Osaühingu Aktiva Finants hagi P. L. põhivõla 1138 euro 53 sendi, intressi ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
1713 eurot 61 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja Kostja: P. L. xxxxxxxxxxx, viimane teadaolev elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista P. L. Aktiva Finants kasuks välja võlgnevus 1622 eurot 53 senti (põhivõlg 1138 eurot 53 senti, intress 120 eurot 35 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 363 eurot 65 senti).
3.Mõista P. L. Aktiva Finants kasuks välja lisanduv viivis tasumata põhinõudelt alates
12.novembrist 2021 kuni põhinõude (1138 euro 53 sendi) täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Määrata Osaühing Aktiva Finants menetluskulude suuruseks 765 eurot. Mõista P. L. Aktiva Finants kasuks välja menetluskulud 765 eurot. P. L. kohustatud maksma temalt väljamõistetud 765 euro suuruste menetluskulude tasumata osalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
6.Väljamõistetud menetluskulud saab tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 713246685.
8.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kostjale toimetada tagaseljaotsus kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 13. septembril 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse P. L. ) põhivõlgnevuse 1168 euro 53 sendi ja kõrvalnõuete 353 euro 53 sendi väljamõistmiseks. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada, anti asi üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.11. novembril 2021 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja esialgse võlausaldaja Placet Group OÜ-ga järgmised lepingud: • • •
27.septembril 2019 laenulepingu nr SR3462079, laenusumma 400 eurot, viivise- ja intressimäär 44,92% aastas;
21.oktoobril 2019 laenulepingu nr SR3470019, laenusumma 500 eurot, viivise- ja intressimäär 44,92% aastas;
21.novembril 2019 laenulepingu nr SR3482804, laenusumma 400 eurot, viivise- ja intressimäär 39,73% aastas.
Kuna kostja laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Placet Group OÜ lepingud nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 14. veebruaril 2021 ning lepingu xxxxxxxxxxxxx. veebruaril 2021. 17. veebruaril 2021 loovutas esialgne võlausaldaja nõuded hagejale. Hageja palub mõista kostjalt välja tasumata põhivõlgnevuse lepingute peale kokku 1138 eurot 53 senti, intressi 120 eurot 35 senti ja sissenõutavaks muutunud viivise 363 eurot 65 senti ja edasiulatuva viivise alates 12. novembrist 2021 kuni põhivõlgnevuse 1138 euro 53 sendi täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Kohus toimetas hagi kostjale kätte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus luges hagi kättetoimetatuks 5. detsembril 2021. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (20. detsembriks 2021) ega ka hiljem hagile vastanud.
3.Tartu Maakohus tegi 7. jaanuaril 2022 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 1325 eurot 82 senti (põhivõlgnevus 1138 eurot 53 senti, intressi 120 eurot 35 senti, viivised 66 eurot 94 senti). Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja ka viivise põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 12. novembrist 2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivisemääras. Menetluskulud jättis maakohus 83% ulatuses kostja kanda ning 17% ulatuses hageja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 352 eurot 75 senti koos kohustusega tasuda alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Hageja esitas maakohtu tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõude lepingus kokkulepitud intressimääras, ning mõista kostjalt hageja kasuks välja väljamõistmata jäänud viivis 296 eurot 71 senti. Samuti palus hageja maakohtu otsuse tühistada osas, millega jättis menetluskulud 17% ulatuses hageja kanda. Hageja palus rahuldada menetluskulude nõude kostja vastu täies ulatuses ning mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 225 eurot ja õigusabikulu 480 eurot.
5.Tartu Ringkonnakohus tühistas 19. mai 2022 otsusega maakohtu tagaseljaotsuse ja saatis asja samale maakohtule lahendamiseks eelmenetluse staadiumis (TsMS § 657 lg 2). Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on lepingust tulenev viivise kokkulepe, mille kohaselt arvestatakse viivist lepingujärgse intressimääraga võrdses määras küll VÕS § 35 lg 1 mõttes tüüptingimus, kuid kuna seadusandja lubab VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel tarbijalt nõuda viivist samas ulatuses, mis on tarbijakrediidilepingus intressimäärana kehtivalt ette nähtud, siis ei saa sellist viivise kokkulepet pidada VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühiseks. Tarbijakrediidilepingus kokkulepitava intressimäära suurus on VÕS § 4062 lg 1 ja § 406 lg 1 järgi piiratud krediidi kulukuse määra ülempiiriga, mis ei tohtinud ületada lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kuna tarbijakrediidilepingus kokkulepitava intressimäära suurus on piiratud krediidi kulukuse määra ülempiiriga ja intressimäära suurus määrab ära viivise suuruse, on võlaõigusseaduses tarbijakrediidilepingule kohalduvates sätetes (VÕS § 4062 lg 1, § 406 lg 1 ja § 415 lg 1) reguleeritud tarbijakrediidilepingule kohalduva viivise ülempiir. Ringkonnakohus märkis, et asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hinnata iga lepingu puhul eraldi, kas kokkulepitud krediidikulukuse määr ületab Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda, alles siis saab lugeda kokkulepitud intressi- ja seega ka viivisemäära tühiseks.
