If P&C Insurance AS hagiavaldus E. L. vastu kahju hüvitamise nõudes 17 757.67 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja: If P&C Insurance AS (registrikood 10100168, asukoht: esindajad Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn), lepingulised esindaja: Alla Žulinskaja ja Anni Kennedy (e-post: [email protected]); Kostja: E. L. (isikukood xxxx, elukoht: xxxx), lepinguline esindaja: Harland Paas (e-post: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg
15. september 2022
Istungil osalenud isikud
Hageja lepingulised esindajad Alla Žulinskaja ja Anni Kennedy; Kostja E. L. ja tema lepinguline esindaja Harland Paas.
Resolutsioon
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Saata kohtuotsus poolte esindajatele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Viru Maakohtu menetluses on If P&C Insurance AS hagiavaldus E. L. vastu kahju hüvitamise nõudes.
2.Viru Maakohtu 08.04.2021 kohtuotsusega jäeti hagi rahuldamata.
3.Tartu Ringkonnakohtu 20.10.2021 kohtuotsusega rahuldati hageja apellatsioonkaebus osaliselt ja tühistati Viru Maakohtu 08.04.2021 otsus ning saadeti tsiviilasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
4.Viru Maakohtu 17.12.2022 kohtumäärusega võeti tsiviilasi menetlusse, tehti pooltele ettepanek kompromissi saavutamiseks ning kompromissi mittesaavutamisel tehti hagejale ettepanek nõude võimalikuks täiendamiseks ja täiendavaks tõendamiseks.
5.20. jaanuaril 2022 esitatud hagiavalduse kohaselt 05.04.2020 toimus xxxx asuvas kõrvalhoones tulekahju, mille tulemusena süttis naabermaja xxxx kõrvalhooned ning kahjustusi sai ka elamumaja. Kinnisasi xxxx oli kahjujuhtumi ajal kindlustatud If P&C Insurance (hageja) kindlustuslepinguga. Kahju põhjustanud kinnisasja xxxx, omanik on E. L. (kostja).
6.06.04.2020 pöördus hageja Päästeameti poole, et selgitada välja tulekahju tekkepõhjus. Päästeamet on 07.04.2020 hagejale vastanud, et tulekahju on alguse saanud hooletust suitsetamisest, millega seoses on rikutud TuOH § 5 lg 4. 06.04.2020 on teostatud xxxx ülevaatus, mille tulemusena on hagejale edastatud varakahju vaatlusakt, kus on kirjas, et kahjustada on saanud elumaja, kõrvalhoone, kasvuhoone, terrass, varikatus. Samuti on vaatlusaktiga edastatud hagejale fotod. Seoses nimetatud kahjustusega on hagejale esitatud tööde ja mahtude loetelu ning hinnapakkumine, kus eeldatavaks maksumuseks on arvestatud 21 141.25 eurot (koos käibemaksuga). Samuti on hagejale kannatanu esitanud kõrvalhoones asuva vara nimekirja 07.04.2020 e-kirja teel ja pildid.
7.Hageja on kannatanule 21.04.2020 edastanud otsuse kahju hüvitamiseks summas 16 093 eurot, mis koosneb elamu taastamise kuludest summas 2 693 eurot, kõrvalhoones oleva vara kahju hüvitamiseks 2 000 eurot (10% koduse vara kindlustussummast) ja kõrvalhoone kahju hüvitamiseks 11 400 eurot. Hageja hüvitas kannatanule kahju summas 16 093 eurot.
8.Kostja kinnistu omanikuna ei hoidnud ära tule levikut tema kinnistult naaberkinnistule ehk kahju tekkimist. Tsiviilasjas 3-2-1-11-11 ringkonnakohus leidis, et kohaldamisele kuulub VÕS § 1045 lg 1 p 5. Kostja vastutab kinnistu omanikuna, et tuli ei leviks naaberkinnistule ega põhjustaks teistele isikutele kahju.
9.Kostja on paljasõnaliselt väitnud, et hooletu suitsetaja isik on kostjale teada, seega on teada konkreetne isik, kelle süülise tegevuse tagajärjel leidis aset tulekahju, mille levimise tulemusena sai varalist kahju ka kindlustusvõtjast kannatanu. Antud väide annab kostjale võimaluse taotleda kaasata käesolevasse menetlusse kolmanda isikuna kostja poolel hooletu suitsetaja, kellele oleks võimalik pöörata regressnõue, kuid see ei vabasta kostjat omaniku hoolsuse kohustusest hoidmaks ära tule levikut tema kinnistult naaberkinnistule.
10.Hageja saatis kostjale 22.04.2020 tagasinõude kahju hüvitamiseks summas 16 093 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale kokku põhisummas 16 093 eurot. Hageja 2 (12)
2-20-12859 arvestab viiviseid alates 22.04.2020 nõudekirja tasumise tähtajale järgnevast päevast so alates 03.05.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 04.09.2020 seadusejärgse viivisemääraga 8% aastas. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja viiviseid summas 2 205.34 eurot.
