H P hagi AS K vastu kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks H K. Hageja H PK (xxx, xxx), esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi
Menetlusosalised
Kostja AS K(xxx, xxx), esindaja Andi Liblikman Kolmas isik hageja poolel HK(XXX,XXX) Kohtuistungi toimumise aeg, 24.09.2008, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja koht, osalenud isikud Hageja esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi Kostja esindaja Andi Liblikman Kolmas isik hageja poolel H K
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõisa KAS HK(K) kasuks kahju hüvitist 3 300 000 (kolm miljonit kolmsada tuhat) krooni ja viivist 330 000 (kolmsada kolmkümmend tuhat) krooni. Jätta rahuldamata H P hagi KAS vastu viivise väljamõistmiseks põhivõlalt 0,1% päevas kuna põhivõla tasumiseni. Jätta H P menetluskulud 95% ulatuses KAS kanda ja KAS-i menetluskulud 5% ulatuses H P kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Hageja nõue, põhjendused
1.03.07.06 sõlmisid pooled lepingu XXX maakonnas XXX vallas XXX külas asuva laohoone kindlustamiseks tuleõnnetuse riski vastu perioodil 04.07.06-03.07.07, mille kohta
anti poliis nr XXX. 11.01.07 toimus tulekahju ja kogu laohoone hävis. 03.04.07 teatas kostja, et tegemist on kindlustusjuhtumiga vastavalt vara kindlustamise üldtingimuste p 4.2.1.1 ja 26.04.07 teatas, et kahjusumma on hoone taastamismaksumus vastavalt BK K OÜ arvutustele 3786426 krooni. 08.06.07 teatas kostja, et hoone on kindlustatud taastamisväärtuses tingimuste p 5.4.1 järgi, st hoone kindlustuskohas endisel kujul taastamise maksumus, 27.07.2007 teatas kostja, et otsustas kahju hüvitada rahalise hüvitise väljamaksmise teel. Tingimuste p 6.3.1.3 järgi kasutatakse rahalist hüvitamist juhul, kui taastamist või asendamist ei ole võimalik või majanduslikult otstarbekas korraldada. 04.10.2007 teatas kostja, et rahalise hüvitise suuruseks on 2796550 krooni ja 19.10.2007 maskis kostja välja soodustatud isikule 187359 krooni hüvitist ja 10% viivist 18735,90 krooni. Poolte vahel oli kokku lepitud summaks 3500000 krooni.
2.Kostja ei ole märkinud poliisil kindlustussummat või selle arvutamise korda, samuti ei ole märgitud kindlustuslepingu eseme ja kindlustusriskide loetelu, rikkudes VÕS § 434 lg 3 p 3, § 343 lg 2 p 2 sätestatud nõuet. Samas on kostja märkinud poliisile juriidiliste isikute vara kindlustamise ohutussnõuded, ehkki hageja on füüsilisest isikust kindlustusvõtja.
3.Hävinud laohoone näol oli tegemist VÕS § 480 lg 4 järgi kokkuleppelise kindlustusväärtusega, mis eelnevalt tuli määrata kindlaks kindla summana ja see oli 3500000 krooni. BK K OÜ tellijaks oli kostja ja hoone taastamismaksumus oli 3786426 krooni, mis ei erine oluliselt kindlaksmääratud 3500000 kroonist. Juriidiliste isikute vara kindlustamise tingimuste p 6.2.2.2 järgi kui lepingu alusel ei ole makstud hüvitist ja arvutatud kahjusumma on suurem kui kindlustussumma ning kui ei ole tegemist alakindlustusega, on kahjusumma võrdne kindlustussummaga. Punkti 6.2.2.1 järgi on tegemist alakindlustusega üksnes siis, kui tegelik kindlustusväärtus erineb rohkem kui 10% kindlustuspoliisile märgitud kindlustusväärtusest. Võrreldes tegelikku kindlustusväärtust 3786426 ja eelnevalt kindlaksmääratud 3500000 krooni, on erinevus alla 10%, seega ei ole tegemist alakindlustusega. VÕS § 426 lg 1 järgi peab kostja hüvitama üksnes kokkulepitud rahasumma (kindlustussumma) ulatuses. Kostja peab hüvitama 3500000 krooni. Kindlustuse üldtingimuste p 77 kohaselt on kostjal õigus hüvitise maksmisel maha arvata tasumata kindlustusmaksed, mis on antud juhul 2641 krooni, omavastutuse osa vastavalt 10000 krooni. Osaliselt on kostja juba tasunud 187359 krooni. Kostjal on seega kohustus hüvitada 3 300 000 (3 500 000- 2641-10 000-187 359) krooni. Üldtingimuste p 66 järgi muutus hageja suhtes kostja täitmiskohustus sissenõutavaks kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega, mis on hageja arvates 26.04.07, kui kostja oli teadlik BK K OÜ arvutustest hoone taastamise maksumusest 3 786 426 krooni, sj oli kostja otsustanud kahju hüvitada juba 03.04.07. Üldtingimuste p 72 järgi on viivis 0,1% väljamaksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest kuid mitte rohkem kui 10% väljamaksmisele kuuluvast summast, sj seda juhul kui on möödunud vähemalt 100 päeva hüvitise kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Kostja on viivitanud rohkem kui 100 päeva, mistõttu lasub kostjal kohustus maksta viivist 10% väljamaksmisele kuuluvast summast, so 330000 krooni.
