Võlaõigus

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Bondora AS (hageja) ja X (kostja) on sõlminud 01.08.2024.a. tarbijakrediidilepingu (leping): BL4802245, mille alusel väljastas hageja samal päeval krediidisumma 4600 eurot. Hageja selgitab, et laenulepingu eritingimustes on leppinud pooled kokku, et laenusumma on 4891 eurot, millest on lepingu üldtingimuste p.5.1 ja 8.2. alusel arvestatud maha lepingu sõlmimise tasu (eritingimuste p.1.3), kuid hageja ei nõua lepingutasu tasumist. Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustustega tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostja on tänaseks tagastanud hagejale üksnes 254,54 eurot. Poolte vahel sõlmiti laenuleping 01.08.2024, kestus 60 kuud, laenulepingu lõpp 25.07.2029. Krediidi kulukuse määr oli 36,92%. Kostja pidi tasuma tagasimakseid igakuiselt 26. kuupäeval (maksepäev võis muutuda kui sattus nädalavahetuse või riigipüha peale). Kostja igakuine makse suurus oli 154,15 eurot, mis kujunes põhiosast, intressinõudest ja lepingu haldustasust (16,3 eurot). Põhiosa ja intressinõude suurus on välja toodud maksegraafikus, see erines iga kuu. Laenuleping öeldi üles kuna kostja ei tasunud nõuetekohaselt 25.01.2024, 25.11.2024, 17.12.2024 ja 27.01.2025 makset. Hageja hoiatas kostjat 20.01.2025 laenulepingu ülesütlemisest ning andis kostjale täiendava 30-päevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Võlgnevust ei tasutud. Hageja ütles laenulepingu üles 20.02.2025. Vastutustundliku laenamise osas on hageja selgitanud, et laenutaotluses on kostja esitatud info näha krediiditoimikus: Kostja märkinud sissetulekuks 2700 eurot; kostja märgitud igakuised kohustused. Kostja märkinud 84 eurot; kostja deklareeritud elamiskulud. Kostja märkinud 810 eurot. Lisaks kostja väljatoodule tegi hageja päringu krediidi infosse (maksehäirete kontrollimiseks laenutaotluse esitamise ajal) ja analüüsis kostja esitatud pangakontot. Selle tulemusel selgus, et isikul puuduvad maksehäired, sissetulekud 2818,15 eurot. igakuised kohustused 499,07 eurot. 845 eurot; kehtivate Bondora laenude kuumaksed 338,61 eurot; vaba raha 981,31 eurot. Laenutaotluse esitamisel on võimalus laenutaotlejal märkida ülalpeetavate arv, perekonnaseis, haridustase, tööandja, tööstaaž. Samuti peab laenutaotleja andma omapoolse hinnangu igakuise sissetuleku suurusele, igakuise kohustuse suurusele ja igakuistele elamiskuludele. Juhul, kui laenutaotleja ei märgi igakuiseid elamiskulusid, on hageja arvestanud elamiskuludeks 30% sissetulekust (või minimaalselt 250 eurot). Sissetulekute puhul on hageja lähtunud kolme kuu 2

keskmisest sissetulekust, sama kehtib ka regulaarsete kohustuste kohta. Laenulepingu väljastamisel on analüüsinud hageja kostja esitatud pangakonto väljavõtte kolme eelnevad kuud laenulepingu sõlmimisele. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 4442,59 eurot, millest 4345,46 eurot on tagastamata krediidisumma ning 97,13 eurot viivis; alates 29.03.2025 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras tagastamata krediidisummalt aastas; menetluskulud ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu põhjendused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud 21.06.25.a isiklikult kättetoimetamisportaali kaudu. Kostjal oli kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkib lühidalt hagi asjaolud, nõude ja krediidikulukuse ja vastutustundliku laenamisega seotud õiguslikud põhjendused. Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra (36,92%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 31.05.24.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,65%. 01.08.24 sõlmitud lepingu kokku lepitud krediidi kulukuse määr on 36,92%. Nimetatud määrad vastasid Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (16,65*3=49,95%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määra on seaduslik, vastab VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühine. Hageja on (täiendavas) hagiavalduse asjaoludes välja toonud, et laenutaotluses on kostja esitatud info näha krediiditoimikus: Kostja märkinud sissetulekuks 2700 eurot; kostja märgitud igakuised kohustused. Kostja märkinud 84 eurot; kostja deklareeritud elamiskulud. Kostja märkinud 810 eurot. Lisaks kostja väljatoodule tegi hageja päringu krediidi infosse (maksehäirete kontrollimiseks laenutaotluse esitamise ajal) ja analüüsis kostja esitatud pangakontot. Selle tulemusel selgus, et isikul puuduvad maksehäired, sissetulekud 2818,15 eurot. igakuised kohustused 499,07 eurot. 845 eurot; kehtivate Bondora laenude kuumaksed 338,61 eurot; vaba raha 981,31 eurot. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingu ning kohus leiab, et hageja on põhjendanud, et järgiti vastutustundliku laenu andmise põhimõtet. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise 3

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 595 eurot ning õigusabikulud 380 eurot (sh maksekäsu kulu 20 eurot). Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 595 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 595 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on ühtlasi esitanud nõude õigusabikulude kostjalt välja mõistmiseks summas 2*180 eurot. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulu on 120 eurot/h. Õigusabikulud on tekkinud käesoleva tsiviilasjaga ning on seotud hagiavalduse ning selle lisade komplekteerimisega, dokumentide esitamise ning riigilõivu tasumisega. Eeltoodu on hagejal võtnud aega 1,5h, st hagiavalduse esitamise seisuga on lepingulise esindaja õigusabikulud 180 eurot. Täiendavad õigusabikulud: kohtunõudega tutvumine, seisukoha koostamine, nõude ümberarvestuse tegemine ja kohtule esitamine – 1,5h (1,5*120), kokku 180 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades käesolevat tsiviilasja, esitatud materjale, seda, et kohus pidi tegema täpsustava kirja ja paluma täiendada puudustega hagiavaldust, peab kohus põhjendatuks üksnes hagiavalduse esitamisega seotud kulu 1,5 tundi summas 180 eurot. Tulenevalt TsMS § 484.2 peab kohus põhjendatuks ka maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamise kulu 20 eurot. Kokku on seega põhjendatud ja vajalikud hageja kulud summas 795 (559+180+20) eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (795 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.