11.Hageja palus välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 16 039 eurot, viivised 2 205.34 eurot, viivised põhivõlgnevuselt (16 039 eurolt) alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (21.01.2022) kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning jätta menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
12.05. mail 2022 esitatud vastuses kostja jäi varem esitatud seisukoha juurde, et hagi on alusetu ja tõendamata. Sisuliselt kordab hageja oma 20.01.2022 esitatud hagiavalduses kõiki apellatsioonimenetlusele eelnenud väiteid ja seisukohti, ning loeb need tõendatuks juba varem esitatud tõenditega. Kostja hinnangul ei ole hageja seejuures mingit tähelepanu pööranud Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsuses esitatud seisukohadele. Muuhulgas märkis ringkonnakohus, et teise isiku omandi kui VÕS § 1045 lg 1 p-s 5 nimetatud õigushüve kahjustamise korral kellegi teo või tegevusetuse tagajärjel tuleb VÕS § 1045 lg 1 kohaselt eeldada, et vastav tegu või tegevusetus on õigusvastane (tagajärje õigusvastasuse teooria). Ringkonnakohus märkis veel, et käesoleval juhul tuleb siiski kahju tekitaja teo õigusvastasuse kindlakstegemiseks lisaks kaitstud õigushüve kahjustamisele kontrollida, kas on tuvastatav kahju tekitaja tegu, mis oli vahetult suunatud kannatanu õigushüve kahjustamisele või kas kahju tekitaja rikkus oma teo või tegevusetusega käibekohustust.
13.Ka 20.01.2022 hagiavalduses ei ole hageja välja toonud kostja sellist tegu või tegusid, mis olnuks vahetult suunatud kannatanu õigushüve kahjustamisele. Pigem on hageja kostjale ette heitnud tegevusetust või ebapiisavat tegutsemist. Seetõttu ei ole õige hageja väide, et kostja käitumine on "automaatselt" õigusvastane. Õigusvastasuse kindlakstegemiseks tuleb VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi hinnata eelkõige seda, kas kostja on rikkunud üldist käibekohustust. Kahju tekitaja vastutusele võtmiseks üldise käibekohustuse tõttu delikti üldkoosseisu alusel jaguneb asjaolude tõendamise koormis selliselt, et hageja peab tõendama kostja teo õigusvastasuse (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Samas kostjal (kui väidetaval kahju tekitajal) tuleb vastutusest vabanemiseks tõendada VÕS § 1050 lg 1 järgi oma süü puudumine, või et esinevad vastutust välistavad subjektiivsed asjaolud (VÕS § 1050 lg 2). Kostja sellise tõendamiskoormuse tekkimiseks peab hageja olema tõendanud, et kahju tekkis kostja loodud ohu tagajärjel ning et kostja süü ehk üldise käibekohustuse rikkumine ei ole juhtumi asjaoludest tulenevalt ilmselgelt välistatud. Kahju tekitaja võib vabaneda vastutusest, kui ta tõendab, et ta järgis temalt oodatavat objektiivset hoolsuskohustust ehk käibekohustust.
14.Hageja ei ole tõendanud, et tulekahju tekkis kostja (tegevusest või tegevusetuses) põhjustatud ohu tagajärjel. Hageja ebakonkreetne ja üldine väide, et kostja ei teinud endast sõltuvat tule levimise takistamiseks naaberkinnistule, on nii üldsõnaline, et ei tõenda kuidagi kostja süüd, st kostja poolset üldist käibekohustuse rikkumist.
15.Kostja on seisukohal, et ta tegi varem ja ka praegu kõik mõistliku selleks, et suitsetamisest kui tuleohtlikust tegevusest lähtuv oht teistele isikutele ei realiseeruks. Selleks oli kinnistu kasutajate (kostja ja tema pereliikmete) vahel selgelt kokku lepitud, et suitsetatakse ainult ühes kohas õues. Seal asus ja asub ka praegu anum (suvel veega täidetud) konide ära viskamiseks. Arusaadavalt ei ole kostjal võimalust ega kohustust pidevalt kontrollida ja jälgida selle kokkuleppe täitmist kõigi isikute poolt. 3 (12)
2-20-12859
16.Ringkonnakohus märkis veel, et juhul kui leiaks tõendamist kostja poolt mõne seaduses sätestatud kohustuse rikkumine, st deliktiõiguslikku kaitsenormi rikkumine (VÕS § 1045 lg 1 p 7), poleks üldist käibekohustust ega selle rikkumist vaja hageja nõude rahuldamise (ühe) eeldusena tuvastada.
17.Hageja väidete kohaselt on kostja rikkunud mh TuOS §-st 3 tulenevaid kohustusi tuleohutuse tagamisel ning sama seaduse §-s 5 sätestatud tuleohutusnõudeid. Tartu Ringkonnakohus sedastas, et kahju tekitaja süü tuvastamisel tuleb hinnata seda, kas kostja oli väliselt ja sisemiselt hooletu hageja omandi kahjustamise suhtes ning VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 järgi kvalifitseeritava delikti korral mõne kostjat kohustava ja hagejat kaitsva sätte rikkumise suhtes.
18.Hageja viide EhS ja TuOS paragrahvidele ühes sellega väidega kostja süü olemasolu kohta, on lausa demagoogiline – hageja viidatud paragrahvid ei sätesta mingil viisil, et „ehitised peavad olema ehitanud viisil, mis takistab tule levimise naaberehitistele“. TuOS §-d 3 ja 5 koosnevad reast lõigetest ja punktidest. Hageja väide ühes viitega kõnealustele sätetele kostja poolsele nõuete rikkumistele on nii üldised ja ebakonkreetsed, mis ei võimalda kuidagi aru saada, milles siis seisnesid kostja poolsed väidetavad tuleohutusnõuete rikkumised ja puudused tuleohutuse tagamisel.
19.Kostja jääb endisele seisukohale, et hagi on esitatud ebaõige isiku vastu, kuivõrd on teada isik, kelle hooletu suitsetamine käesoleva kahjunõude aluseks oleva tulekahju põhjustas. Hageja esitatud konstruktsioon tulekahju otsese põhjustaja ja kinnistuomaniku solidaarse vastutuse osas on õiguslikult sisutu – kostjale ei saa mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ette heita, et ta oleks mingil moel pidanud kolmanda isiku süül tulekahju põhjustamise võimalusega arvestama või saanud tulekahju vältimiseks midagi ette võtta.
