, ei ole kostja nõuet võimalik menetleda vastuhagina. Lisaks on Xxxxx xxxx xx 10.11.2021 vastuhagis esitatud nõue tekkinud sellest, et hageja nõutud võlgnevus on tasutud. Olukorras, kus tagaseljaotsust ei oleks tehtud või tagaseljaotsust ei oleks enne kaja rahuldamist täitemenetluses täidetud, ei oleks Xxxxx xxxx xx-l ka nõuet hageja vastu. Seega menetlusdokument ei ole käsitatav vastuhagina korteriühistu nõuetele selles menetluses. Tsiviilasjas menetlust lõpetavas kohtulahendis peab kohus lahendama kõik kohtule esitatud ja seni lahendamata taotlused. Seega peab kohus võtma seisukoha, kas kostja 10.11.2021 vastuhagis esitatud nõuetel võiks olla rahuldamise perspektiivi. Ilmselgelt õiguslikult perspektiivitu nõude menetlusse võtmisest võib kohus keelduda. TsMS § 371 lg-te 1 ja 2 alusel võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; või hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kui esitatud asjaoludel on nõuet õiguslikult võimalik rahuldada, tuleb see eraldada iseseisvasse menetlusse.
30.Tsiviilasjas tehtud tagaseljaotsus ei jõustunud, kuid hageja väidetel jõuti korteriühistu nõuded täitemenetluses enne kaja rahuldamist täita. Kostjal võib olla õigus nõuda jõustumata kohtulandi nn tagasitäitmist, kui hageja nõue olnuks õiguslikult põhjendamatu. Hagist osaliselt (kokku viivise osaga summas 27,9 eurot) loobumise järel jäi hageja nõudeks põhivõlg 321,69 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 12,71 eurot ja alates hagi esitamisest sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt 321,69 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Nende nõuete osas hageja 25.10.2021 avaldusega loobus hagist seoses nõuete rahuldamisega pärast hagi esitamist.
31.Kostja soovil kohus arutas hagist loobumise avaldust pooltega 23.12.2021 kohtuistungil. Kohus istungil andis hagejale tähtaja võlgnevuse katteks laekunud summade täpsustamiseks ja nende erinevate nõuete katteks arvestamise selgitamiseks. Tagaseljaotsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg, viivis ja menetluskulud kokku summas 637,24 eurot: sh põhivõlg 347,45 eurot, 14,86 eurot põhivõlalt kuni hagi esitamiseni 31.10.2020 (kaasa arvatud) arvestatud viivis, 12,93 eurot põhivõlalt perioodi eest 01.11.2020 kuni 19.04.2021 (kaasa arvatud) täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivis ja menetluskulud 262 eurot. Samuti mõisteti kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlalt alates 20.04.2021 kuni põhivõla täieliku tasumiseni ja viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Tagaseljaotsusega väljamõistetud põhivõla ja viivise summa sisaldas 27,9 euro suurust õigusliku aluseta nõude osa, millest hageja hiljem loobus. Hageja täpsustuste kohaselt laekus pärast hagi esitamist nõude katteks hagejale kokku 446,85 eurot, s.o 190,39 eurot vähem, kui tagaseljaotsusega kostjalt hageja kasuks välja mõisteti. Seega ei saa tõele vastata kostja väide, et ta on hagejale maksnud nõutust rohkem.
32.Hageja arvestas kostja poolt enne tagaseljaotsuse tegemist tasutud 128,80 eurot põhivõla katteks. Täitemenetluses laekunud summadest arvestas hageja 192,89 euro ulatuses põhivõla, 24,52 euro ulatuses põhivõlalt kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni arvestatud viivise ning 100,64 eurot tagaseljaotsusega väljamõistetud menetluskulude katteks.
8 (11)
Tsiviilasi nr 2-20-127972
33.Kohus leiab, et pärast hagist 31.10.2019 arve alusel 27,9 euro (põhinõue 25,76 eurot + viivise sellelt 2,14 eurot) nõudmisest loobumist on hageja hagiavalduses esitatud nõuded täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ja juhul, kui tagaseljaotsust ei oleks tehtud ja/või menetluse ajal võlga ei oleks tasunud, tulnuks hagi selles ulatuses rahuldada. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 20.07.2020. Kostjale tehti makseettepanek, millele kostja esitas vastuväite ja seetõttu maksekäsu kiirmenetlus lõpetati. Nõue anti hagimenetlusse üle 17.11.2020 ning hageja esitas 10.12.2020 põhjendatud nõudega hagiavalduse. Hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Pärast hagist osaliselt loobumist on hageja täpsustatud nõude sisuks võlgnevus, mis tuleneb 30.11.2019 – 31.10.2020 kostjale korteriomandiga seotud kulude eest väljastatud arvete tasumata jätmisest. Asjas ei olnud vaidlust, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse (ega ka hagimenetluses hagiavalduse esitamise) esitamise seisuga kostja ei olnud neid arveid tasunud. Kostjalt nõutavateks kuludeks on remondifondi maksed, raamatupidamisteenuse ja haldusteenuse tasud. Hageja on kohtule esitanud nimetatud kulude suuruse määramise aluseks olnud korteriühistu üldkoosoleku otsuse. Kostja ei ole arvetel märgitud kulude suurust ega arvestuse õiguspärasust vaidlustanud.
