2-22-104096/15 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Hageja esitatud väited ja nõue Placet Group OÜ laenuandjana ja kostja laenusaajana sõlmisid 17.01.2019 laenulepingu nr 31003367716, millest alusel sai kostja laenu 500 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu koos intressiga 44,93% aastas vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule 24 osamaksega. Kostja rikkus lepingut, jättes alates 18.03.2019 maksed kohaselt tasumata. Laenuandja ütles laenulepingu üles 02.06.2019. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjalt laekunud põhiosa katteks 26,93 eurot ning intressi osas mitte ühtegi makset. Sissenõutavaks muutunud tasumata intress ülesütlemise seisuga oli 39,88 eurot. Viivis põhivõlgnevuselt ülesütlemisest hagi esitamiseni arvestatuna lepingus kokkulepitud intressimääras on 611,45 eurot, kuid hageja nõuab viivist põhinõude ulatuses. Placet Group loovutas 04.06.2019 lepingust tuleneva nõude kostja vastu hagejale. Placet Group OÜ laenuandjana ja kostja laenusaajana sõlmisid 23.01.2019 laenulepingu nr 31003370109, millest alusel sai kostja laenu 550 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu koos intressiga 44,85% aastas vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule 36 osamaksega. Kostja rikkus lepingut, jättes alates 22.07.2019 maksed kohaselt tasumata. Laenuandja ütles laenulepingu üles 06.10.2019. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjalt laekunud põhiosa katteks 40,32 eurot, sissenõutavaks muutunud tasumata intress ülesütlemise seisuga oli 56,13 eurot. Viivis põhivõlgnevuselt ülesütlemisest hagi esitamiseni arvestatuna lepingus kokkulepitud intressimääras on 578,68 eurot, kuid hageja nõuab viivist põhinõude ulatuses. Placet Group loovutas 09.10.2019 lepingust tuleneva nõude kostja vastu hagejale. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista laenulepingust nr 31003367716 tuleneva põhivõlgnevuse 473,07 eurot, intressi 39,88 eurot ja viivise 473,07 eurot ning laenulepingust nr 31003370109 tuleneva põhivõlgnevuse 509,68 eurot, intressi 56,13 eurot ja viivise 509,68 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hüvitise 50 eurot, seoses kummastki lepingust tulenevate võlgnevuste sissenõudmisega. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa, v.a. põhjendused, mis puudutavad hagi osalist rahuldamata jätmist. Hageja on esitanud nõude mh kostjalt sissenõudmiskulude hüvitise väljamõistmiseks. Hageja selgitas 27.09.2022 vastuseks kohtu päringule, et kujundas vastava nõude lepingute üldtingimuste punkti 7.4 ja laenuandja hinnakirja alusel ning juhindudes VÕS (võlaõigusseadus) § 1132 järgmise arvestuse alusel: 25 eurot 10.05.2021 saadetud kirja eest; 5 eurot 10.06.2021 saadetud kirja eest; 5 eurot 30.11.2021 saadetud kirja eest; 15 eurot muude kulude eest (kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlgnikule tehtavate kõnede kulu jms).

Nähtuvalt esitatust on lepingu üldtingimuste p 7.4 kohaselt laenuandjal õigus nõuda võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulu vastavalt laenuandja hinnakirjale, hinnakirja kohaselt on tasu tarbijale võlateate saatmise eest lepingu kehtivusajal 5 eurot iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta, pärast lepingu lõppemist on I võlateate tasu 25 eurot, kui nõue on üle 1001 euro, ning II ja III võlateate tasu 5 eurot. Täiendavate kulude hüvitamise osas lepingus kokku lepitud ei ole. Kohus leiab, et VÕS § 1132 piirab sissenõudmiskulude hüvitamise nõude ulatust tarbijast võlgnikult, tegemist ei ole iseseisva nõude alusega (nö seadusest tuleneva hinnakirjaga). Olukorras, kus lepingus kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitamise kohta puudub, saab sissenõudmiskulude hüvitamist nõuda üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel, mis eeldab, et hageja toob kohtu ette asjaolud, millega seoses väidetav kahju tekkis. Hageja on selgitanud, et täiendav kulu 15 eurot on tekkinud seoses kontaktandmete otsingute ja päringutega ning kostjale tehtud kõnede kuluga, kostjale vastamisega jms. Kohus leiab, et kostjale e-kirjade saatmisega postikulu tekkida ei saa, samuti ei kaasne kulusid kostja telefonikõnedele vastamisega ega kontaktandmete otsimisega googlest ja sotsiaalmeediast. Tasuliste päringute tegemist hageja välja toonud ei ole. Kostjale tehtud kõnede ja saadetud sms-sõnumi kulu täpset suurust välja toodud ei ole. Hageja märgitud toimingud on kohtu hinnangul sisustatavad ka selliste üldtoimingutega, mis kaasnevad üldjuhul alati võlgnevuse sissenõudmisega ning millega seonduvad võimalikud väikesed kulutused on hõlmatud suurema lubatud määraga seoses kokkulepitud hüvitisega esimese meeldetuletuskirja saatmise eest pärast lepingu lõppemist (25 eurot esimese kirja eest võrreldes 5 euroga II ja III eest). Kohus asub seisukohale, et hageja faktiväited ei ole piisavad selleks, et sisustada kahju hüvitamise nõude eelduseid seoses sissenõudmiskuluga 15 eurot. Tulenevalt TsMS § 407 lg 1 saab kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus jätab rahuldamata sissenõudmiskulude hüvitamise nõude 35 eurot ületavas osas. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hageja esitas hagi hinnaga 2 111,51 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hinnale 2 096,51 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 0,71% ning kostja kanda 99,29% menetluskuludest. Hagis märgitu kohaselt oli hageja menetluskuluks hagi esitamiselt tasutud riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulu 480 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud kulu lepingulisele esindajale ei ületa 100 eurot (1h x 100 eur/h). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja vastavalt menetluskulude jaotusele 446,81 eurot ((350+100)x99,29%). Otsuse kättetoimetamine avalikult Rahvastikuregistri andmetel on kostja elukoht xxx. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetlusse üleandmise määruse kohaselt kostja nimetatud aadressil ei ela. Varasemas menetluses vastuseks Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur vastanud 01.03.2022, et Politsei- ja Piirivalveameti andmekogu kohaselt seisuga august 2021 oli kostja võimalik elukoht xxx. Kõnealuse korteri omanik kinnitas 02.03.2022 Pärnu Maakohtule, et kostja ei ela enam antud aadressil. Maksekäsu kiirmenetluses on kostjale edastatud dokumendid e-posti aadressidele xxx ja xxx. Maksekäsu kiirmenetluses on e-posti aadressile xxx edastatud dokumendid on kohtule tagastatud, aadressile xxx saadetud dokumentide kättesaamist keegi ei kinnitanud. Kohus edastas kostjale menetlusdokumendid e-posti aadressidele xxx, xxx, xxx ja xxx, kuid dokumentide kättesaamist kinnitatud ei ole. Muid andmeid kostja elukoha või kontaktandmete kohta kohtule teada ei ole (sh ei nähtu täiendavaid andmeid rahvastikuregistrist, kinnistusraamatust, Maksu- ja Tolliameti andmebaasist ega kohtute infosüsteemist seoses muude menetlustega).