HAGEJA SEISUKOHT
20.19. mail 2022 esitatud seisukohas hageja teatas, et on oma 06.11.2020 ja 27.02.2021 seisukohtades välja toonud kostja süü. Hageja on tõendanud, et tulekahju algas kostja kinnistult. Kostja kui kinnistu omanik vastutab tema kinnisasjal paiknevatelt hoonetelt tule levimise eest teisel kinnisasjal paiknevatele hoonetele, hoolimata sellest, kas tulekahju põhjustas vahetult kostja enda tegevus või oli tulekahju tekkimise põhjus muu.
21.Kuna tulekahju tagajärjel, mis sai alguse kostja omandist, kahjustati kannatanu omandit, siis on kostja poolt kahju tekitamine õigusvastane.
22.Kostja kui kinnistu omanik pidi tegema kõik mõistliku selleks, et tema kinnisasjal suitsetamisest st kui tuleohtliku tegevusest lähtuv oht teistele isikutele ei realiseeruks.
23.TuOS § 5 lg 4 ette nähtud, et ehitise omanik vastutab selle eest, et ehitises suitsetamisel, lahtise leegi, seadmete ja paigaldiste kasutamisel ning muude tuleohtlike tegevuste tegemisel tuleb vältida tulekahju tekitamist. EhS § 8 tulenevalt peavad ehitised olema ehitanud viisil, mis takistab tule levimise naaberehitistele. Hageja siinkohal ka viitab, et tuleohutuse seadusest tulenevad nõuded on kehtestatud mh ehitise omanikule, kes peab kontrollima tema valduses oleva kinnisasja, ehitise vm ruumi ja nende kasutamise ohutust ja nõuetekohasust TuOS § 3 lg 1 p 1-4. Ehitise omanik vastutab selle eest, et ehitises suitsetamisel, lahtise leegi, seadmete ja paigaldiste kasutamisel ning muude tuleohtlike tegevuste tegemisel tuleb vältida tulekahju tekitamist TuOS § 5 lg 4. Seega siis ehitusseadustikust ja tuleohutuse seadusest tulenevaid kohustusi, kus on ette näinud § 5 ehitise ja selle 4 (12)
2-20-12859 osa tuleohutuse nõuded, kus on muuhulgas toodud ära ka suitsetamise fakt, siis on kostja kui kinnisasja sh ehitiste omanikuna kohustatud jälgima, et ehitises suitsetamine ei tekitaks tulekahju. Muuhulgas hageja viitab, et hagi lisas 3 toodud päästeameti tõendis ei ole märgitud kes oli suitsetaja ja seega kostja väide, et suitsetas keegi kolmas isik on muuhulgas tõendamata..
24.Kinnistu omanikul on käibekohustus vältida tulekahju tekkimist ja selle levikut naaberkinnistule. Üldine käibekohustus tähendab õigusteoorias üldtunnustatud seisukoha järgi hoolsuskohustust, hooletus on VÕS § 104 lg 2 järgi süü üheks vormiks ning VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldatakse kahju õigusvastaselt tekitanud isiku süüd, siis lasub kostjal koormus tõendada, et ta ei rikkunud üldist käibekohustust. Eeltoodust tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi oli kostja loonud kannatanule ohtliku olukorra, so hooletust suitsetamisest tulekahju realiseerumise. Käesoleval juhul on kannatanu omandit rikutud, seega selline tegu on nö automaatselt õigusvastane.
25.VÕS § 1050 lg-te 1 ja 2 järgi eristatakse välist ja sisemist hooletust. Esmalt peab olema kindlaks tehtud, kas kahju põhjustati tahtlikult või välisest hooletusest (VÕS § 1050 lg 1) ning edasi hinnatakse mittetahtliku delikti puhul) seda, kas esineb sisemine hooletus, st kas väline hooletus on subjektiivselt vabandatav (VÕS § 1050 lg 2). Välise hoolsuse all mõeldakse hoolsusnõudeid, mida õiguskord esitab kolmandate isikute õigushüvede kaitsmise eesmärgil, lähtudes konkreetsest situatsioonist keskmisele hoolikale isikule. Sisemine hoolsus tähendab seevastu püüdlusi ja pingutusi, mida isik peab tegema, et temale esitatavaid välise hoolsuse nõudeid ära tunda ja neid järgida. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt eeldatakse välise hooletuse järgimata jätmist ning kuna kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tulekahju põhjuseks oli midagi muud peale tema objektiivse hooletuse, siis kostja on kannatanule kahju tekitamises objektiivselt süüdi. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid, millest võiks järeldada, et ta ei suutnud konkreetses situatsioonis ära tunda, missuguseid pingutusi õiguskord temalt ohu vältimiseks nõudis või et ta ei saanud hoolsuskohustust järgida subjektiivsetel põhjustel.
26.Riigikohus on otsuses 3-2-1-11-11 punktis 15 selgitanud, et juhul, kui kostja tekitatud kahju on kvalifitseeritav õigusvastase teona VÕS § 1045 lg 1 p 5, siis on üleliigne ja eksitav samal ajal viidata Ehitusseaduses toodud rikkumisele. Ehitusseaduses toodud sätete rikkumine oleks asjassepuutuv juhul, kui asi oleks kvalifitseerinud kahju tekitamise õigusvastasuse VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 järgi.
27.Alternatiivselt juhul kui kohus leiab, et VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi ei ole võimalik hageja nõuet rahuldada, palub hageja nõude rahuldada VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel, kuna kostja on rikkunud EhS § 8 tulenevat kohustust ning TuOH § 3 tulenevaid kohustusi tuleohutuse tagamisel ning § 5 tulenevaid tuleohutusnõudeid.