34.Kostja ainus vastuväide hageja nõudele oli seotud sellega, et Arem (korteriühistu valitsejana tegutsenud AREM 14428546 OÜ) hakkas kostjalt nõudma eelmise omaniku võlgnevust. Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest nähtuvalt hageja nõue ei sisalda korteriomandi eelmise omaniku võlgnevusi (isegi kui neid arvel kajastati). Algselt nõudes sisaldunud 31.10.2019 arve summa 25,76 euro ja sellelt arvestatud viivise 2,14 eurot osas hageja menetluse käigus loobus nõudest.
35.Neid asjaolusid arvestades kohus leiab, et hageja põhivõla nõue hagiavalduse esitamisel oli põhjendatud summas 321,69 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. Põhinõudelt 321,69 eurot arvestatud viivis oli hagiavalduse 10.12.2020 esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud summas 12,71 eurot. Hageja esitas selle summa kujunemise kohta 19.08.2021 korrigeeritud viivisearvestuse, millest on samuti näha, et viivisearvestuses lähtutakse igal arvel näidatud jooksva kuu summast, mitte arvel märgitud ka eelmiste kuude võlgnevusest. Kostja vastuhagis esitatud teistsugused väited ei ole põhjendatud.
36.Kostja oli tema vastu esitatud nõudest teadlik juba maksekäsu kiirmenetluses makseettepaneku saamisest alates. Kohus võttis korteriühistu hagi menetlusse 19.01.2021 määrusega, hagi toimetati kostjale kätte 29.01.2021. Kostja tasus võlgnevusest 128,80 eurot samal päeval, 29.01.2021. Seega kostja osaliselt rahuldas hageja nõude pärast hagist teadasaamist. Kuna kostja hagile kirjalikult ei vastanud, jõudis info nõude osalise tasumise kohta kohtuni alles pärast tagaseljaotsuse tegemist.
37.Kostja poolt menetluse ajal tasutud ja täitemenetlusest laekunud summade arvelt on hageja lugenud täidetuks eelkõige hageja täpsustatud põhivõla nõude 321,69 eurot. Kostja märkis 29.01.2021 maksekorralduse selgituseks „Arvele nr 64707“, kostja tasus kogu selle arve summa 128,80 eurot. See sisaldab aga ka eelmisele omanikule 31.10.2019 esitatud arvest nr 54009 tulenevat võlgnevust 25,76 eurot, mille nõudmisele kostja kaja esitamisel vastu vaidles ja mille nõudmisest hageja loobus. Hageja on arvestanud kostja poolt 29.01.2021 tasutud 128,80 eurot täies ulatuses põhivõla summa 321,69 euro katteks (mis ei sisalda 31.10.2019 arve summat 25,76 eurot). s.t kogu ulatuses nende nõuete katteks, mis on tekkinud ajal, mil kostja oli korteriomanik.
38.Põhivõlalt 321,69 eurot lisandus alates hagiavalduse esitamisest viivis kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluse käigus kogu põhivõlg tasuti ja on võimalik kindlaks määrata hageja lõplik 9 (11)
Tsiviilasi nr 2-20-127972 viivisenõue kostja vastu. Hageja esitas korrigeeritud viivisearvestuse, milles on arvestatud kostja 29.01.2021 tasumist ja võlgnevuse katteks tagaseljaotsuse täitmise käigus kohtutäituri vahendusel toimunud laekumisi. Kogu sissenõutava viivise summa on 24,52 eurot.
39.Tagaseljaotsusega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks lisaks välja maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks 20 eurot ja menetluskulud 262 eurot. Kaja rahuldamise järel menetlus jätkus, toimus kohtuistung ning hageja kandis täiendavaid menetluskulud. Kostja ei saa eeldada, et menetluse lõpetamisel määratakse hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks väiksem summa või et menetluskulud jaotatakse teisiti. Seega ka juhul, kui tagaseljaotsust ei oleks tehtud, võlgnes kostja hagejale kokku vähemalt 624,67 eurot (321,69 eurot põhivõlg, viivis 24,52 eurot, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja vähemalt 262 eurot menetluskulude katteks). Kostjalt laekus tagaseljaotsuse täitmise käigus kokku 446,85 eurot, mille hageja arvestas esimeses järjekorras põhivõla, seejärel viivise ja viimasena menetluskulude katteks. Kostjalt laekunud summa oli kostja tegelike kohustuste summast väiksem.