4.Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. Kostja on valinud hüvitise viisiks rahalise hüvitise maksmise, seega on vajalik määratleda kindlustusväärtus, so 3,5 milj krooni ja see ühtib kindlustussummaga. Kostja viide tingimuste p 76 ei ole asjakohane, kuna reguleerib juhtumeid kui kindlustusandja on otsustanud hüvitada kahju asendamise/taastamise teel. Viide THE p 6.3.3. on asjakohatu. Kindlustusväärtus on p 5.4.1 järgi taastamisväärtus, mitte jääkväärtus või taassoetamisväärtus ja kostja viidatud p 6.3.3 reguleerib juhtumit, kui kokkulepitud väärtus on jääkväärtus või soetamisväärtus. Hagejal ei ole kohustust esitada kostjale arveid, see ei tulene lepingust, samuti ei tulene lepingust hüvitise ettemakse tegemine ja selle ettemaksu suurus piiramine turuväärtusega. Esitatud ekspertarvamus
kajastab objekti väärtust, mis ei ole turuväärtus. Lisaks märgib, et THE 20021 p 6.3.3 on tühine, millega on kostja endale võimaldanud lükata hüvitise väljamaksmise edasi kindlaksmääramata ja samas piiranud viivist 10% määraga, seega on tühine p 72 märgitud viivise piirang. Hageja tugineb siin VÕS 35, 39 lg 1,§ 42 lg 1,2. Kui lähtuda sellest, et viivis on piiratud 10% -ga siis, on kostja tekitanud hagejale kahju saamata jäänud tulu näol, sest hageja võinuks hoiustada hüvitise pangas või laenate seda edasi.
5.Lepingu järgi oli soodustatud isikuks H K. Hageja palub VÕS § 425 lg 1 ja üldtingimuste p 4 järgi kindlustushüvitis 3 300 000 krooni ja viivis 330 000 krooni välja mõista H K ja jätte menetluskulud kostja kanda. Hageja palub välja mõista viivise 0,1% päevas väljamaksmisele kuuluvast summast kuni põhinõude täitmiseni.
