lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-4425/6

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 21.10.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-4425/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.10.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1656
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-08-4425

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Gerty Pau

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. oktoober 2008. a Tallinn

Tsiviilasja number

2-08-4425

Tsiviilasi

xxx hagi xxx vastu põhinõude ja viiviste väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

• Hageja xxx (registrikood xxx, asukoht xxx) • Hageja esindajad Eerika Erlach ja Kaarel Kais • Kostja xxx (registrikood xxx, asukoht xxx Tallinn) • Kostja seaduslik esindaja Veljo Kurik Kirjalik menetlus

esindajad Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista xxx kasuks välja põhivõlg 309 krooni (kolmsada üheksa krooni), viivised 81.02 krooni (kaheksakümmend üks krooni 2 senti) ja alates 07.02.2008.a viivised 0.03% põhinõudelt päevas kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

xxx esitas 07.02.2008.a xxx vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 8468 krooni, seisuga 06.02.2008. a viivitusintress 2146.88 krooni ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivitusintress. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 05.06.2003.a liisingulepingu nr L03103990. Lepingu üldtingimuste p 5.9 kohaselt kohustus kostja tasuma kõik liisinguesemega seotud maksed,

sealhulgas kohalikud ja riiklikud maksed. Maksu- ja Tolliamet esitas hagejale liisingulepingu esemeks olevate kinnistute osas maksuteated, mille alusel hageja tasus nõutud summad. Hageja poolt tasutud maksude korral pidi kostja kulutused hüvitama vastavalt esitatud arvele 10 kalendripäeva jooksul. Hageja esitas kostjale arved maksetähtaegadega 01.10.2005.a summas 8159 krooni ja 01.09.2005.a summas 309 krooni. Lepingu ennetähtaegne lõpetamine ei välista hageja poolt kahjunõude esitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Seisuga 06.02.2008.a võlgneb kostja hagejale 2004.a maamaksu summas 8159 krooni ja 2005.a maamaksu 309 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista VÕS § 113 ja VÕS § 94 alusel viivised kuni 06.02.2008.a eest summas 2146.88 krooni ja alates 07.02.2008.a sisse nõutavaks muutuv viivis 0.03% põhinõudelt päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni põhivõla tasumiseni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja palus kohaldada hagi aegumist. Kostja vastuväidete kohaselt sõlmisid pooled 02.12.2004.a ühishüpoteegi kustutamise avaldused, kinnistute müügilepingud, kinnistute ühishüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu. Kostja omandas sellega vaidlusaluse liisingulepingu esemeks olevad kinnistud. Kostja tasus müügilepingu alusel 07.12.2004.a hagejale 937 877.25 krooni. Seega lõpetasid pooled nendevahelise lepingulise tsiviilõigussuhte poolte kokkuleppel. Kostja leiab, et TsÜS § 146 lg 1; 144; 147 kohaselt hakkas hagi aegumise tähtaeg kulgema 08.12.2004.a, kuivõrd nõude aluseks olev liisingleping oli lõppenud. Nõue aegus 08.12.2007.a. Seega on hagi aegunud ning tuleb jätta rahuldamata. Kostja esitas hagile ka sisulised vastuväited. Kostja vastuväidete kohaselt puuduvad hagejal mistahes nõuded kostja vastu. Pooltevaheline lepinguline suhe lõppes tulenevalt 02.12.2004.a lepingu p 2.1.3 selle täitmisega kostja poolt vastavalt VÕS §-le 186 p 1. Pooled lugesid lepingu lõpetatuks müügilepingu täitmisega, mida kostja ka vastavalt kokkuleppele tegi. Kostja täitis lepingu vastuvõtmiseks õigustatud isikule, õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil ning hageja on talle täitmiseks pakutu vastu võtnud. Asjaolu, et hageja on oma rahalisi nõudeid arvutades vea teinud, ei muuda pooltevahelist kokkulepet täitmise kohta osaliseks või mittenõuetekohaseks. Samuti ei ole võimalik asuda seisukohale, et kostja oleks käitunud pahas usus, kuivõrd maamaksu teateid kostjale ei saadetud, maksuamet edastas need otse hagejale. Kohustuse täitmisega lõpevad ka sellega seotud kõrvalkohustused. Ei ole võimalik asuda seisukohale, et kostja poolt oli tegemist mittenõuetekohase täitmisega. TsÜS § 147 lg 3 eeldab võlasuhte olemasolu, mis aga oli poolte vahel lõppenud. Samuti on lõppenud mistahes alused kahjunõuete esitamiseks.