KOHTUISTUNG
28.Kohtuistungil hageja esindajad jäid hagi ja varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Hageja tugineb VÕS § 1045 lg 1 p 5. Kostja kui kinnistu omanik vastutab selle eest, mis seal on toimunud. On tuvastatud tekitatud kahju, millega rikuti käibekohustust. Hageja on seisukohal, et kostja pidi tegema kõik endast oleneva, et takistada tulekahju. Ei ole tõendatud, et kolmas isik üldse seal viibis. Kui kostja kinnistul viibib kolmas isik ja käitub nii nagu poleks tohtinud, on ikkagi kostja vastutus. Hageja tugineb VÕS § 1045 lg 1 p 7 alternatiivselt. Valdus on rikutud. Kannatanu vara on rikutud. Selleni viis kostja tegevusetus. Kostja oleks pidanud tegema kõik endast tuleneva, et kolmas isik ei oleks seal suitsetanud.
5 (12)
2-20-12859
29.Kostja ja tema esindaja jäid kostja vastuse juurde. Ringkonnakohtu otsuses on välja toodud, mida peaks tõendama hageja ja mida peaks tõendama kostja. Kostja on korduvalt selgitanud, et väited oma süü ümberlükkamiseks eeldavad seda, et kõige pealt toob hageja välja konkreetsed kostja tegevused või tegevusetused, mis VÕS § 1045 lg 1 p 5 ongi seotud kahju tekkimisega. Hageja ei ole midagi välja toonud. Hageja nõue on õiguslikult arusaamatu. Kostja oli isik, kes kutsus päästeameti. Päästeamet jäi hiljaks, ei olnud saabumine ülikiire. Tegelikult kahju suurus oli seotud ka sellega, kui kiiresti päästeamet kohale jõudis. Hageja väited on üldsõnalised ja põhjendamatud. Ka alternatiivsel alusel hagi rahuldada ei ole võimalik.
30.Kohus määras lükata asja arutamine edasi, võimaldada hagejal 20 päeva jooksul esitada võimalikult hagi täiendavad põhistused. Seejärel, kui hageja vastava täpsustuse esitab, võimaldas kohus kostjal esitada täiendav seisukoht hageja täpsustatud nõudele 20 päeva jooksul.
HAGEJA TÄIENDAV SEISUKOHT
31.05. oktoobril 2022 esitatud seisukohas hageja teatas, et jääb hagiavalduse ja oma 06.11.2020 ja 27.02.2021 seisukohtades esitatu juurde.
32.Väide, et suitsetaja oli hoopis keegi kolmas isik, on paljasõnaline. Hagejale ei ole teada, et suitsetajaks oleks keegi kolmas isik, vaid tegemist on puhtalt ja ainult kostja esitatud väitega. Samuti on hageja ka korduvalt märkinud, et käesoleval juhul ei oma ka tähtsust asjaolu, kes oli suitsetajaks, kuna vastutab kostja kui kinnisasja omanik.
33.VÕS § 1045 lg 1 p-d 1-3 ja 5, kohaselt on õigusvastane tegu defineeritud läbi kahjuliku õigusliku tagajärje. Nimetatud säte sätestab õigusvastasuse üldeelduse, et kui kellegi omandit mistahes viisil kahjustatakse, on selline tegu alati õigusvastane. Seda teooriat on tunnistanud ka Riigikohus (otsus nr 3-2-1-54-07, p 11). Suitsetamine on tuleohtlik tegevus ka TuOS kohaselt. Omanik peab tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sealhulgas peab omanik tagama ehitise korrashoiu ja kasutamise ohutuse (EhS § 19 lg 1 p 4). Seega on ilmselgelt kinnistu omanikul käibekohustus vältida ohtliku olukorra, käesoleval juhul tuleohtliku olukorra tekkimine, tulekahju tekkimine ja selle levik naaberkinnistule.
34.TuOS §29 ja 30 märgib suitsetamiseks ettenähtud ja mitte ettenähtud ruumid. Kostja toiminud istungil kinnitas, et põleng leidis aset saunaruumist. Kostja ei ole teinud kõik endast oleneva, et tulekahju ära hoida. Kostja ei ole tõendanud asjaolu, et suitsetamiseks ettenähtud koht s.o saunaruum on tegelikkuses suitsetamiseks ettenähtud ruum ega ole tuleohtlik. Vastupidiselt on tõendatud ja päästeameti vaatlemisel ka tõendiga kinnitanud, et tegemist oli puit-sega ehitisega.
35.Kostja poolt 15.09.2022 istungil maininud väidetava kokkuleppe olemasolust kolmanda isikuga suitsetamiseks ettenähtud koha kohta on samuti paljasõnaline. Kostja ei ole kokkuleppe olemasolu tõendanud. Kostja on menetluses läbivalt väitnud, et põlengu tekitas kolmas isik s.o tema poeg. Kostja ei ole tõendanud asjaolu, et just tema ei olnud suitsetajaks ega tulekahju tekitajaks. Seega ei saa välistada asjaolu, et tegelikkuses on põlengu tekitanud kostja ise.
36.Käesoleval juhul ei oma tähtsust kostja väited 15.09.2022 istungil, et suitsetamiseks ja konide ära viskamiseks olid kindlad kohad. Juhul kui konid oleksid ära visatud kindlatesse kohtadesse ja suitsetatud seal väidetavalt ettenähtud kohas, siis ilmselgelt ei oleks ka tulekahju tekkinud. Tulekahju võis alguse saada muuhulgas asjaolust, et suitsetaja jäi suitsetamise ajal magama jne. Ei ole teada, 6 (12)
2-20-12859 kas kõrvalhoones st saunamajas oli suitsuandur, kas olid olemas hoones vajalikud tulekustutuse vahendid jne. Kostja istungil viitas, et vaid viskas vett. Riigikohus on lahendis 3-2-1-129-13 on asunud seisukohale, et olukorras, kus üürnik on korteriomandit kasutades teisele korteriomanikule (naabrile) põhjustanud kahju (kas siis tulekahju, veelekke vms), siis nii või teisiti vastutab omanik üürniku poolt teisele korteriomanikule põhjustatud ja tekitatud kahju eest. Hageja leiab, et ehitise omanik on kohustatud samuti järgima, et ehitist kasutavad isikud järgiksid seadusest tulenevaid nõudeid.