6.Tõendid: Kindlustuspoliis XXX, teade kahjuteate registreerimisest 11.01.07, 03.04.07 kiri hagejale kahju hüvitamisest, kostja 26.04.07 kiri kahju hüvitamise ulatuse kohta, BK K OÜ asendusmaksumuse arvestus, kostja 08.06.07 kiri, 27.07.07 kiri rahalise hüvitise otsustusest, 04.10.07 kiri hüvitise suurusest, maksekorraldus 73075 ja 73076, juriidiliste isikute vara kindlustamise üldtingimused ja ohutusnõuded, kindlustusavaldus 52400470. Kostja vastuväited hagile
7.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Taastamismaksumus kuulub tasumisele vastavalt laohoone reaalsele taastamisele osade kaupa või ühekordse maksena kui laohoone on taastatud. Kohaldamisele kuuluvad ÜU 200021, THE20021, TOHE 20021. Laohoone kindlustusväärtus oli taastamisväärtus 3 500 000 krooni ja hoone oli kindlustatud tulekahju riski vastu. Hoone hävis tulekahjus 11.01.07. 03.04.07 teatas kostja, et kindlustushüvitist otsustati välja maksta 187359 krooni (hoone turuväärtuse osa hindamisakti alusel) ettemaksu taastamistööde alustamiseks, ülejäänud osa tasutakse vastavalt taastamiskulutustele. Hageja ei ole esitanud arveid teostatud taastamistööde kohta, seega ei ole alustatud taastamistöödega. Kostja on nõus maksma edasi kui alustatakse taastamistöödega. ÜU 20021 p 75,76 järgi kuulub kahju hüvitamise viisi otsustamine kostja pädevusse ja kostjal on õigus määrata, kes teostab vara taastamise, asendamise. THE 20021 p 6.3.3 sätestab, et kindlustushüvitis kindlustusobjekti turuväärtuseni makstase välja kindlustus üldtingimustega sätestatud korras, tähtaegadel. Kindlustushüvitis kindlustusobjekti turuväärtust ületavas osas makstakse välja vastavalt tegelikele taastamiskuludele, mis on tehtud 2 aasta kestel arvates turuväärtuse vastava hüvitise osa väljamaksmisest, ehitise taastamine peab aset leidma kindlustuskohas, kui kahjukäsitluse käigus ei lepiti kokku teisti. Kostja hüvitas 190000 krooni, millest arvas maha tasumata kindlustusmaksed 2641 krooni ja seega on hävinud hoone turuväärtus 187359 krooni, sama laohoone taastamisväärtus ületab turuväärtust, seega tuleb THE 20021 p 6.3.3. 2. lause järgi hagejal esitada kindlustusandjale reaalselt ehitustöid kajastavad arved nende tasumiseks, mida hageja aga ei ole teinud. THE 20021 p 6.3.3 järgi muutub kohustus sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tähenduses hageja poolt kindlustusvõtjale arvete esitamisega, mida hageja ei ole teinud, kohustus ei ole muutunud sissenõutavaks, viivisenõue on põhjendamata.
8.Tõendid: kindlustusavaldus, turuväärtuse hindamise akt, kinnistusregistri osa. Kolmanda isiku arvamus
9.HK toetas hagi. Ta ei ole nõus kostja poolt esitatud kinnisasja turuväärtusega, arvamus on esitatud arvestades seda, et tegemist on kinnistamata maaga, ent tegelikult on maatükk, kus asus põlenud hoone, kinnistatud. Aktis on märge, et tegemist pole turuväärtusega. VÕS § 132 lg 3 alusel saab rääkida ehitise taastamisest ja kinnisasjas
kui asja parandamise mõistlikest kuludest kui kahjust. Kostja ei saanud määrata kindlustushüvitise suurust turuväärtuse järgi eriti kui hinnangu andja kinnitab, et tegemist on mitteturuväärtusega. Kostjal on õigus tingimuste p 75 alusel otsustada hüvitamise viisi üle, kostja on 04.10.07 järgi otsustanud hüvitada kahju rahalise väljamakse teel ega ole otsustanud, et hüvitab kahju vastavalt reaalsetele taastamiskuludele. Kostja ei ole määratlenud isikut tingimuste p 76 järgi, kes teostab hoone taastamise, asendamise. Kostjaga sõlmitud leping ei kohusta hagejat tegema taastamist, tagantjärgi ei saa sellist kohustust hagejale panna. 04.10.2007 teatas kostja, et hüvitamisele kuulub 2796550 krooni. THE 20021 p 6.3.3.1 järgi toimub hüvitamine rahalisel teel ja seda tehakse kui taastamine, asendamine ei ole võimalik. Otsustanud, et hüvitab kahju rahalisel teel, on kostja otsustanud, et taastamine/asendamine ei ole võimalik, kostja on moonutanud THE 20021 p 6.3.3 sisu. Leping on sõlmitud taastamiseväärtuse osas, tingimuste THE 20021 p 5.4 järgi on võimalik 3 kindlustusväärtust: 1) taastamisväärtus 2) taassoetamisväärtus 3) jääkväärtus. Kohtu põhjendused
10.VÕS § 422 lg 1 järgi kohustub kindlustuslepinguga kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil ja kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid ning § 425 järgi võib olla kindlustuslepingus kokku lepitud soodustatud isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis, kokkulepitud rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingule. VÕS § 476 lg 1 alusel peab kindlustusandja kahjukindlustuse puhul kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel ning lg 3 järgi peab kindlustusandja hüvitama kahju rahas, kui lepinguga ei ole ette nähtud kahju hüvitamine muul viisil.