HAGEJA SEISUKOHAD AEGUMISE OSAS

Hageja vaidles vastu hagi aegumisele ning leidis, et maamaksu tasumise kohustuse aegumistähtaeg ei alanud kinnisasja võõrandamise müügilepingu täitmisega. TsÜS § 147 lg 3 2. lause kohaselt algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võis arve esitada. Kahjunõude aegumistähtaeg ei olnud möödunud.

KOHTU SEISUKOHAD

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Poolte vahel ei ole vaidlust järgmist asjaolude osas:

•

•

• •

Hageja liisinguandjana ja kostja liisinguvõtjana sõlmisid 05.06.2003.a xxx asuvate kinnistute liisingulepingu nr L03103990. Lepingu üldtingimuste p 5.9 kohaselt kohustus kostja tasuma kõik liisinguesemega seotud kohalikud ja riiklikud maksud. Kostjal oli kohustus hüvitada hageja tasutud maksud 10 päeva jooksul hageja poolt vastava nõude esitamisest (tl 4-15). Pooled sõlmisid 02.12.2004.a ühishüpoteegi kustutamise avaldused, kinnistute müügilepingud, kinnistute ühishüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu. Kostja omandas sellega osad vaidlusaluse liisingulepingu esemeks olevad kinnistud. 02.12.2004.a lepingu p 2.1.3 kohaselt loevad pooled liisingulepingu lõpetatuks kostja poolse müügilepingu täitmisega. Lepingu p 4.1 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale müügihinna 937 877 krooni hiljemalt 3 pangapäeva jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimisest (tl 33-55). Hageja tasus müügilepingu alusel 07.12.2004.a kostjale 937 877.25 krooni (tl 56). Hageja esitas kostjale 17.08.2005.a 2004.a maamaksu eest arve summas 8159 krooni ja 2005.a maamaksu eest arve summas 309 krooni (tl 16-17).

Kostja esitas vastuväited, et hageja nõue lõppes 07.12.2004.a liisingulepingu lõpetamisega, nõude aegumise kulgemine algab 07.12.2004.a ning hageja nõue on aegunud. Kohus analüüsib, kas hagi on aegunud, kas on lõppenud kostja kohustus tasuda hagejale maamaksu ning kas kostjalt tuleb välja mõista viivised.

1.Hagi aegumine Kostja tasus hagejale 02.12.2004.a lepingu järgse summa 07.12.2004.a. Tulenevalt kinnistute müügilepingu p 2.1.3 ja 4.1 lõppes liisinguleping poolte kokkuleppel 07.12.2004.a. Kehtiva VÕS § 187 lg 1 kohaselt lõpevad kohustuse lõppemisel ka sellega seotud tagatised ja kõrvalkohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et liisingulepingu lõpetamine iseenesest ei tähenda, et kostja ei peaks tasuma liisingulepingust juba tekkinud nõudeid. Pooled ei ole lõpetamiskokkuleppes selgelt kinnitanud, et kõik poole kohustused loetakse täidetuks liisingulepingu lõppemisel. Seega tuleb kostjal tasuda hagejale liisingulepingust selle kehtivuse ajal juba tekkinud nõuete eest, kuid ta ei pea tasuma maamaksu pärast lepingu lõppemist – need kõrvalnõuded lõppevad koos liisingulepingu lõppemisega. Põhjendatud ei ole kostja väide, et maamaksu tasumise nõuded hakkavad aeguma alates liisingulepingu lõppemisest. Nõuete lõppemine tähendab uute nõuete esitamise võimatust, juba tekkinud nõuded aeguvad vastavalt liisingulepingus kokkulepitule ja seadusele. Hageja tasus liisinguesemeks olevate kinnistute eest 2004.a maamaksu summas 8159 krooni ja 2005.a maamaksu summas 309 krooni. Hageja esitas kostjale mõlema summa tasumise kohta arve 17.08.2005.a. Poolte vahel sõlmitud liisingulepingust nähtuvalt ei olnud pooled kokku leppinud, milliseks kuupäevaks ning mis summas peab kostja hagejale maamaksu hüvitama. Lepingu p 5.9 kohaselt oli kostjal kohustus hüvitada hageja tasutud maksud 10 päeva jooksul hageja poolt vastava nõude esitamisest. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kuna poolte vahel ei olnud kokku lepitud maamaksu suurust ega tasumise tähtaega, vaid arve esitamise kohustus, tuleb aegumist arvestada TsÜS 147 lg 3 alusel. Hageja esitatud maksuteatistest nähtuvalt saatis Maksu- ja Tolliamet hagejale maksuteatise 2004.a kohta 10.09.2004.a ning 2005.a