KOSTJA TÄIENDAV SEISUKOHT
37.25. oktoobril 2022 esitatud seisukohas kostja märkis, et kogu varasema menetluse jooksul ei ole hageja kõnealust asjaolu, et suitsetajaks oli kolmas isik (hageja täisealine poeg), kordagi vaidlustanud ja seega on selles osas puudunud pooltel igasugune vaidlus. Praeguses menetlusstaadiumis kõnealuse väite esitamine on selgelt hilinenud, ja see ei kuulu kohtu poolt arvestamisele. Eeltoodut ei muuda kostja hinnangul ka asjaolu, et hageja esindajad on menetluses korduvalt vahetunud – uus esindaja peab lähtuma ikkagi kogu eelnevast menetlusest.
38.Edasi märgib hageja, et TuOS § 5 lg 4 näeb ette, et ehitise omanik vastutab selle eest, et ehitises suitsetamisel, lahtise leegi, seadmete ja paigaldiste kasutamisel ning muude tuleohtlike tegevuste tegemisel tuleb vältida tulekahju tekitamist. Seega tulenevalt seadusest oli kostjal käibekohustus. Hageja on ka hagiavalduse lisaga 3 tõendanud, et rikutud on TuOS § 5 lg 4, kuna tõendis on välja toodud, et tulekahju tekkepõhjuseks on hooletus suitsetamisel ning sellega seoses on rikutud tuleohutuse seaduse § 5 lg 4, mis ütleb, et ehitises suitsetamisel tuleb vältida tulekahju tekitamist. Seega on hageja poolt tõendatud, et kostja kinnistul realiseerus risk ehk tekkis tulekahju suitsetamise tagajärjel. Kostja ei ole jälginud TuOS § 3 ja 5 toodud tuleohutusnõudeid. Kostja märgib vastuseks tsiteeritud hageja seisukohale, et see on vastuolus eelpool tsiteeritud hageja enda väitega, et tulekahju põhjuseks ei olnud hooletu suitsetamine. Seega juhul, kui hageja hinnangul ei ole tulekahju põhjus üldse kindlaks tehtud, muutub oletuslikuks ja sisutuks ka kogu järgnev hageja arutlus kostja poolse tuleohutusnõuete rikkumise üle.
39.Käesoleva tsiviilasja menetlemisel märkis Tartu Ringkonnakohus 20.10.2022 kohtuotsuses, et käesoleval juhul tuleb siiski kahju tekitaja teo õigusvastasuse kindlakstegemiseks lisaks kaitstud õigushüve kahjustamisele kontrollida, kas on tuvastatav kahju tekitaja tegu, mis oli vahetult suunatud kannatanu õigushüve kahjustamisele või kas kahju tekitaja rikkus oma teo või tegevusetusega käibekohustust. Kostja on endiselt seisukohal, et hageja ei ole välja toonud kostja sellist tegu või tegusid, mis olnuks vahetult suunatud kannatanu õigushüve kahjustamisele. Pigem on hageja kostjale ette heitnud tegevusetust või ebapiisavat tegutsemist tuleohutusnõuete üldise täitmise osas.
40.Hageja ei ole endiselt millegagi tõendanud, et tulekahju tekkis kostja (tegevusest või tegevusetuses) põhjustatud ohu tagajärjel.
MENETLUSE KÄIK
41.28.10.2022 kohus teatas pooltele, et teeb asjas lõpplahendi 09.11.2022, kuid 09.11.2022 tegi kohus määruse, millega uuendas menetluse ja tegi hagejale ettepaneku tõendite esitamiseks tulekahju tekkimise põhjuste ja selle kohta, et kahju tekkis kostja loodud ohu tagajärjel.
42.01.12.2022 esitatud menetlusdokumendid teatas hageja, et tal ei ole täiendavaid tõendeid tulekahju põhjuste osas. 7 (12)
2-20-12859
43.15.12.2022 esitatud seisukohas kostja on endiselt arvamusel, et hageja ei ole tõendanud, et kahju tekkis kostja tegevusest või tegevusetusest põhjustatud ohu tagajärjel.
44.28.12.2022 teatas kohus pooltele, et teeb asjas kohtuotsuse teatavaks 04.01.2023.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
45.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära kostja ja poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
46.05.04.2020 kell 15:42 toimus tulekahju xxxx asuvas kõrvalhoones, mille põlemise tõttu süttis xxxx majandushoone. Kinnistu xxxx, kinnistusregistriosa nr xxxx, omanik on E. L. (kostja). Päästeameti 07.04.2020 vastuse kohaselt tulekahju tekkepõhjuseks on hooletus suitsetamisel ning sellega seoses on rikutud tuleohutuse seaduse § 5 lg 4 (I kd, t.lk. 49, 50). Kuna hageja ja xxxx omaniku vahel oli 05.05.2019 sõlmitud kodukindlustusleping xxxx (I kd, t.lk. 45-47), siis hüvitas hageja kannatanule K. N. 16 093 eurot (I kd, t.lk. 38), mille väljamõistmist kostjalt hageja menetluses nõuab. Lisaks nõuab hageja kostjalt põhisummalt 16 093 eurolt arvestatud viivise väljamõistmist kuni põhinõude tasumiseni.
