Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

HAGEJA NÕUE

Tartu Maakohtule 05.08.2008 esitatud hagiavalduse kohaselt müüs OÜ A. OÜ-le P erinevaid kaupu, mille kohta väljastas 05.12.2006 arve nr 40 summas 14 396 krooni, mis tuli arve järgi tasuda kohe. OÜ P tasus arvel märgitud summast 6000 krooni, ülejäänu osas on senini võlgu. 25.09.2007 andis kostja OÜ P juhatuse liikmena kirjaliku garantiikirja, milles lubas võlgnevuse OÜ-le A tasuda 2.-3. oktoober 2007. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, loovutas OÜ A garantiikirjast tuleneva nõude hagejale, teavitades sellest eelnevalt kostjat. Hageja uue võlausaldajana pöördus nii kirjalikult kui telefonitsi kostja poole garantiikirjas sisalduva võlgnevuse (koos viivistega) tasumiseks. Kostja ei vastanud hageja ettepanekutele võlg tasuda. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlg 8396 krooni ja viivised 1511,30 krooni ning viivised 0,03% põhinõudest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on hagi alusena viidanud VÕS §-dele 101 lg 1 p 1; 108 lg 1; 113 lg 1. Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED JA MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kohtunik kohustas kostjat 11.08.2008 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 14). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale isiklikult 13.08.2008 (tl 16). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule 05.12.2006 arve nr 40 (tl 8), 25.09.2007 garantiikirja (tl 9) ning 30.09.2007 võlateatise ja hagihoiatuse (tl 10). Hagi nõude aluseks on hagiavalduse kohaselt kostja antud garantii. Hageja on märkinud, et kui kohus asub kohtule esitatud garantiidokumenti tõlgendades seisukohale, et tegemist on garantii asemel võlatunnistusega, siis taotleb hageja hagi rahuldamist sellel alusel. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 järgi hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Riigikohus märkis 19.10.2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-86-05, et kohus peab kvalifitseerima pooltevahelise õigussuhte vastavuses hageja nõude aluseks olevatele asjaoludele. Kohus leiab, et garantiikiri (tl 9) ei ole käsitatav garantiina ega ka võlatunnistusena VÕS § 30 mõttes alljärgnevatel põhjendustel. VÕS § 155 reguleeritud garantiikiri eeldab selle andmist garandi majandus- või kutsetegevuse raames, kuid juriidilise isiku juhatuse liige ei tegutse juriidilise isiku juhatuse liikmena mitte oma majandus- ja kutsetegevuses, vaid tegutseb

juriidilise isiku organina (Riigikohtu seisukoht analoogses asjas - 19.03.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-08, p 10). Võlatunnistus on VÕS § 30 lg 1 järgi leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Kui garantii puhul antakse lubadus teise isiku – põhivõlgniku – kohustuse täitmiseks, siis võlatunnistus VÕS § 30 mõttes eeldab isikliku kohustuse olemasolu. Antud juhul ei ole tegemist M.L. isikliku kohustusega. Samas nähakse õiguskirjanduses1 ette võimalus, et võlatunnistuse võib anda ka eesmärgiga kohustusega ühineda. Hageja poolt kohtule esitatud asjaolude (mis hagile vastamata jätmise tõttu loetakse kostja poolt omaksvõetuks) alusel järeldab kohus, et käesoleval juhul oligi kostja tahteks OÜ P ainuosaniku ja juhatajana ühineda OÜ P kohustusega OÜ A ees. VÕS § 178 lg 1 kohaselt võib kohustuse üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine). Kuna käesoleval juhul on hagis toodud asjaoludel alust eeldada kostja isiklikku huvi kohustuse täitmise vastu, ei kuulu kohaldamisele VÕS § 178 lg 3 ja 4 selles osas, milles nähakse ette käenduslepingu vastava regulatsiooni kohaldamine olukorras, kui kohustuse ülevõtmine toimub võlausaldaja nõude tagamise eesmärgil. Kohustusega ühinemise tagajärjel muutub kohustusega ühinenud isik võlgnikuks, kes vastutab võlausaldaja ees kohustuse täitmise eest solidaarselt võlgnikuga (VÕS § 178 lg 4 esimene lause). VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kuna hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 9907,30 krooni, millest põhinõue on 8396 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivised 1511,30 krooni. Samuti on põhjendatud rahuldada hageja taotlus mõista kostjalt välja alates hagi esitamisest, s.o 05.08.2008, kuni võlgnetava põhinõude täitmiseni viivis 0,03% tasumata põhinõudelt päevas. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik

P.Varul, I.Kull, V.Kõve, M.Käerdi. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2006, § 30, komm 4.3.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.