6.Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud makseettepanekut kostjale ühelgi viisil kätte toimetada. Kostja ema on kinnitanud, et aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kostja kirju kätte ei saa. Kohus edastas menetlusdokumendid kostja rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressitel xxxx ja lxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x-aadressilt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kiri märkega „ei ela/asu
aadressil“. Rahvastikuregistrisse kantud telefoni numbrid ei vasta ning 15. augusti 2022 seisuga puuduvad kostjal aktiivsed kanded töötamise registris. Kohtu hinnangul puuduvad seega mõistlikud võimalused kostja elu- või viibimiskoha kindlakstegemiseks. Seega on täidetud menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused TsMS § 317 mõttes. Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 25. augustil 2022 ning need loeti kostjale kättetoimetatuks
10.septembril 2022. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (23. septembriks 2022) ega ka hiljem hagile vastanud. Seega saab lugeda, et kostja on teadlik kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt kirjalikult vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et praegusel juhul ei esine TsMS § 407 lg-s 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. VÕS § 4062 lg-st 1 tulenevalt on tarbijakrediidileping tervikuna tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr (VÕS § 406 lg 1) aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Laenulepingu nr SR3462079 kohaselt oli krediidi kulukuse määr 56,39 % aastas, laenulepingu nr krediidi kulukuse määr 56,38% aastas ja laenulepingu xxxxxxxxxxxxx määr oli 54,99% aastas. Laenulepingute sõlmimise ajal ehk 27. septembril 2019, 21. oktoobril 2019 ja 21. novembril 2019 oli Eesti Panga avaldatud viimane tarbimislaenude kulukuse määr 19, 37%. Seega ei ületanud kostjaga sõlmitud krediidilepingute järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (19,37 x 3= 58,11%) ja laenulepingud ei ole liiga kõrge krediidi kulukuse määra tõttu tühised. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja selle saab tagaseljaotsusega rahuldada.
8.TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
9.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
10.Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv hagiavalduse esitamisel 225 eurot ja apellatsioonkaebuse esitamisel 150 eurot ning lepingulise esindaja kulud 1080 eurot (9 töötundi tasumääraga 120 eurot tund, ilma käibemaksuta, sh 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu TsMS § 4842 alusel). TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 ning § 139 lg 2 järgi on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 225 eurot, samuti apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamisel on hageja tasunud riigilõivu 150 eurot. Kohus leiab, et õige riigilõiv apellatsiooniastmes on 100 eurot, sest hageja vaidlustas maakohtu otsuse apellatsioonkaebuses üksnes osas, millega kohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja taotletud 363 euro 65 sendi sissenõutavaks muutunud viivise asemel 66
euro 94 sendi suuruse viivise, samuti menetluskulude jaotuse osas. Seega on apellatsioonkaebuses vaidluse all 296 euro 71 sendi suurune summa. Maakohtu otsuse vaidlustamisel menetluskulude jaotuse puudutavas osas on tsiviilasja hind 0 eurot. RLS § 59 lg 15 näeb ette, et apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. RLS lisa 1 kohaselt on riigilõiv kuni 350 euro suuruselt nõudelt 100 eurot. Seega on riigilõivu õige suurus apellatsiooniastmes 100 eurot ja hageja riigilõivukulu on kokku 225 + 100 = 325 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 kohaselt on hagejal võimalik taotleda enammaksutud riigilõivu tagastamist.
11.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).
22.detsembril 2022 esitatud menetluskulu nimekirja kohaselt on hagejale õigusabi osutatud kokku 9 töötunni ulatuses tasumääraga 120 eurot tund( ilma käibemaksuta, sh 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu TsMS § 4842 alusel). TsMS § 144 p 7 järgi on maksekäsu kiirmenetluse kulu kohtuväline kulu. Maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata (TsMS § 4842). Eelnevast tulenevalt loeb kohus maksekäsu kiiremenetluse kulu 20 eurot põhjendatud kuluks. Nõude alusdokumentide tellimisele ja nendega tutvumisele ja nõude analüüsile on esindajal kulunud 1 h 30 min ehk 180 eurot. Hagiavalduse koostamisele ja kohtule esitamisele on kulunud 2 h 20 min tundi ehk 280 eurot, 7. jaanuari 2022 kohtuotsusega tutvumisele ja selle analüüsimisele 1 h ehk 120 eurot, apellatsioonkaebuse koostamisele ja esitamisele 3 tundi ehk 360 eurot ning 28. märtsi 2022 kohtumäärusega tutvumisele, täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamisele ja kohtule esitamisele 1 h ehk 120 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on vaidluse keerukust, menetlustoimingute ja dokumentide mahtu ning menetluse kestust arvestades mõnevõrra ülepaisutatud. Kohus leiab, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga (hageja tugines sellele, et kostja ei täitnud laenulepingutest tulenevaid kohustusi), see ei sisalda erilist õiguslikku analüüsi ja koosneb suurel määral vaid asjaolude kirjeldamisest ja õigusnormide viidetest. Samuti ei saanud keeruline olla hagi kohtule esitamine. Arvestades asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja et asi lahendati juba esimesel korral tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks maakohtu hagimenetluses 1,5 tundi ehk 180 eurot. Apellatsioonkaebuse menetlemisel peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikuluks 2 tundi ehk 240 euro ulatuses. Apellatsioonkaebuses esitatud seisukohad oleks esindaja saanud esitada lühemalt, kuivõrd tegemist on kokkuvõttes ühe kitsa õigusliku küsimusega. Sarnaselt maakohtule esitatud hagiga on apellatsioonkaebus n-ö tüüpkaebus. Hageja on esitanud samasisulisi kaebusi mitmes teises tsiviilasjas. Seetõttu loeb kohus põhjendatuks ajakuluks maakohtu otsusega tutvumisel 20 minutit, kohtumäärusega tutvumisel, täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamisel 40 minutit ja apellatsioonkaebuse koostamisel 1 tundi. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 765 eurot (sh 325 + 20+ 180+ 240). Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Tulenevalt hageja taotlusest märgib kohus otsuse resolutsiooni ka makserekvisiidid, millisele kostja saab menetluskulud tasuda.
7.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
8.Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka Riigikohtu 16. septembri 2020 määrus tsiviilasjas nr x-xx-xxxx, p 10 ja 20. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas xxxx-xx-xxxxxxxx 9.2). /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.