40.Eeltoodust järeldub, et kostja 10.11.2021 vastuhagis esitatud nõue ei ole kooskõlas tegeliku faktilise olukorraga. Kohtule esitatud andmetel ei saa kostjal olla hageja vastu enamtasutud summa tagastamise nõuet. Kostja esindajal on ilmselgelt asjaoludest ebaõige ettekujutus. Kostja arvutuskäik tugineb sellele, et kostja on maksnud hagejale 1197,83 eurot, kuid põhinõue oli 347,45 eurot. Esiteks: kostja on hagejale makstud summaks arvestanud 06.08.2021 täituri poolt kostja pangakontolt kinni peetud 189,43 eurot, kuid sama summa on kohtutäitur 12.08.2021 kostjale tagastanud. Seda summat ei ole võimalik arvestada hagejale võlgnevuse tasumisena. Teiseks: kostja arvestab ainult põhivõlaga, jättes arvesse võtmata kohustuse maksta põhivõlalt arvestatud viivist ja hüvitada hagejale menetluskulud. Hageja on kostjalt laekunud summadest arvestanud tasutuks põhivõlga 321,69 eurot. Kolmandaks: kostjal tuli kanda ka täitemenetluse kulud, mistõttu ei saa kostja arvestada kõiki täitemenetluses laekunud summasid (kokku 595,45 eurot) hagejale tasutuks. Kohtutäituri poolt täitemenetluse katteks arvestatud summasid ei saa kostja tagasi nõuda hagejalt, neid summasid ei ole hagejale üle antud. Neljandaks: kostja nõudes sisalduv 413,05 eurot maksti kostja väidetel korteriühistule notari kaudu. Vastuhagile on lisatud 1. ja 7 lehekülg 28.10.2021 sõlmitud notariaalsest ostumüügilepingust, mille poolteks on aga xxxxxx xx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx OÜ kui müüja ja C kui ostja. Lepingul ei ole kostjaga muud seost, kui see, et mõlema osaühingu juhatuse liige on X.
41.Korteriomandi müügilepingus on sätestatud müüja, s.o xxxxxx xx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx OÜ, taotlus kanda korteriomandi müügihinnast 413,45 eurot Pärnu linn, Audru alevik, Ääremetsa tee 3 korteriühistule. Isegi kui selle summa tasus OÜ xxxxxx xx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx eest Xxxxx xxxx xx (summa kostja poolt tasumist ei ole kostja tõendanud), ei põhista see kuidagi kostja väidet, et Xxxxx xxxx xx on tsiviilasjas 2-20-127972 menetluse esemeks oleva kohustuse katteks tasunud hagejale nõutust 876,14 eurot rohkem. Hageja poolt tsiviilasjas 2-20-12972 esitatud nõue hõlmab perioodi kuni 31.10.2020. Korteriomandi müügitehing toimus aasta hiljem. Hageja istungil selgitas, kostjal tekkis lisaks kohtumenetluses nõutavale võlale uus võlgnevus, mis iga kuuga suurenes. Kinnistusraamatu andmetel võõrandas kostja korteriomandi juba 23.09.2021 xxxxxx xx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx OÜ-le. KrtS § 43 lg 2 kohaselt vastutab xxxxxx xx xxxxxxxxxx OÜ käendajana enne korteriomandi omandamist sissenõutavaks muutunud kostja võlgnevuste eest. On tõenäoline, et korteriomandi müügilepingus võttis müüja ostja ees kohustuse kustutada korteriühistu ees selleks ajaks kogunenud võlgnevus 413,45 eurot. 10 (11)
Tsiviilasi nr 2-20-127972
42.Eeltoodust tulenevalt on kostjal hageja ees kohustusi rohkem, kui ta on menetluse ajal maksnud, vastuhagina esitatud tagasinõue ei ole õiguslikult põhjendatud ning kostjal ei ole hageja vastu nõuet, millele riik peaks andma õiguskaitset. TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel kohus jätab Xxxxx xxxx xx 10.11.2021 vastuhagina esitatud hagiavalduse Ääremetsa tee 3 KÜ vastu menetlusse võtmata ja ei eralda seda iseseisvasse menetlusse.
43.TsMS § 372 lg 6 järgi juhul, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. TsMS § 168 lg 1 alusel kannab sellisel juhul menetluskulud hageja kanda. Vastuhagi menetlemisega ei ole teadaolevalt tekkinud kulusid, mille hüvitamist kostjalt nõuda. Kostja kanda jäävad tema enda võimalikud menetluskulud. Xxxxx xxxxxxxxx OÜ ei ole vastuhagilt tasunud ka riigilõivu. Kuna kohus keeldub ilmselgelt perspektiivitu nõude menetlusse võtmisest ning sellisel juhul tuleb riigilõiv tagastada, ei nõue kohus enne menetlusse võtmisest keeldumist kostjalt riigilõivu tasumist. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.