Alina Gorjunovi ja OÜ Alina & Ko hagi KÜ Tareva vastu korteriühistus kehtestatud üldkütte koefitsiendi ja elektriküttega korteritele lisakoefitsiendi määra kindlaks tegemiseks ning üldkütte, keskkütte ja soojakao maksete vähendamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
15 000 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 29. oktoobri 2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Alina Gorjunovi ja OÜ Alina & Ko apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
3. veebruar 2009
Menetlusosalised ja nende
Apellandid: Alina Gorjunov ja OÜ Alina & Ko, esindajad Alina Gorjunov ja Mehis Adamson
esindajad
Vastustaja: KÜ Tareva, esindajad Maia Kajak ja Heigo Petsi
RESOLUTSIOON
1.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 29. oktoobri 2008 otsus osas, millega jäeti rahuldamata Alina Gorjunovi ja OÜ Alina & Ko hagi KÜ Tareva vastu üldkütte koefitsiendi määramiseks elektriküttega korteritele ning üldkütte, keskkütte ja soojakao maksete vähendamiseks aegumise
tõttu ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta läbi vaatamata Alina Gorjunovi ja OÜ Alina & Ko hagi KÜ Tareva vastu KÜ Tareva üldkütte koefitsiendi määramiseks elektriküttega korteritele 0,04 ning jätta rahuldamata Alina Gorjunovi ja OÜ Alina & Ko hagi KÜ Tareva vastu üldkütte, keskkütte ja soojakao maksete vähendamiseks ajavahemiku jaanuar 2004 kuni juuni 2005 eest.
3.Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „3.1. Jätta rahuldamata Alina Gorjunovi ja OÜ Alina & Ko hagi KÜ Tareva vastu korteriühistus kehtestatud üldkütte koefitsiendi ja elektriküttega korteritele lisakoefitsiendi määra tühistamiseks nõude aegumise tõttu.
3.2.Jätta läbi vaatamata Alina Gorjunovi ja OÜ Alina & Ko hagi KÜ Tareva vastu KÜ Tareva üldkütte koefitsiendi määramiseks elektriküttega korteritele 0,04.
3.3.Jätta rahuldamata Alina Gorjunovi ja OÜ Alina & Ko hagi KÜ Tareva vastu üldkütte, keskkütte ja soojakao maksete vähendamiseks ajavahemiku jaanuar 2004 kuni juuni 2005 eest.
Edasikaebamise kord
3.4.Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus Alina Gorjunovi ja OÜ Alina & Ko poolt kantud menetluskulud nende endi kanda“. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Alina Gorjunov ja OÜ Alina & Ko esitasid 26.08.2005 Tartu Maakohtusse hagiavalduse KÜ Tareva vastu korteriühistus kehtestatud üldkütte koefitsiendi ja elektriküttega korteritele lisakoefitsiendi määra kindlaks tegemiseks ning üldkütte, keskkütte ja soojakao maksete vähendamiseks.
Hagiavalduse kohaselt kuuluvad hagejatele korteriomandid nr 1, XXX XX Tartus. Hagejad vaidlustasid kostja 07.04.2004 üldkoosoleku korduskoosolekul vastu võetud otsuse (tsiviilasi nr 2-794/04) ja taotlesid üldkoosoleku otsuse tühistamist osas, mis puudutas soojakao koefitsiendi kehtestamist elektriküttel olevate korterite omanikele. Tartu Maakohtu 29.12.2004 otsusega rahuldati hagi osaliselt. Tartu Ringkonnakohtu 02.03.2005 otsusega tsiviilasjas nr 2-2110/05 jäeti hagi täielikult rahuldamata. Kostja ei selgitanud varasemas protsessis, millisel majanduslikul või arvutuslikul alusel määrati nimetatud koefitsiendid ja kas need on põhjendatud. Hagejad pöördusid 05.07.2005 ja 14.07.2005 kirjadega kostja juhatuse poole üldkütte koefitsiendi ning elektriküttega korteritele lisakoefitsiendi määra põhjendamiseks. 17.08.2005 vastas kostja hagejatele üldsõnaliselt, jätkates tegelikkuses põhjendamatute koefitsiendi määrade kasutamist edasi. Hageja soovis üldkütte koefitsiendi ja lisakoefitsiendi määra kindlaks tegemist. Varasemas protsessis esitas hageja vastava ala eksperdi, Sven Peetsi, ekspertarvamuse, milles esitatud arvestused olid oluliselt madalamad kostja poolt kehtestatutest. Eksperdi arvamuse järgi kulub kaasomandi kütmiseks energiat, mis vastab 0,19 %-le vaadeldud perioodil ostetud soojusenergiast. Seega on põhjendatud koefitsient 0,019. Veel leidis ekspert, et elektriküttel korteritelt ei ole õigustatud nõuda torustiku kaudu soojuskao hüvitamist. Samas esitas ekspert oma arvamuses ka võimalikud üldkütte koefitsientide arvutuslikud määrad hagejate elektriküttega korterites: korteri nr 1 arvutuslik küttekoefitsient on 4,13 % ehk 0,0413; korteri nr 15 arvutuslik küttekoefitsient on 3,09 % ehk 0,0309 ja korteri nr 26 arvutuslik küttekoefitsient on 3,09 % ehk 0,0309. Seega on kostja nõudnud hagejatelt nimetatud korterite eest ajavahemikul jaanuar 2004 kuni juuni 2005 üldkütte, soojakao ning keskkütte eest liigset tasu kokku summas 8 173.64 krooni. Hagejad on seisukohal, et ühistu liikmetelt soojusenergia eest võetav tasu peab olema proportsioonis tema poolt tarbitava soojusenergia hulgaga. Kuna osa elamusse saabunud soojusenergiast kaob eri viisidel, siis peab korteriühistu liige maksma ka proportsionaalse osa kadudest. Samuti leiavad hagejad, et võrdne üldkütte koefitsient kõikidele korteritele (olenemata kütte liigist) ei ole mõistlik ja põhjendatud. Kostja ei ole esitanud hagejatele ühtegi tõendit või arvutust, et elektriküttega korterites olevatelt isoleeritud keskküttetorudelt eralduvaks soojuseks, kaasomandis olevate majaosade kütmiseks ja sellega seotud soojakadudeks kulub 40 % (koefitsiendiga 0,3 + 0,1) keskküttega korterite kütmiseks vajalikust soojusenergiast. Korteri omanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Hagejad paluvad tühistada KÜ Tareva üldkoosoleku 07.04.2004 korduskoosoleku poolt kehtestatud üldkütte koefitsiendi määr 0,3 kõigile korteritele ja lisakoefitsiendi määr 0,1 elektriküttega korteritele kui ülemäärased ning põhjendamatud, määrates KÜ Tareva üldkütte koefitsiendi määraks elektriküttega korteritele ühtselt 0,04. Kui eelnevas menetluses vaieldi koefitsientide kehtestamise printsiibi üle, siis käesolevas menetluses koefitsientide määra üle. Samas paluvad hagejad vähendada makseid kostjale üldkütte, soojakao ning keskkütte eest ajavahemikul jaanuar 2004 kuni juuni 2005 kogusummas 8 173.64 krooni.
2.Korteriühistu Tareva vaidles hagiavalduse vastu ning palus jätta hagi rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on vaidluse sisuks KÜ Tareva 07.04.2004 üldkoosoleku otsusega kehtestatud üldkütte koefitsiendi ja lisakoefitsiendi määrad elektriküttega korteritele. Hagejad tunnistavad hagiavalduses, et hagi aluses toodud asjaoludel on toimunud kohtuvaidlus samade poolte vahel. Tartu Ringkonnakohus tühistas esimese astme kohtu otsuse ja jättis hagi rahuldamata. Pärast otsuse jõustumist ei või pooled ja teised asjast osa võtnud protsessiosalised ega nende õigusjärglased esitada kohtusse sama nõuet samal alusel.
Vaidlustatud üldkoosoleku otsus on jõustunud, kehtiv ja täitmiseks kohustuslik. Isegi kui eeldada, et kohtusse on pöördutud esmakordselt, siis on möödunud seadusega sätestatud kolmekuune kaebamise tähtaeg. Kostjale on arusaamatu, millisele materiaalõiguslikule alusele hagejad tuginevad, kui nõuavad kohtult üldkoosoleku pädevusse kuuluva elektrikütte koefitsiendi määramist. Selgitamata on ka asjaolu, millisel alusel pöördutakse kohtu poole kõikide elektriküttel olevate korterite nimel. Kuna hagejatele esitatud arvestused tuginevad üldkoosolekul vastu võetud koefitsiendi määrale, ei saa kohus vähendada määrasid olukorras, kus üldkoosoleku otsused on jõus.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 29. oktoobri 2008 otsusega rahuldamata Alina Gorjunovi ja OÜ Alina & Ko hagi KÜ Tareva vastu korteriühistus kehtestatud üldkütte koefitsiendi ja elektriküttega korteritele lisakoefitsiendi määra kindlaks tegemiseks ning üldkütte, keskkütte ja soojakao maksete vähendamiseks nõuete aegumise tõttu. Otsuse kohaselt on hageja esitanud taotluse KÜ Tareva 07.04.2004 kordusüldkoosoleku otsuse tühistamiseks. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lõike 3 kohaselt korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Asja materjalidest nähtuvalt pöördusid hagejad maakohtu poole 2004. aastal (tsiviilasi nr 2-794/04) KÜ Tareva 07.04.2004 kordusüldkoosoleku otsuse osaliseks tühistamiseks, vaidlustades soojakao koefitsiendi kehtestamise elektriküttel olevate korterite omanikele. Käesolevas hagiavalduses vaidlustavad hagejad sama kordusüldkoosoleku otsuse alusel kehtestatud koefitsientide määrasid. Kui hagejad leidsid, et 07.04.2004 kordusüldkoosoleku otsusega rikutakse nende eeldatavaid ja seadusega kaitstud õigusi või huve, tulnuks hagejatel kolmekuulise tähtaja jooksul vaidlustada nii koefitsientide kehtestamine kui ka asjaolu, et koefitsientide määrad on suuremad vajalikest kulutustest ega ole seetõttu põhjendatud. Tartu Ringkonnakohus on 02.03.2005 otsuses nr 2-2-110/05 Tartu Maakohtu 29.12.2004 otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kontrollides leidnud, et KÜ Tareva 07.04.2004 kordusüldkoosoleku otsus, millega kinnitati kommunaalkulude arvestuse põhimõtted ja üldkütte koefitsient 0,3 2004. aastaks, ei ole vastuolus seaduse, korteriühistu põhikirja, heade kommete ega ka teiste õiguse üldpõhimõtetega. Pooled on kinnitanud, et 2004. aastal kehtestatud koefitsiendi määra alusel toimub maksete arvestamine ka käesoleval ajal. Pooled ei ole viidanud ja kohus ei ole tuvastanud aluseid, mis annaksid kohaldada nõude aegumisele katkemist või peatumist. Vaidlustatud kordusüldkoosoleku otsusega kinnitati üldkütte lisakoefitsient 0,1 vaid nendele elektriküttega korteritele, kus korterit läbivad küttetorud on soojustamata või puudulikult soojustatud. Kuna kohtumenetluse käigus selgus, et hagejate korterid nr 15 ja 26 on isoleeritud alates 04.11.1997 ja korter nr 1 on isoleeritud alates 22.04.2004, siis lisakoefitsient 0,1 ei kehti ning puudub alus koefitsiendi määra 0,1 kohaldamiseks hagejate korterite suhtes. Koefitsiendi 0,1 rakendamisest tulenenud ebaõigesti arvestatud makse tagastamine ei ole nõude tunnustamine kohustatud isiku poolt ja aluseks aegumisele katkemise kohaldamiseks TsÜS § 158 mõttes. Neil asjaoludel tuleb TsÜS § 142 lõike 1, § 143 ja KÜS § 13 lõike 3 alusel kohaldada hagejate nõudele aegumist ja jätta hagi rahuldamata.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Alina Gorjunov ja OÜ Alina & Ko esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Tartu Maakohtu 29.10.2008 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega määrata kindlaks üldkütte koefitsiendiks ühtselt 0,04; vähendada Alina Gorjunova makseid KÜ-le Tareva üldkütte, soojuskao ja keskkütte eest ajavahemikul jaanuar 2004 kuni juuni 2005 summas 4516.64 krooni;
vähendada OÜ Alina & Ko makseid KÜ-le Tareva üldkütte, soojuskao ja keskkütte eest ajavahemikul jaanuar 2004 kuni juuni 2005 summas 2720. 92 krooni. Alternatiivse nõudena (eelmise nõude rahuldamata jätmisel) tühistada Tartu Maakohtu 29.10.2008 otsus täies ulatuses ning saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks Tartu Maakohtule. Kaebuse kohaselt:: 1) on maakohus ebaõigesti kohaldanud aegumist. Isegi kui apellandid jaatavad aegumise kohaldamist 15.08.2005 esitatud hagiavalduse esimesele nõudele (tühistada KÜ Tareva üldkoosoleku 07.04.2004 korduskoosoleku poolt kehtestatud üldkütte koefitsiendi määr 0,3 kõigile korteritele ja lisakoefitsiendi määr 0,1 elektriküttega korteritele kui ülemäärased ning põhjendamatud), siis ülejäänud nõuete osas polnud see tuginemine kooskõlas TSÜS § 154 esimese lausega. Kõigi hagiavalduse nõuete osas ei kohaldu KÜS § 13 lg 3. 2) on maakohus valesti kohaldanud TsÜS § 143 viitega TsÜS § 142 lg-le 1 järgmiste nõuete osas: a) määrata KÜ Tareva üldkütte koefitsiendi määraks elektriküttega korteritele ühiselt 0,04 - nõue aeguks 2009; b) vähendada hageja Alina Gorjunovi makseid KÜ-le Tareva üldkütte, soojuskao ja keskkütte eest ajavahemikul jaanuar 2004 kuni juuni 2005 summas 5452.72 krooni - nõue saanuks kõige varem aeguda veebruaris 2007 kuni märts 2009 (aegumise algus vastavalt veebruar 2004 kuni märts 2006); c) vähendada hageja OÜ Alina & Ko makseid KÜ-le Tareva üldkütte, soojuskao ja keskkütte eest ajavahemikul jaanuar 2004 kuni juuni 2005 summas 2720.92 krooni - nõue aeguks veebruaris 2007 kuni märts 2009 (aegumise algus vastavalt veebruar 2004 kuni märts 2006). Aegumise viidatud nõuetes peatas hagi esitamine (TSÜS §160 lg 1). Kuna tegemist on korduvate kohustustega, siis tuleb aegumisel vaadelda igat juhtumit eraldi ning põhjendada, miks, millal ja millised ulatuses mingi nõue tuleb lugeda aegunuks; 3) on hinnatud ebaõigesti tõendeid. Hagejad (apellandid) esitasid hagiavalduse lisana nr 2 kostja 07.04.2004 korduskoosoleku otsuse ning lisas 9 kehtestatud üldkütte ja soojuskao koefitsiendid. Kostja on menetluses korduvalt viidanud, et eelviidatud otsus ja selle lisa ongi majas üldkütte ja soojuskao koefitsientide (nn 0,3 ja 0,1) arvestamise ja võtmise aluseks. Apellandid juhtisid korduvalt maakohtu tähelepanu asjaolule (31.03.2006 kohtuistung), et lisas 9 esitatud dokumendi puhul on tegemist KÜ Tareva sihtotstarbeliste maksete määrade, majanduskulude arvestamise tariifide ja koefitsientide kehtestamisega 2004. aastaks. Sama dokumendi 3. lõik käsitleb koefitsientide määramist ja nõudmist alates 01.01.2004. Selle dokumendi kinnitas kostja 07.04.2004 üldkoosoleku korduskoosolek ning sellest ei tulene, et samu koefitsiente võib ja tuleb kasutada ka pärast 2004. Selleks, et kostja saanuks esitada arveid koos üldkütte ja soojuskao koefitsientidega, pidanuks olema kostjal selleks põhikirjast tulenevalt üldkoosoleku vastava aasta jaoks kehtestatud koefitsientide määrad, alles pärast seda saanuks kostja esitada apellantidele arveid. Seega on maakohus ebaõigesti hinnanud hagiavalduse lisades nr 2 ja 9 esitatut ning lubamatult laiendanud tõendite mõju tõendites kajastamata perioodile (2005. aastale). Asjaolu, et kostja käitumine rikub peale kõige muu ka KÜ Tareva põhikirja, ei saa luua hagejatele seaduslikke kohustusi. Tõendite väär hindamine lisade nr 2 ja 9 ning nr 10 kuni 12 osas on otseses vastuolus TsMS § 436 lg-ga 2 ja 3, TsMS § 438 lg 1 ja TsMS § 442 lg 8. Otsusest pole võimalik leida kohtu poolt tuvastatud asjaolusid ja neid põhistavaid tõendeid üldkütte ja soojuskao koefitsientide määramiseks 2005. aastal 2004.aastaks määratud mahus; 3) on maakohus jätnud tuvastamata 2005 mõistliku üldkütte ja soojakao koefitsiendi määra apellantide elektriküttega korteritele. Apellandid esitasid ekspertarvamuse, kostjad aga
energiaauditi. Kuna haginõuded nr 2 kuni 4 pole aegunud, pidanuks kohus selgelt väljendama, millisel alusel oleks olnud mõistlik ning vajalik arvestada 2004 kehtestatud üldkütte ja soojakao koefitsiente ekspertarvamuse ja hiljem esitatud energiaauditis välja toodud tegeliku kulu vahel. Maakohus pidanuks vastama haginõuetele 2. kuni 4. ning leidma ekspertide arvamusele tuginedes arvutuslikult õiglased üldkütte ja soojakao koefitsiendi määrad. TsMS §-le 293 lg 1 on kohtul õigus kaasata menetlusse eriteadmistega isikuid. Samas ei tohi kohus jätta lahendamata haginõudeid, andmata selleks seaduslikku ja põhistatud alust. Tegemist on sellisel juhul TsMS § 436 lg 1 ja lg 4 normide rikkumisega. 4) on ebaõigesti jaotanud menetluskulud. Kostjapoolne vabatahtlik haginõude rahuldamine menetluse kestel võib küll aluseks hilisemaks haginõude rahuldamata jätmiseks nõude täitmise tõttu, kuid menetluskulude jaotuses pidanuks kohus seda asjaolu siiski arvesse võtma TsMS § 168 lg 5 alusel ning mõistma kostjalt välja vastavas osas hagejate menetluskulusid.
5.KÜ Tareva vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on ebaõige apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud erinevate nõuete puhul aegumist. Hagiavalduse 2. nõudes soovisid apellandid 1. nõude rahuldamisel määrata üldkütte koefitsienti ühtselt 0,04 ja vähendada apellantide makseid kostjale (nõuded 3 ja 4). Seega sõltus nõuete 2-4 osas otsuse tegemine otseselt sellest, kas kohus tunnistab 07.04.2004 üldkoosoleku otsused kehtetuks või mitte. Vastustaja ei pea õiguslikult nõudeid 2-4 alternatiivnõueteks ja peab mõeldamatuks kohaldada nende suhtes erinevaid aegumistähtaegu; 2) on ebaõige apellantide väide, et nõuete 2-4 puhul on tegemist korduvate kohustustega, mille puhul ei saa kohus aegumist kohaldada kohtuotsuses nimetatud alustel. Aegumist saab kohaldada üksnes olemasolevate kohustustest tekkinud vaidluste puhul. Käesoleval juhul ei ole nõuete 2-4 puhul tegemist olemasolevate kohustustega, vaid apellantide sooviga kohtu korras muuta nende suhtes üldkoosoleku otsustega kehtestatud kohustust. Kohtu poolt aegumise kohaldamisel ei pea kohus hindama tõendeid, mis ei ole otseselt seotud aegumise faktiliste või õiguslike asjaoludega (kaebuse p 2). Kohus peab aegumise kohaldamise taotluse rahuldamisel hindama üksnes taotluse põhjendatust. Kui taotlus on põhjendatud, kohaldab kohus hagi aegumist ja lõpetab menetluse; 3) kuna vastustaja ei saanud faktiliste asjaolude tõttu apellandi korteri nr 15 osas rakendada lisakoefitsienti, ei tähenda