kohta 25.04.2005.a (tl 81-85). Hagejal tekkis 2004.a maamaksu osas arve esitamise õigus 2004.a ning 2005.a maamaksu osas 2005.a. Seega algas liisingulepingu järgse nõude aegumine 2004.a maamaksu osas 01.01.2005.a ning 2005.a maamaksu osas 01.01.2006.a. Nõuded aeguvad vastavalt 31.12.2007.a ning 31.12.2008.a. Hagi on esitatud kohtusse 07.02.2008.a. Kohus leiab eeltoodu alusel, et hageja nõue on aegunud 2004.a maamaksu tasumise nõudes summas 8159 krooni, kuid ei ole aegunud 2005.a maamaksu nõudes summas 309 krooni.

2.Maamaksu tasumise kohustus VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 361 kohaselt kohustub liisingulepinguga liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostjal oli tulenevalt liisingulepingu p 5.9 kohustus tasuda hagejale liisinguesemeks olevate kinnistute eest maamaksu. Kostja ei ole vaidlustanud seda, et hageja tasus maamaksu 2005.a eest 309 krooni ning kostja ei ole seda hüvitanud. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kohus loeb ebaõigeks kostja väite, et hageja ei saa nõuda kohustuse täitmist, kuna liisinguleping on lõppenud. Kohus on juba eelnevalt asunud seisukohale, et poolte vahel 02.12.2004.a sõlmitud lepingust ei nähtu, et hageja loeb kõik kostja kohustused täidetuks müügihinna tasumisega. Seega ei ole asjakohane kostja väide, et ta on tasunud kinnistute müügihinna. Ebaõige on ka kostja väide, et kuna poolte vahel on võlasuhe lõppenud, ei ole hagejal võimalik nõudeid esitada. Liisingulepingust juba tekkinud maksekohustused ei lõppe liisingulepingu lõppemisel. Kostja ei ole vaidlustanud 2005.a maamaksusumma 309 krooni suurust ning kohus mõistab selle VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 361 alusel kostjalt hageja kasuks välja. Kuna hageja on taotlenud kostjalt lepingu alusel tasumisele kuuluva summa väljamõistmist, mitte kahju hüvitamist, ei analüüsi kohus hageja viidet VÕS §-le 115 lg 1.
3.Viivised VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja palub kostjalt välja mõista VÕS § 113 ja VÕS § 94 alusel viivised kuni 06.02.2008.a eest summas 2146.88 krooni ja alates 07.02.2008.a sisse nõutavaks muutuv viivis 0.03% põhinõudelt päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni põhivõla tasumiseni (tl 2). Kostja ei ole hageja nimetatud viiviste arvestusele, summale ega ajaperioodile vastu vaielnud. Kohus mõistab kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel hageja kasuks välja viivised 309 krooni tasumisega viivitamise eest summas 81.02 krooni ja alates 07.02.2008.a viivised 0.03% põhinõudelt päevas kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kohus leiab, et kuivõrd kohus rahuldab hageja nõude ühe maamaksu arve osas ning jätab rahuldamata teise osas, tuleb poolte menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja