Muud › Muud hagiasjad

Hageja nõue ja põhjendused Alina Gorjunov ja OÜ Alina & Ko (hagejad) esitasid 26.08.2005. a Tartu Maakohtusse hagiavalduse KÜ Tareva (kostja) vastu korteriühistus kehtestatud üldkütte koefitsiendi ja elektriküttega korteritele lisakoefitsiendi määra kindlaks tegemiseks ning üldkütte, keskkütte ja soojakao maksete vähendamiseks. Hagiavalduse kohaselt kuuluvad hagejatele korteriomandid nr 1, 15 ja 26 aadressil X, Tartus. Hagejad vaidlustasid kostja 07.04.2004. a üldkoosoleku korduskoosolekul vastu võetud otsuse (tsiviilasi nr 2-794/04) ja taotlesid üldkoosoleku otsuse tühistamist osas, mis puudutas soojakao koefitsiendi kehtestamist elektriküttel olevate korterite omanikele. Tartu Maakohtu 29.12.2004. a otsusega rahuldati hagi osaliselt. Tartu Ringkonnakohtu 02.03.2005. a otsusega tsiviilasjas nr 2-2-110/05 jäeti hagi täielikult rahuldamata. Kostja ei selgitanud varasemas protsessis, millisel majanduslikul või arvutuslikul alusel määrati nimetatud koefitsiendid ja kas need on põhjendatud. Hagejad pöördusid 05.07.2005. a ja 14.07.2005. a kirjadega kostja juhatuse poole üldkütte koefitsiendi ning elektriküttega korteritele lisakoefitsiendi määra põhjendamiseks. 17.08.2005. a vastas kostja hagejatele üldsõnaliselt, jätkates tegelikkuses põhjendamatute koefitsiendi määrade kasutamist edasi. Hageja soovib üldkütte koefitsiendi ja lisakoefitsiendi määra kindlaks tegemist. Varasemas protsessis esitas hageja vastava ala eksperdi, Sven Peets’i, ekspertarvamuse, milles esitatud arvestused olid oluliselt madalamad kostja poolt kehtestatutest. Eksperdi arvamuse järgi kulub kaasomandi kütmiseks energiat, mis vastab 0,19 %-le vaadeldud perioodil ostetud soojusenergiast. Seega on põhjendatud koefitsient 0,019. Veel leidis ekspert, et elektriküttel korteritelt ei ole õigustatud nõuda torustiku kaudu soojuskao hüvitamist. Samas esitas ekspert oma arvamuses ka võimalikud üldkütte koefitsientide arvutuslikud määrad hagejate elektriküttega korterites: korteri nr 1 arvutuslik küttekoefitsient on 4,13 % ehk 0,0413; korteri nr 15 arvutuslik küttekoefitsient on 3,09 % ehk 0,0309 ja korteri nr 26 arvutuslik küttekoefitsient on 3,09 % ehk 0,0309. Seega on kostja nõudnud hagejatelt nimetatud korterite eest ajavahemikul jaanuar 2004. a kuni juuni 2005. a üldkütte, soojakao ning keskkütte eest liigset tasu kokku summas 8 173,64 krooni. Hagejad on seisukohal, et ühistu liikmetelt soojusenergia eest võetav tasu peab olema proportsioonis tema poolt tarbitava soojusenergia hulgaga. Kuna osa elamusse saabunud soojusenergiast kaob eri viisidel, siis peab korteriühistu liige maksma ka proportsionaalse osa kadudest. Samuti leiavad hagejad, et võrdne üldkütte koefitsient kõikidele korteritele (olenemata kütte liigist) ei ole mõistlik ja põhjendatud. Kostja ei ole esitanud hagejatele ühtegi tõendit või arvutust, et elektriküttega korterites olevatelt isoleeritud keskküttetorudelt eralduvaks soojuseks, kaasomandis olevate majaosade kütmiseks ja sellega seotud soojakadudeks kulub 40 % (koefitsiendiga 0,3 + 0,1) keskküttega korterite kütmiseks vajalikust soojusenergiast. Korteri omanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Hagejad paluvad tühistada KÜ Tareva üldkoosoleku 07.04.2004. a korduskoosoleku poolt kehtestatud üldkütte koefitsiendi määr 0,3 kõigile korteritele ja lisakoefitsiendi määr 0,1 elektriküttega korteritele kui ülemäärased ning põhjendamatud, määrates KÜ Tareva üldkütte koefitsiendi määraks elektriküttega korteritele ühtselt 0,04. Samas paluvad hagejad vähendada makseid kostjale üldkütte, soojakao ning keskkütte eest ajavahemikul jaanuar 2004. a kuni juuni 2005. a kogusummas 8 173,64 krooni. Mõista kostjalt hagejate kasuks välja põhjendatud kohtukulud ja riigilõiv. Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista, paludes jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hagejate kanda. Vastuse kohaselt on vaidluse sisuks KÜ Tareva 07.04.2004. a üldkoosoleku otsusega kehtestatud üldkütte koefitsiendi ja lisakoefitsiendi määrad elektriküttega korteritele. Hagejad tunnistavad hagiavalduses, et hagi aluses toodud asjaoludel on toimunud kohtuvaidlus samade poolte vahel. Tartu Ringkonnakohus tühistas I astme kohtuotsuse ja jättis hagi rahuldamata. Pärast otsuse jõustumist ei või pooled ja teised asjast osa võtnud protsessiosalised ega nende õigusjärglased esitada kohtusse sama nõuet samal alusel. Seega on hageja nõue tühistada KÜ Tareva üldkoosoleku 07.04.2004. a korduskoosoleku poolt kehtestatud üldkütte koefitsiendi määr 0,3 kõigile

korteriomanikele ja lisakoefitsiendi määr 0,1 elektriküttega korteritele põhjendamatu ja ebakohane. Vaidlustatud üldkoosoleku otsus on jõustunud, kehtiv ja täitmiseks kohustuslik. Isegi kui eeldada, et kohtusse on pöördutud esmakordselt, siis on möödunud seadusega sätestatud kolmekuune kaebamise tähtaeg. Kostja leiab, et ülaltoodud põhjustel on samuti tegemist ebakohase nõudega, kui hagejad paluvad määrata KÜ Tareva üldkütte koefitsiendi määraks elektriküttega korteritele ühtselt 0,04. Kostjale on arusaamatu, millisele materiaalõiguslikule alusele hagejad tuginevad, kui nõuavad kohtult üldkoosolekuga vastu võetud elektrikütte koefitsiendi määramist. Selgitamata on ka asjaolu, millisel alusel pöördutakse kohtu poole kõikide elektriküttel olevate korterite nimel. Nõude osas, vähendada hagejate kohustusi kostja ees 8 173,64 krooni võrra, märgib kostja, et hagejatele esitatud arvestused tuginevad üldkoosolekul vastu võetud koefitsiendi määrale, mistõttu ei saa kohus vähendada nimetatud määrasid olukorras, kus käsitletavad üldkoosoleku otsused on jõus. Koefitsiente ja muid määrasid pole kostja ei hagejate ega ka teiste ühistu liikmete suhtes muutnud ning need on jäänud samaks. Hagejate vastus kostja seisukohale Hageja jääb hagis esitatud seisukohtade juurde, leides, et kostja ei ole saanud aru haginõude sisust. Kuna eelneva tsiviilasja lahendist ei nähtu hagejate taotlust koefitsientide määra kindlaks tegemiseks või vähendamiseks ja selle alusel määratud maksete vähendamiseks, siis ei ole tegemist kohtuotsusega kord tuvastatud asjaolude vaidlustamisega. Hagejad soovivad selgitust, millisel alusel on määratud just sellised koefitsientide suurused ja kas need on seaduse mõttes ning asjaolusid hinnates õiglased. Lisaks leiavad hagejad, et kuivõrd kostja ei ole asjas viinud läbi ühtegi tõsiselt võetavat auditit soojakao määramiseks, tuleks hagejate omandis olevate elektriküttega korterite koefitsientide määramisel lähtuda juba läbiviidud ekspertiisist. Nimetatud ekspertiisi tulemusi ei ole kostja