see õiguslikus mõttes, et vastustaja tunnustab apellantide nõuet loobuda koefitsiendist. Lisakoefitsiendi rakendamine eeldab teatud tingimuste täitmist (isoleerimata torustik). Kui tingimused ära langevad (torustik isoleeritakse), ei saa vastustaja lisakoefitsienti määrata, mis aga ei tähenda lisakoefitsiendi kaotamist korteriühistus; 4) kui apellandid loobusid üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamisest, millega määrati üldkütte koefitsient, siis muutub praktiliselt võimatuks apellantide teiste nõuete lahendamine. Õiguslikult ei saa korteriühistus kehtida üheaegselt 2 erinevat koefitsienti: üldkoosoleku otsustega ja kohtuotsusega kehtestatud koefitsient. Kui apellandid peavad korteriühistu poolt kehtestatud koefitsiente ebamõistlikult suureks ja nende huvide vastaseks, siis peavad nad tuginedes KÜS, korteriühistu põhikirjale ja TsÜS-ile nõudma kohtult üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist ja koefitsiendi vähendamist või paluma kohtul kehtestada uued koefitsiendid. Seega peab õiguslikult korrektselt toimides uue koefitsiendi kehtestamisel tunnistama kehtetuks varasema. Seda loogikat on apellandid isegi hagiavalduses järginud, paludes kohtul tunnistada kehtetuks üldkoosoleku otsused ja seejärel kehtetu otsuse õiguslikule tagajärjele tuginedes nõudnud tagantjärgi maksete vähendamist vastavalt kohtu poolt vähendatava koefitsiendi suurusele. Apellatsioonkaebuses on apellandid loobunud üldkoosoleku
otsuste kehtetuks tunnistamisest, sest antud nõue on nähtavasti ka nende seisukohast aegunud, ja esitanud iseseisva nõude vähendada apellantide makseid. Isegi kui teoretiseerida, et Tartu Ringkonnakohus rahuldaks apellantide nõude ja kehtestab ühtse koefitsiendi 0,04, siis jõustub koefitsient alles kohtuotsuse jõustumisest. Seega puudub kohtul õiguslik alus vähendada apellantide makseid tagantjärgi; 5) on apellantide alternatiivne nõue põhistamata. Kui apellandid peavad õigeks asja saatmist Tartu Maakohtusse uueks läbivaatamiseks, peab sellel nõudel olema ka põhjus; 6) peab vastustaja vajalikuks märkida, et Tartu Maakohus on rikkunud menetlusnorme, jättes õigeaegselt läbi vaatamata taotluse aegumise kohaldamiseks. Vastavalt TsMS § 449 peab kohus tegema menetluseökonoomika printsiipi silmas pidades vaheotsuse aegumise kohaldamise või kohaldamata jätmise osas. Vastustaja on menetluses igal istungil ja kirjalikes avaldustes viidanud vajadusele taotlus läbi vaadata, kuid kohus on jätnud selle põhjendamatult tähelepanuta. Käesolevas asjas on menetlus põhjendamatult venitatud kohtu enda poolt, mistõttu on vastustaja pidanud kandma suuri õigusabikulusid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Samas aga tuleb protsessinormide rikkumise tõttu tühistada Tartu Maakohtu 29. oktoobri 2008 otsus osas, millega jäeti rahuldamata Alina Gorjunovi ja OÜ Alina & Ko hagi KÜ Tareva vastu KÜ Tareva üldkütte koefitsiendi määramiseks elektriküttega korteritele 0,04 ning üldkütte, keskkütte ja soojakao maksete vähendamiseks aegumise tõttu ning ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätab läbi vaatamata Alina Gorjunovi ja OÜ Alina & Ko hagi KÜ Tareva vastu KÜ Tareva üldkütte koefitsiendi määramiseks elektriküttega korteritele 0,04 ning jätab rahuldamata Alina Gorjunovi ja OÜ Alina & Ko hagi KÜ Tareva vastu üldkütte, keskkütte ja soojakao maksete vähendamiseks ajavahemiku jaanuar 2004 kuni juuni 2005 eest.
7.Nähtuvalt maakohtule esitatud hagiavaldusest (tl 6-9) on hagejad esitanud järgmised nõuded: 1) tühistada KÜ Tareva korduskoosoleku poolt 07.04.2004 kehtestatud üldkütte koefitsendi määr 0,3 kõigile korteritele ja lisakoefitsendi määr 0,1 elektriküttega korteritele; 2) määrata KÜ Tareva üldkütte koefitsiendi määraks elektriküttega korteritele 0,04; 3) vähendada hageja Alina Gorjunova makseid KÜ-le Tareva üldkütte, soojuskao ja keskkütte eest ajavahemikul jaanuar 2004 kuni juuni 2005 summas 5452.72 krooni; 4) vähendada hageja OÜ Alina & Ko makseid KÜ-le Tareva üldkütte, soojuskao ja keskkütte eest ajavahemikul jaanuar 2004 kuni juuni 2005 summas 2720.92 krooni.
8.Maakohus on õigesti kohaldanud aegumist esimese nõude suhtes ning apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust asuda teisele seisukohale kui maakohus.
ükski
Hagejad on taotlenud KÜ Tareva korduskoosoleku poolt 07.04.2004 kehtestatud üldkütte koefitsendi määra 0,3 kõigile korteritele ja lisakoefitsendi määra 0,1 elektriküttega korteritele tühistamist, s.o nad on taotlenud sisuliselt vastavate üldkoosoleku otsuste tühistamist. Vastavalt KÜS § 13 lg-le 3 on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et hagejad pöördusid KÜ Tareva 07.04.2004 üldkoosoleku otsuste tühistamiseks kohtu poole juba 2004. aastal, s. o esitades hagi uuesti 26.08.2005, kuigi väidetavalt teistel alustel, oli möödunud seaduses sätestatud kolmekuuline üldkoosoleku otsuse vaidlustamise tähtaeg ning maakohus on õigesti jätnud hagi rahuldamata seoses aegumise kohaldamisega.
9.Hagejate nõue nr 2, mis seisneb taotluses määrata KÜ Tareva üldkütte koefitsiendi määraks elektriküttega korteritele 0,04, ei kuulu sellisel kujul esitatuna kohtu pädevusse. Vastavalt KÜS § 2 lg-le 1 on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 13 lg 4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Üldkütte koefitsiendi määramine elektriküttega korteritele on seotud majandamiskuludega KÜS § 151 lg 1 mõttes ning lähtudes KÜS § 2 lg-s 1 sätestatust kuulub see korteriühistu pädevusse. Vastavalt TsMS § 423 lg 13 jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kohus ei ole pädev ise määrama korteriühistule üldkütte koefitsiendi elektriküttega korterite jaoks. Juba eelnevalt viidatud sätete alusel on see korteriühistu pädevuses. Lisaks eeltoodule on olemas korteriühistu üldkoosoleku kehtivad otsused üldkütte koefitsiendi määramise kohta ning KÜS § 13 lg 4 kohaselt on otsused kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Juhul, kui hagejate arvates enam ei kehti üldkoosoleku 07.04.2004 otsusega kehtestatud üldkütte koefitsiendi määr elektriküttega korteritele, siis on neil õigus pöörduda vastava taotlusega korteriühistu poole, kuid kohus ei ole pädev korteriühistu eest ise määrama üldkütte koefitsienti elektriküttega korteritele.