11.Vaidlus puudus selles, et 03.07.06 sõlmisid pooled kindlustuslepingu XXX maakonnas XXX vallas XXX külas asuva laohoone kindlustamiseks tulekahju riski vastu perioodil 04.07.06-03.07.07, mille kohta on välja antud vastav poliis nr XXX. 11.01.07 toimus tulekahju ja kogu laohoone hävis ja kostja tunnistas, et tegemist on kindlustusjuhtumiga vastavalt oma kirjale 03.04.07. Samuti puudus vaidlus selles, et soodustatud isikuks, kellele tuleb hüvitis välja maksta on vastavalt poolte kokkuleppele H K. Kuna kindlustusjuhtum leidis aset, siis on kostjal tekkinud VÕS § 422 lg 1 ja § 476 alusel kohustus hüvitada kahju ja seda soodustatud isikule VÕS § 425 ning pooltevahelise lepingu lisaks olevate tingimuste ÜU 20021 p-de 4, 18 järgi, mis sätestab soodustatud isikule hüvitise maksmise ja THE 20021 (juriidiliste isikute vara kindlustamise üldtingimused) p-de 4.2.1 ja 4.2.1.1 järgi, mis sätestavad, et kindlusjuhtum on tulekahju.
12.VÕS § 476 lg 1 järgi peab kindlustusandja hüvitama kahju ja VÕS § 422 lg 1 järgi peab kindlustusandja selle kahju hüvitama kokkulepitud viisil.
13.Kohtule esitatud tingimuste THE 20021 p 6.1.1 sätestab kahjusumma määramise ja vastavalt sellele on kindlustusjuhtumist tingitud kahjusumma suuruseks kindlustusobjekti taastamise /remondi/ maksus või taassoetamismaksumus (kindlusobjekti samaväärse eseme ostuhind) ning kindlustushüvitis on see osa kahjusummast, mille hüvitab kindlustusandja. Vaidlus puudus poolte vahel selles, et
vaidlusalune objekt oli kindlustatud taastamisväärtuses vastavalt 3500000 krooni (poliis, lk 32 -33) ning mis vastavalt THE p–le 5.4.1 on selle hoone kindlustuskohas endisel kujul taastamise maksumus. Hageja poolt kohtule esitatud BK K OÜ arvestuse kohaselt (lk 11-15) on XXX külas XXX vallas põlenud laohoone taastamise maksumus 3786426 krooni. Kostja ei ole tõendanud vastupidist. Kuigi kostja kirjast 04.10.2007 (lk 19) nähtub, et AS R poolt esitatud hinnapakkumise järgi on varaline kahju 2986191 krooni ja et sellest tuleb maha arvata omavastutuse osa 10000 krooni, tasumata kindlustusmaksed 2641 krooni, lammutustööde ja utiliseerimise kulud 177000 krooni ning et hüvitamisele kuulub 2796550 krooni, ei ole kostja siiski kahju ulatust 2986191 krooni THE 20021 p 6.1.1 tähenduses tõendanud, st et ta ei ole tõendanud hoone taastamise maksumust märgitud ulatuses. Eeltoodu alusel leiab kohus, et on hageja tõendanud, et kahju ulatus ja põlenud hoone taastamise maksumus on THE 20021 p 6.1.1 järgi 3786426 krooni.
14.Vaidlus puudub selles, et kostjale kui kindlustusandjale kuulub õigus otsustada, kuidas ta kahju hüvitab ja nimelt ÜU 20021 p 75 ja THE 20021 p 6.3.1.1-6.3.1.3 järgi on kindlustusandjal õigus varaline kahju hüvitada kas 1) kahjustud vara või vara osa taastamise teel (selle remontimise taasehitamise, taassoetamise teel), 2) selle osa asendamise teel teise samaväärse ja samasse hinnaklassi kuuluva vara või vara osaga või 3) rahalise hüvitamise teel.