vaidlustanud, seega jääb hagejatele mõistmatuks, miks kostja keeldub nii suure erinevuse korral kohtuväliselt kütte ja soojakao koefitsiente vähendamast kasvõi kokkuleppelise määrani. Kui kostja eelmises kohtumenetluses läbiviidud ekspertiisi ei tunnista, on vaja määrata täiendav ekspertiis hagejatele kuuluvatele korteritele langeva üldkütte koefitsiendi määra põhjendatuse kindlaks tegemiseks. Kuivõrd kostja on Alina Gorjunov’ile tagastanud perioodil 01.02.2004. a - 31.07.2006. a korter nr 15 osas arvestatud lisakoefitsiendi 0,1 summas 936,08 krooni, leiavad hagejad, et kostja on hagi osaliselt tunnistanud. Kostja vastus hagejate vastusele Vastuse kohaselt on hagi alus ja hagi ese vastuolus: hageja soovib koefitsientide määrade fikseerimist, kuid hagiavalduses esitatud nõue on suunatud nende tühistamisele. Kostja peab vajalikuks märkida, et kohtumenetluses on määravaks hagi ese, mitte hagi alus. Maakohus ei saa tühistada KÜ Tareva üldkoosoleku 07.04.2004. a korduskoosoleku poolt kehtestatud üldkütte koefitsiendi määra 0,3 kõigile korteritele ja lisakoefitsiendi määra 0,1 elektriküttega korteritele, sest antud nõude osas on jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 02.03.2005. a otsus. Nõue – määrata KÜ Tareva üldkütte koefitsiendi määraks elektriküttega korteritele ühtselt 0,04 – on vastuolus eelneva nõudega, kuna hagejad paluvad esmalt täielikult ja tingimusteta tühistada kohtu poolt üldkoosoleku otsuse üldkütte koefitsiendi osas, seejärel soovivad hagejad ise üldkütte koefitsiendi määrata. Elektriküttega korteriomanikele ühtse koefitsiendi määramise nõue on esitatud üldistes huvides, mitte üksnes hagejate subjektiivsete õiguste kaitseks. Hagejad ei ole esitanud tõendeid ega põhjendusi, millistel alustel esitatakse nõudeid üldistes huvides. Kostja seisukohast puudub hagejatel seda liiki nõuete esitamise õigus, mistõttu on hagejate sellekohane nõue põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja märgib, et ühistu liige võib kohtus vaidlustada üldkoosoleku otsuse, mis on vastuolus põhikirja või seadusega. Tartu Ringkonnakohus on 02.03.2005. a otsusega tuvastanud, et üldkütte koefitsientide määra kehtestamine üldkoosoleku poolt oli vastavuses seaduse ja põhikirjaga. Ringkonnakohus ei tuvastanud ühistu liikme õiguste rikkumist, mis oleks olnud aluseks üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Seega on kostja 07.04.2004. a üldkoosoleku otsus seaduslik ega riku hagejate õigusi. Käesolevas tsiviilasjas on hagejad palunud, et kohus muudaks üldkoosoleku poolt kehtestatud koefitsienti. Seega on hagejad teistkordselt pöördunud kohtu poole, väites teistkordselt, et antud üldkoosoleku otsus rikub nende ja teiste korteriomanike õigusi. Üldkoosoleku poolt kehtestatud koefitsiendi muutmisega muudetakse üldkoosoleku otsust ja

hagejate nõude rahuldamisel läheks maakohus käesolevas tsiviilasjas vastuollu Tartu Ringkonnakohtu otsusega. Kostja vaidleb vastu ekspertiisi määramisele. Korteriühistu üldkoosolek on võtnud vastu otsuse majandamisküsimuses, mis on tema pädevuses. Otsus ei ole langetatud põhjendamatult, vaid selleks on juhatus teinud eeltööd ja arvestanud koefitsiendi määra juures elamut kui tervikut. Korteri nr 15 osas ebaõigesti kohaldatud koefitsiendi ja sellest tulenevalt ebaõigesti arvestatud makse tagastamine ei ole hagi osaline tunnistamine, vaid kohtumenetluses avastatud arvestusvea parandamine. Hageja on pöördunud hagiga kohtusse 2005. a augustis, s.o 16 kuud pärast üldkoosoleku otsusest teada saamist, vaidlustades 07.04.2004. a üldkoosoleku otsust üldkütte koefitsiendi määramise kohta. Kuna korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast, siis taotleb kostja käesolevas tsiviilasjas nõudeõiguse aegumise tõttu hagi rahuldamata jätmist. Kohtuistung Hagejate lepingulise esindaja, Mehis Adamson’i, poolt kohtuistungil antud seletuse kohaselt vaieldi eelnevas menetluses koefitsientide kehtestamise printsiibi üle, käesolevas menetluses koefitsientide määra üle. Hagejad on pöördunud korduvalt kostja poole, et saada teada, mille alusel on saadud üldkütte koefitsiendi määraks 0,3 kõigile korteritele ja lisakoefitsiendi määraks 0,1 elektriküttega korteritele. Koefitsiendi määr on juhuslik, nii-öelda „laest võetud“. Järgnevatel aastatel on kasutatud samasid koefitsiente inertsist edasi. Tänaseks päevaks on hagejatele jäänud kaks korterit – number 1 ja 15. Võlg tasuti seoses korteri müügiga, mis ei tähenda koefitsiendi määra aktsepteerimist. Energiaaudit toob välja majal esinevad üldised puudused, kuid selles on mindud mööda elektriküttega korteritest. Auditi üheski punktis ei käsitleta elektriküttega korteritele kehtestatud koefitsiendi seaduspärasust. Eelnevas kohtumenetluses tehtud ekspertiis põhineb hagejate korterite vaatlemisel, temperatuuri mõõtmisel ja selle põhjal arvutuste tegemisel. Nii vanas majas võiks üldkütte koefitsient olla 0,1. Kõige kasulikum ja ökonoomsem oleks teha kompromiss ning kehtestada üldkütte koefitsiendi määr 0,1. Kostja lepingulise esindaja, Heigo Petsi, poolt kohtuistungil antud seletuse kohaselt on tegemist sama üldkoosoleku otsusega, millega kinnitati koefitsient, ja mille osas on ringkonnakohtu seisukoht pooltele teada. Koefitsientide määramine iseenesest oli õigustatud. Üldised koefitsiendi määrad jäävad vahemikku 0,25 - 0,5 , olenevalt majast. Ühistu kasutab jätkuvalt 2004. aastal kehtestatud koefitsiente ja nende määra ei ole vahepeal muudetud. Hageja Alina Gorjunov on müünud ära ühe korteri, tasudes võla ja tunnistades sellega koefitsiendi määra. Majas tehtav energiaaudit ja ehitustehniline ekspertiis ei selgita iga ühistu liikme kuluarvestuse põhimõtteid eraldi, see on selle maja baasil tehtud arvestus. Energiaaudit on tehtud konkreetsete arvude ja meetodite alusel. Erinevad institutsioonid on väitnud, et kostja seisukohad on õiged. Kostja ei saa vastu võtta kompromissi, mis on vastuolus üldkoosoleku otsusega. Kostja jääb oma kirjalike seisukohtade juurde ja palub kohaldada aegumist. Kohtu seisukoht Kohtul tuleb esitatud hagi osas lahendada hagi aegumise kohaldamine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on taotlenud hagi aegumise kohaldamist. Vastavalt TsÜS § 142 lõikele 1 nõudeõigus aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Käesolevas asjas on hagi maakohtule esitatud 26.08.2005. a. Hagiavalduses paluvad hagejad, et kohus tühistaks KÜ Tareva 07.04.2004. a kordusüldkoosoleku otsuse alusel kehtestatud üldkütte koefitsiendi määra 0,3 kõigile korteritele ja lisakoefitsiendi määra 0,1 elektriküttega korteritele ning et kohus kehtestaks KÜ Tareva üldkütte koefitsiendi määraks elektriküttega korteritele ühtselt 0,04. Eelnevast nõudest tulenevalt paluvad hagejad vähendada ka makseid kostjale üldkütte, soojakao ning keskkütte eest ajavahemikul jaanuar 2004. a kuni juuni 2005. a kogusummas 8 173,64 krooni. Kohtuistungil palusid hagejad, et kohus kehtestaks üldkütte koefitsiendi määraks 0,1. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lõike 3 kohaselt korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Asja materjalidest nähtuvalt (tl 16-18) pöördusid hagejad maakohtu poole 2004. aastal (tsiviilasi nr 24

794/04) KÜ Tareva 07.04.2004. a kordusüldkoosoleku otsuse osaliseks tühistamiseks, vaidlustades soojakao koefitsiendi kehtestamise elektriküttel olevate korterite omanikele. Käesolevas hagiavalduses vaidlustavad hagejad sama kordusüldkoosoleku otsuse alusel kehtestatud koefitsientide määrasid. Kohus on seisukohal, et kostja taotlus aegumise kohaldamiseks on põhjendatud. TsÜS-i aegumise regulatsiooni üheks eesmärgiks on õigusrahu tagamine. Seaduses sätestatud kolmekuuline tähtaeg on õigustatud isikule mõistlik ja piisav, et panna oma nõuded maksma kohtu teel. Kui oma õigust mõjuva põhjuseta ei ole aegumistähtaja jooksul kasutatud, on see aluseks nõudeõiguse kaotamisele. Kui hagejad leidsid, et 07.04.2004. a kordusüldkoosoleku otsusega rikutakse nende eeldatavaid ja seadusega kaitstud õigusi või huve, tulnuks hagejatel kolmekuulise tähtaja jooksul vaidlustada nii koefitsientide kehtestamine kui ka asjaolu, et koefitsientide määrad on suuremad vajalikest kulutustest ega ole seetõttu põhjendatud. Kohus märgib, et Tartu Ringkonnakohus on 02.03.2005. a otsuses nr 2-2-110/05 (tl 56-59) Tartu Maakohtu 29.12.2004. a otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kontrollides leidnud, et KÜ Tareva 07.04.2004. a kordusüldkoosoleku otsus, millega kinnitati kommunaalkulude arvestuse põhimõtted ja üldkütte koefitsient 0,3 2004. aastaks, ei ole vastuolus seaduse, korteriühistu põhikirja, heade kommete ega ka teiste õiguse üldpõhimõtetega. Pooled on kinnitanud, et 2004. aastal kehtestatud koefitsiendi määra alusel toimub maksete arvestamine ka käesoleval ajal. Pooled ei ole viidanud ja kohus ei ole tuvastanud aluseid, mis annaksid kohaldada nõude aegumisele katkemist või peatumist. Vaidlustatud kordusüldkoosoleku otsusega kinnitati üldkütte lisakoefitsient 0,1 vaid nendele elektriküttega korteritele, kus korterit läbivad küttetorud on soojustamata või puudulikult soojustatud. Kuna kohtumenetluse käigus selgus, et hagejate korterid nr 15 ja 26 on isoleeritud alates 04.11.1997. a (tl 78) ja korter nr 1 on isoleeritud alates 22.04.2004. a (tl 74), siis lisakoefitsient 0,1 ei kehti ning puudub alus koefitsiendi määra 0,1 kohaldamiseks hagejate korterite suhtes. Koefitsiendi 0,1 rakendamisest tulenenud ebaõigesti arvestatud makse tagastamine ei ole nõude tunnustamine kohustatud isiku poolt ja aluseks aegumisele katkemise kohaldamiseks TsÜS § 158 mõttes. Neil asjaoludel tuleb TsÜS § 142 lõike 1, § 143 ja KÜS § 13 lõike 3 alusel kohaldada hagejate nõudele aegumist ja jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi aegumise kohaldamisega tuleb menetluskulud tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 jätta hageja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.