47.Käesolevas vaidluses on hageja esitanud nõude kostja vastu tuginedes sellele: 1) kostja on kahju põhjustanud kinnisasja omanik; 2) tulekahju on alguse saanud hooletust suitsetamisest; 3) kostja kinnistu omanikuna ei hoidnud ära tule levikut; 4) kostja poolt kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos, mis seisneb hooletu suitsetamise tagajärjel tekkinud tulekahju levimises ja naabri varale kahju tekitamises; 5) kostja poolt kahju tekitamine on õigusvastane; 6) kostja ehitiste omanikuna kohustatud jälgima, et ehitises suitsetamine ei tekitaks tulekahju; 7) kostja on rikkunud käibekohustuse, mis seisneb ehitise kasutamisel vastavuse õigusaktidest tulenevate nõuete eiramises; 8) kostja ei ole teinud kõik endast oleneva, et tulekahju ära hoida, ta ei ole tõendanud, et oli suitsetamiseks ettenähtud koht ja kokkulepe kolmanda isikuga suitsetamiseks ettenähtud koha kohta.
48.Kostja vaidleb hagile vastu põhjustel, et: 1) ringkonnakohtu otsusest tulenevalt kahju tekitaja teo õigusvastasuse kindlakstegemiseks lisaks kaitstud õigushüve kahjustamisele kontrollida, kas on tuvastatav kahju tekitaja tegu, mis oli vahetult suunatud kannatanu õigushüve kahjustamisele või kas kahju tekitaja rikkus teo või tegevusetusega käibekohustust; 2) hageja heidab kostjale ette tegevusetust või ebapiisavat tegutsemist ja hageja peab tõendama kostja teo õigusvastasuse (VÕS § 1045 lg 1 p 5); 3) hageja peab tõendama, et kahju tekkis kostja loodud ohu tagajärjel ning et kostja süü (üldise käibekohustuse rikkumine) ei ole juhtumi asjaoludest tulenevalt ilmselgelt välistatud; 4) VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 järgi kvalifitseeritava delikti korral tuleb hinnata kas kostja oli väliselt ja sisemiselt hooletu hageja omandi kahjustamise suhtes mõne kostjat kohustava ja kannatanu kaitsva sätte rikkumise suhtes. Hageja ei ole toonud, milles seisnesid kostja poolsed väidetavad tuleohutusnõuete rikkumised ja puudused tuleohutuse tagamisel; 5) kahju tekkis kolmanda isiku poolt suitsetamise tagajärjel. Kostjale ei saa mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ette heita, et ta oleks pidanud kolmanda isiku süül tulekahju põhjustamise võimalusega arvestama või saanud tulekahju vältimiseks midagi ette võtta.
49.Hageja leiab, et kostja kui kinnisasja omanik peab kas VÕS § 1045 lg 1 p 5 või alternatiivselt p 7 alusel vastutama kostja kinnistult alguse saanud kuid tegelikult kolmanda isiku poolt tekitatud kahju 8 (12)
2-20-12859 eest. Käesoleva menetluse hilisemas staadiumis on hageja asunud väitma, et tegelikult ei ole tõendatud kolmanda isiku poolt suitsetamisest kahju tekitamine. Asjas 28.01.2021 toimunud kohtuistungil on kostja esindaja selgitanud, et tegelik suitsetaja, kelle tegevusest kahju alguse sai, on kostja täiselaine poeg (I kd, t.lk. 138). Hageja esindaja ei ole sellel istungil kostja sellele väitele vastuväiteid esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Seega leiab kohus, et vaidluse all ei saa olla asjaolu, et suitsetaja, kelle hooletust suitsetamisest Päästeameti vastusest tulenevalt kahju tekkis, ei olnud kostja. Lisaks ei ole menetluses ka väidetud, et kostja üldse suitsetab. Käesolevas asjas tehtud ringkonnakohtu otsusest tulenevalt vaidluses ei ole tähtsust asjaolul, kas (hooletuks) suitsetajaks oli kostja ise või mõni muu kinnistul õiguspäraselt viibinud isik.
50.Võlaõigusseaduse (VÕS) 1045 lg 1 p 5 järgi kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Käesolevas asjas 20.10.2021 tehtud otsuses on ringkonnakohus selgitanud, et VÕS § 1045 lg 1 p 1 sätestatud õigushüve kahjustamise korral kellegi teo või tegevusetuse tagajärjel tuleb VÕS § 1045 lg 1 kohaselt eeldada, et vastav tegu või tegevusetus on õigusvastane (tagajärje õigusvastasuse teooria), kuid kahju tekitaja teo õigusvastasuse kindlakstegemiseks tuleb lisaks kaitstud õigushüve kahjustamisele kontrollida, kas on tuvastatav kahju tekitaja tegu, mis oli vahetult suunatud kannatanu õigushüve kahjustamisele või kas kahju tekitaja rikkus oma teo või tegevusetusega käibekohustust.
51.Kuna kahju on tekkinud hooletust suitsetamisest, siis heidab hageja kostjale ette, et kostja on loonud tulekahju realiseerumise olukorra. Seega sisuliselt heidetakse kostjale ette üldise käibekohustuse rikkumist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 2 sätestab, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohus leiab, et iseenesest ka naaberkinnistute omanikud peavad kinnistute või nendele püstitatud ehituste kasutamisel hea usu põhimõttest ja üldisest käibekohustusest tulenevalt tegema kõik selleks, et nad sellega ei kahjustaks naaberkinnistute omanikuid ja ei tekitaks neile kahju. Üksnes käibekohustuse rikkumisel ja sellega teistele isikutele kahju tekitamisel saab ette heita õigusvastase teo toimepanemist.