15.Kostja leidis, et hagejal tuleks asuda hoonet taastama ja et kostja kindlustab ehitise taastamise kulude eest maksmise, millega ei nõustunud hageja ja kolmas isik. Kohtule esitatud kostja kirjast 04.10.2007 E260700008V/2.4-4/07/661 (lk 19 hageja esindajale (KA) nähtub, et kostja on otsustanud hüvitada hagejale kahju rahalise väljamakse teel, seega on tal VÕS § 422 lg 1 järgi kohustus ka antud kindlustusjuhtumi toimumuse tulemusel hüvitada kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju rahas. Kostja ei ole seega otsustanud asendada märgitud põlenud laohoonet ega seda taastada ehk kasutada VÕS § 422 lg 1 ja ÜU 20021 p 75 tulenevaid teisi hüvitamise viise. Eeltoodut arvestades ei ole kohtu arvates kostja viited ÜU 20021 p 76, mis sätestavad kindlustusandja õiguse vara asendamise või taastamise korral määrata ise selle asendamise ja taastamise viis ning nimetada vastav taastamist või asendamist teostav isik, õiged ja asjakohased. Kostja põhistab oma väidet, et ta maksab hagejale vastavalt tegelikele taastamiskuludele hüvitise tuginedes THE p-le 6.3.3, mis sätestab kindlustushüvitise maksmise korra ja mille kohaselt makstakse kindlustushüvitis objekti jääkväärtuseni välja üldtingimustega sätestatud korras ja tähtaegadel ning et hüvitis jääkväärtust või turuväärtust ületavas osas makstakse välja vastavalt tegelikele taastamise või taassoetamiskuludele (mis on tehtud 2 aasta jooksul, arvates jääkväärtuse või turuväärtusele vastava hüvitise osa väljamaksmisest). Märgitud väitega kohus ei nõustu, sest viidatud THE p 6.3.3 järgi toimub hüvitise maksmine juhul kui lepingu pooled on kokku leppinud THE p 5.2 järgi kindlustusväärtusena vastavalt p 5.4.2 järgi objekti jääkväärtuses, kuid antud juhul on pooled kokku leppinud taastamisväärtuses, milles vaidlus puudus. Eeltoodu alusel ei oma vaidluses tähendust kostja esitatud P KV hinnang märgitud hoonele ega ka sinna juurde kuuluv kinnisturegistri osa väljavõte (lk 64- 66).
16.Otsustades ise tingimuste järgi hüvitada hagejale kahju rahas, ei saa kostja enam muuta hiljem kahju hüvitise viisi ja panna seejuures hagejale või kolmandale isikule kohustust asuda hoonet füüsiliselt taastama /ehitama. Eeltoodu alusel nõustub kohus hageja ja kolmanda isikuga, et kostja kohustus hüvitada kolmandale isikule, so soodustatud isikule kahju ja maksta välja rahas kindlustushüvitis, on muutunud sissenõutavaks ja ÜU p 66 järgi muutub see sissenõutavaks kui kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute
lõpetamisega, mitte sellega, millal hageja asub hoonet taastama ja esitab arved kostjale tasumiseks. Hageja poolt kohtule esitatud kostja kirjast 26.04.07 nähtub, et BK K OÜ arvamus hoone taastamismaksumuse suuruse osas oli kostjale teada hiljemalt 26.04.07, seega muutus kohustus sissenõutavaks hiljemalt 26.04.07. Vaidlus puudus selles, et ÜU 20021 p 77 järgi tuleb kindlustushüvitisest maha arvata omavastutuse osa summas 10000 krooni, samuti tasumata kindlustusmaksed 2641 krooni, so kokku 12641 krooni. VÕS § 426 lg 1 järgi peab kindlustusandja kahju hüvitama üksnes kokkulepitud rahasumma (kindlustussumma ulatuses), seega saab kindlustushüvitise suuruse arvutamisel lähtuda kokkulepitud 3500000 kroonist, mitte 3786426-st kroonist, mis oli objekti taastamise maksumus. VÕS § 476 lg 1 tulenevalt peab asja kindlustamise korral kindlustusandja hüvitama ka kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusel. Seega on koristustööd vaadeldavad antud juhtumil kahju tagajärgede likvideerimise kuludena, mille hüvitamise kohustusest, hoolimata viitest tingimuste THE p 3.3 kui vajadusele täiendavalt selliseid kulutusi kindlustada, kostja ei vabane. Selline kostja kohustus tuleneb otseselt seadusest ega ole mõistetav selliselt, et märgitu ei kuulu ilma kindlustamiseta hüvitamisele. Küll aga leiab kohus, et käesolevas asjas ei ole need kulud (kahju osa) määrava tähtsusega, kuna kahju suurus ilma koristuskuludeta oli üle 3,5 milj. krooni ning see hõlmas endas hoone taastamise kulusid ning kuna kindlustushüvitise suuruse arvutamisel saab lähtuda ülalmainitud kokkulepitud 3,5 milj. kroonist, siis märgitud kulud tegelikult hüvitise suurust ei mõjuta. Kostja on hüvitanud 187359 krooni, milles vaidlus puudus, seega vaid osaliselt. Eeltoodu alusel on hüvituse suuruseks, mis tuleb kostjalt välja mõista soodustatud isikule H. K, vastavalt 3500000 krooni - 187359 (juba makstud osa) krooni - 2641 krooni (tasumata kindlustusmaksete summa) – 10000 krooni (omavastutuse ulatus) krooni = 330000 krooni.