10.Hagejate nõuded nr 3 ja 4, mis seisnesid taotluses vähendada hageja Alina Gorjunovi makseid KÜ-le Tareva üldkütte, soojuskao ja keskkütte eest ajavahemikul jaanuar 2004 kuni juuni 2005 summas 5452.72 krooni ning hageja OÜ Alina & Ko makseid KÜ-le Tareva üldkütte, soojuskao ja keskkütte eest ajavahemikul jaanuar 2004 kuni juuni 2005 summas 2720.92 krooni, tuleb jätta rahuldamata. Iseenesest õige on hagejate väide, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud aegumist nõuete osas vähendada hageja Alina Gorjunova makseid KÜ-le Tareva üldkütte, soojuskao ja keskkütte eest ajavahemikul jaanuar 2004 kuni juuni 2005 summas 5452.72 krooni ning vähendada hageja OÜ Alina & Ko makseid KÜ-le Tareva üldkütte, soojuskao ja keskkütte eest ajavahemikul jaanuar 2004 kuni juuni 2005 summas 2720.92 krooni, kuid samas see asjaolu ei too kaasa hagi rahuldamist. Ebaõige on hagejate väide, et kuna tegemist on korduvate kohustustega, siis tuleb aegumist vaadelda iga juhtumi kohta eraldi. Hagejad ei ole esitanud nõuet korduvate kohustuste täitmiseks, nende nõue võib tuleneda kas kahju õigusvastasest tekitamisest või alusetust rikastumisest. Kuna mõlemal juhul on nõude aegumistähtaeg 3 aastat (TsÜS § 150 lg 1 või § 151 lg 1), siis arvestades seda, et hagi esitati 15.08.2005, ei ole hagi aegunud. Nimetatud nõuded põhinevad hagejate väitel sellel, et üldkütte koefitsient oli 07.04.2004 üldkoosoleku poolt kinnitatud vaid 2004. aastaks ning seetõttu oli neid ebaõige kohaldada 2005. aastal. Hagejate nõuded 2004. aasta eest ei kuulu rahuldamisele seetõttu, et kehtis üldkoosoleku poolt kinnitatud üldkütte koefitsient. Ringkonnakohus leiab, et kuna üldkoosolek ei kinnitanud 2005. aastaks uut üldkütte koefitsienti, siis on korteriühistu õigesti kasutanud ka 2005. aastal üldkoosoleku poolt kinnitatud koefitsienti. Hagejad ei ole vaidlustanud seda, et arvete esitamisel ei oleks lähtutud üldkoosoleku poolt kinnitatud koefitsientidest, vaid nende arvates ei ole üldkoosoleku poolt kinnitatud koefitsiendid õiged ning alates 2005 need ei
kehtinud. Ringkonnakohus leiab, et kuna arved esitati üldkoosoleku poolt kinnitatud koefitsientide alusel, siis puudub alus hagejate maksete vähendamiseks nende poolt soovitud suuruses.
11.Hagejate väite kohaselt pidanuks maakohus menetluskulude jaotuses arvesse võtma TsMS § 168 lg 5 alusel seda, et kostja tagastas korterite nr 15 ja 26 osas lisakoefitsiendi 0,1 rakendamisest tulenenud ebaõigesti arvestatud makse. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 5 kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Nähtuvalt asja materjalidest, on kostja teinud tagasimakse korter nr 15 eest 936.08 krooni (tl 95, 98) ning tagasimakse hõlmab ajavahemikku 01.02.2004-31.07.2006. Arvestades vaidlusalust ajavahemikku 01.01.2004-01.06.2005, saab käsitleda kostjapoolse nõude rahuldamisena summat
530.45 krooni (936.08 kr :30 kuud = 31.2 kr/kuus x 17 kuud = 530.45 kr). A. Gorjunovi nõude suuruseks on 5452.72 krooni ja sellest tulenevalt on nõude rahuldamise protsendiks 9,76. Ringkonnakohus leiab, et arvestades seda, et kostjapoolse nõude rahuldamise protsent on vaid 9,76 ning nõude rahuldamine toimus seetõttu, et kostja ei aktsepteerinud mitte hagi aluseks olevaid asjaolusid, vaid tegemist oli arvestuse ebatäpsusega, siis ei kuulu kohaldamisele TsMS § 168 lg 5. Eeltoodust lähtudes on maakohus õigesti jaganud menetluskulud ning jätnud need hagejate endi kanda.
12.Vastavalt 01.01.2006 jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Käesolev menetlus on alanud 26.08.2005. TsMS § 60 lg 1 kohaselt (kehtis kuni 01.01.2006) mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna hagi ja apellatsioonkaebus jäävad rahuldamata, siis hagejate poolt kantud menetluskulud jäävad TsMS § 60 lg 1 kohaselt nende endi kanda. Kostja ei ole esitanud dokumente menetluskulude kohta. Alates 1. jaanuarist 2009 kehtiva TsMS § 654 lg 22 kohaselt kui ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse resolutsiooni, peab ringkonnakohtu otsuse resolutsioonist nähtuma kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus. Käesolevas otsuses on maakohtu otsuse resolutsiooni muutmise tõttu esitatud ka kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus.
Egon Konsand
Andra Pärsimägi
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.