52.Hagi rahuldamiseks peab hageja tõendama kostja teo õigusvastasuse. Samuti on hagejal kohustus tõendada, et kahju tekkis kostjast tuleneva (kostja loodud) ohu tagajärjel ja seda, et kostja süü (üldise käibekohustuse rikkumine) ei ole juhtumi asjaoludest tulenevalt ilmselgelt välistatud. Hageja on kostja süü tõendamiseks esitanud üksnes Päästeameti vastuse päringule (I kd, t.lk. 49). Hageja ei ole suutnud menetluses tõendada, milles seisneb kostja poolne üldise käibekohustuse rikkumine.
53.VÕS § 104 lg 2 järgi süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 2). Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1050 lg 1). Hageja eeldab, et kostja on süüdi tema kinnistul toiminud hooletu suitsetamise eest. Sisuliselt heidab hageja kostjale ette tegevusetust või ebapiisavat tegutsemist. VÕS § 1050 järgi isiku vastutusele võtmise aluseks on vaja tuvastada isiku süüd. Süü presumptsioon VÕS § 1050 lg 1 järgi ei tähenda seda, et eeldatakse õigusvastase teo toimepanemist (3-2-1-127-08 p 15). Riigikohus on lahendi 3-2-1-73-13 punktis 10 selgitanud.... , et kuna üldine käibekohustus tähendab õigusteoorias üldtunnustatud seisukoha järgi hoolsuskohustust, hooletus on VÕS § 104 lg 2 järgi süü üheks vormiks 9 (12)
2-20-12859 ning VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldatakse kahju õigusvastaselt tekitanud isiku süüd, siis lasus kostjal koormus tõendada, et ta ei rikkunud üldist käibekohustust. Sellise tõendamiskoormuse tekkimiseks peab hageja olema tõendanud, et kahju tekkis kostja loodud ohu tagajärjel ning et kostja süü ehk üldise käibekohustuse rikkumine ei ole juhtumi asjaoludest tulenevalt ilmselgelt välistatud. Hageja arvates kostja vastutab tema kinnistult alguse saanud tulekahjuga tekitatud kahju eest kui kinnistu omanik. Seejuures ei ole hageja suutnud menetluses välja tuua, milles kostja teo õigusvastasus ja süü seisneb. Tõendamata on, et kahju tekkis kostja loodud ohu tagajärjel. Kostja vastuväidete kohaselt, ta on teinud kogu mõistliku selleks, et suitsetamisest kui tuleohtlikust tegevusest lähtuv oht teistele isikutele ei realiseeruks. Ta ei ole ta rikkunud üldist käibekohustust, sest kostja ja tema pereliikmete vahel on selgelt kokku lepitud, et suitsetatakse selleks ettenähtud kohas - saunas, kus suitsukonid visatakse aju ja territooriumil, kus on veeanum suitsukonide kustutamiseks. Kostjal ei ole võimalust kontrollida kokkuleppe täitmist kõigi isikute poolt.
54.Kannatanu omandiõiguse või valduse rikkumine kujutab ennast delikti. VÕS § 1043 alusel teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 127 lg 4 järgi isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Riigikohus on lahendis 3-2-1-88-10 p 10 selgitanud, et kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise. Tõendatud ei ole, et kostja oli kahju tekitamise ajal tegevusetuses ehk ta oleks saanud kahju tekitamist vältida või kahju osaliselt ära hoida. Sellepärast kohus jätab hagi rahuldamata.
55.Mis puudutab hagi alternatiivsel alusel rahuldamist, siis peab kohus vajalikuks märkida, et VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Sama paragrahvi lg 3 järgi seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Riigikohus on otsuse 2-19-3736 p 13 selgitanud, et ... kui hageja tugineb kostja teo õigusvastasusele VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi, peab hageja tooma mh esile kostjat kohustava sätte (kaitsenorm) olemasolu ning VÕS § 1045 lg-st 3 tulenevalt ka selle, et selle sätte vähemalt üheks eesmärgiks oli kaitsta võlgnikku kahju eest, mille eest ta kostjalt hüvitist nõuab. Nende eelduste olemasolu korral saab kostja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et ta ei olnud kaitsenormi rikkumises süüdi.... .
56.Hageja arvates rikkus kostja tuuleohutuse seaduse (TuOS) § 3 lg 1 p 1-4, § 5 lg 4 ja Ehitusseadustiku (EhS) § 8, § 19 lg 1 p 4 nõudeid. Seejuures nõuete rikkumise tõendamiseks on tuginetud üksnes Päästeameti tõendile, mille järgi tulekahju tekkimise põhjuseks on hooletus suitsetamisel ning sellega seoses on rikutud TuOS § 5 lg 4. TuOS § 5 lg 4 järgi suitsetamisel, lahtise leegi, seadmete ja paigaldiste kasutamisel ning muu tuleohtliku tegevuse tegemisel peab välistama tulekahju ohu ja tulekahju tekkimise. TuOS § 3 lg 1 järgi isik on kohustatud: 1) järgima tuleohutusnõudeid; 2) kontrollima tema valduses oleva kinnisasja, ehitise, ruumi, seadme ja nende kasutamise ohutust ja nõuetekohasust (edaspidi enesekontroll); 3) tagama küttesüsteemi, grillseade ja muude seadmete ja paigaldiste kasutamisel ning küttekoldevälise tule ja tuletöö tegemisel ohutuse inimese elule, varale ja keskkonnale; 4) tagama ehitises nõutavate päästevahendite ja ehitises nõutavate käesoleva seaduse §-s 30 nimetatud tuleohutuspaigaldiste olemasolu ja korrashoiu. Hageja 10 (12)
2-20-12859 on küll viidanud eeltoodud sätetele, kuid ei ole üle kahe aasta kestnud menetluse kestel suutnud välja tuua, milles seisnevad hageja etteheited kostjale iga eelviidatud sätte rikkumises. Kohtu arvates üksnes viide päästeameti tõendile tulekahju põhjuse kohta ei ole piisav järeldamaks, et kostja on seadusest tuleneva kohustuse rikkunud.