17.Hageja palus välja mõista viivise alates 24.07.2007 ÜU 20021 p 72 alusel 330000 krooni ja edaspidiselt viivis 0,1% päevas. Kostja vaidles viivisele vastu, kuna leidis, et nõue pole muutunud sissenõutavaks.
18.Kohus leidis ülalpool, et nõue muutus sissenõutavaks 27.04.2007. Tingimuste ÜU 20021 p 72 järgi siis, kui kindlustusandja viivitab oma kohustuse täitmisega, on kindlustusandja kohustatud maksma kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isikule selle nõudmisel viivist 0,1% väljamaksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% väljamaksmisele kuuluvast summast. Arvestades viivitatud aega, so alates 24.04.2007 kuni käesoleva ajani, on viivitus üle aasta ja viivis on vastavalt 10% viivitatud summast so 330000 krooni. Hageja leidis, et tegemist on tühise tüüptingimusega, kuna hageja arvates on kostja siin oma vastustust piiranud lubamatult, võimaldades kahju hüvitise väljamaksmist edasi lükata ja samas piirata sellest tulenevalt viivist. Kohus ei nõustu sellega. Märgitud tingimuste ÜU p –s 72 on sätestatud viivise suuruseks päevas 0,1%, mis on oluliselt suurem kui seaduses sätestatud viivise määr ja mis käesoleval ajal on VÕS § 113 lg 1 ja § 94 vastavalt 11% aastas (4%+7%) ja teeb päevas vastavalt 0,030%. Seega on kindlustusvõtja lepinguga enam kaitstud kostjapoolse kohustuse täitmisega viivitamise korral kui seadusega. Eeltoodu tõttu on põhjendatud suurema viivise määra puhul ka selle viivise ulatuse teatud piiramine, mis hoiab poolte õigused ja kohustused tasakaalus ega muutu ebamõistlikult ühele koormavaks ja teisele rikastumise allikaks. Kohus leiab eeltoodu tõttu, et ÜU p 72 viivise piirang ei ole vastuolus VÕS § 42 lg 1, 2 ega kahjusta kindlustusvõtjat ebamõistlikult, sj ei ole kõrvale kaldutud seaduse üldpõhimõtetest. Siinjuures väärib märkimist, et igal juhul on viivist võimalik VÕS § 113 lg 8 alusel vähendada § 162 järgi, st et seaduses on lubatud viivist vähendada ning seega on viivise
piirang tingimustes lubatav ja kooskõlas seaduses sätestatud põhimõtetega. Hageja ei ole esile toonud, et tingimustes oleks viivise piiramisega samal ajal piiratud viivist ületava kahju nõude esitamist/hüvitamist, küll aga ei ole hageja ise kohtule sellise kahju hüvitamise nõuet esitanud. Kuna sellist nõuet esitatud ei ole, ei anna kohus hinnangut hageja väidetele võimalikust saamata jäänud tulust (kahjust) seoses sellega, et kostja on olnud viivituses.
19.Eeltoodu alusel tuleb kostjalt kolmanda isiku kasuks viivis välja mõista 330000 krooni ja nõue viivise väljamõistmiseks edaspidiselt 0,1% päevas kuni nõude rahuldamiseni jääb rahuldamata.
20.Hagi kuulub seega osalisele rahuldamisele. Menetluskulud
21.TsMS § 163 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusele või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole kanda. Kuna hageja põhinõue 3 300 000 krooni ja viivisenõue 330 000 krooni kuulub rahuldamisele ja nõue viivise väljamõistmiseks edaspidiselt 0,1% päevas jäi rahuldamata, siis jäävad hageja menetluskulud osaliselt, st 95% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 5% ulatuses hageja kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.