57.TuOS § 5 lg 4 sätestab, et suitsetamisel, lahtise leegi, seadmete ja paigaldiste kasutamisel ning muu tuleohtliku tegevuse tegemisel peab välistama tulekahju ohu ja tulekahju tekkimise. Kohtu arvates, kuna viidatud sätte järgi kahju tekkimise välistamise kohustus on igal isikul, kes suitsetab või tuleohtliku tegevusega tegeleb, siis ei ole nimetatud kohutus üksnes ehituse või kinnistu omaniku personaalne kohustus. Seega ka vastutus selle kohustuse rikkumise eest võib tekkida kohustuse rikkujal.
58.Kostja on kinnistu omanik. TuOS § 5 lg 1 järgi kohaliku omavalitsuse üksus võib ehitusseadustikus sätestatud ehitus- või kasutusloa anda, kui Päästeamet on kooskõlastanud ehitusprojekti või kasutusloa andmise ehitise kohta, mille kohta on õigusaktiga kehtestatud tuleohutusnõuded. Kohaliku omavalitsuse üksus kooskõlastab ehitusseadustikus sätestatud ehitusvõi kasutusteatise menetluses ehitise ehitamise Päästeametiga, kui ehitise kohta on õigusaktiga kehtestatud tuleohutusnõuded ja koos ehitus- või kasutusteatisega on vaja esitada ehitusprojekt. Kinnistusregistri väljavõtte kohaselt kostja sai kinnistus omanikuks 16.02.2006 (I kd, tlk. 48). Millal kostja kinnistule ehitused püstitati, ei ole teada. Samas menetluses ei ole väidetud, et kostja kinnistule postitatud ehitustele ei olnud kasutusluba väljastatud. Seega ei tekkinud tulekahju kostja kinnistul kostja poolt seadusest tulenevate kinnistu/ehituse omaniku kohustuste rikkumise tõttu.
59.EhS § 8 lg 1 järgi ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus peab olema ohutu. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile. Ehitise ja ehitamise ohutus hõlmab loodus- ja kultuuriväärtuse kaitset ning asjakohasel juhul ka looma elu ja tervist. Hageja esitatust saab järeldada, et hageja arvates kostja on rikkunud ehituse ohutu kasutamise põhimõtte ja on loonud ehituse kasutamise järel kahju tekkimise võimaluse. Hageja on tuginenud ka EhS § 19 lg 1 punktile 4. EhS § 19 sätestab omaniku kohustused ehitusalal tegutsemisel. Hageja ei ole kostja poolt EhS § 19 lg 1 p 1-3 sätestatud omaniku kohustuste rikkumisele tuginenud, ta väidab vaid seda, et kostja ei täitnud EhS § 19 lg 1 p 4 toodud omaniku kohustust tagada ehitise kasutamise vastavust õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sealhulgas tagada ehitise kasutamise ohutust. Kohustuste rikkumist loeb hageja tõendatuks sellega, et kostja kinnistul/ehitusel tulekahju tekkis. TuOS § 2 lg 1 järgi tuleohutusnõue sama seaduse tähenduses on tehniline norm või tegevuspiirang, mille eesmärk on tagada ehitise, seadme töö või isiku tegevuse tuleohutus ning tulekahju puhkemise korral evakuatsiooni ja päästetöö võimalikkus. Millise tehnilise normi või tegevuspiirangu kostja kinnistu omanikuna on rikkunud, ei ole hageja nimetanud. Maakohtu arvates menetluses esitatud alusel ei ole võimalik järeldada kostja poolt VÕS § 1050 lg 1 toodud käibekohustuse rikkumist või välise hoolsuse järgimata jätmist. Riigikohus on otsuse 3-2-111-11 punktis 14 selgitanud, et kostja süüd VÕS § 1050 lg 2 järgi (nn sisemine hooletus) ei ole praeguses asjas võimalik hinnata enne, kui pole selge tulekahju põhjus ja see, mida kostja keskmise mõistliku isikuna oleks hoolsalt käitudes pidanud tegema tulekahju ärahoidmiseks ning tule hageja kinnisasjale levimise tõkestamiseks. Kinnistu omaniku käibekohustus ei eelda seda, et käibekohustuse täitmiseks peab omanik olema iga kinnistul viibiva või seal suitsetava isiku juures. Hageja, kohtute korduvatele selgitustele vaatamata, ei suutnud tõendada, kas omaniku käibekohustust järgides pidi 11 (12)
2-20-12859 kostja avastama, et tema kinnistul toimuvad kolmandate isikute suitsetamised olid ohtlikud ja kahju tekitavad. Sellepärast kohus jätab hagi ka alternatiivse nõude osas rahuldamata. Menetluskulud
60.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
61.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
62.Kohus on nõudnud menetluskulude nimekirjad ja on ka küsinud seisukohad menetluskulude nimekirjadele, kuid vaidluse olemust ja seni toimunu arvestades leiab kohus, et otstarbekas on määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast asjas tehtud lõpplahendi jõustumist.
63.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 12.05.2023 kohtuotsusega jäeti Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 4. jaanuari 2023. a otsus muutmata. 04.01.2023 kohtuotsus 2-20-12859 jõustus 13. juunil 2023 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Lea Herne referent
12 (12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.