Võlaõigus › Võõrandamislepingud

1 (4)

2-08-20849 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Asjaolud OÜ Koduliising müüs järelmaksuga müügilepingu nr 2170308148 kohaselt J T'le lauaarvuti ML 330V ja monitori Samsung, kõik kokku hinnaga 17 353 krooni. Kauba eest tasumine pidi toimuma maksegraafiku alusel igakuiste osamaksude näol, jooksva kuu 08. kuupäevaks summas 469 krooni. Kostja ei ole täitnud maksegraafikut nõuetekohaselt, mis tingis hageja poolt hilisema lepingu ülesütlemise. Järelmaksuga müügilepingust nr 2170308148 tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid OÜ Koduliising ja A B kirjaliku käenduslepingu, mille p 1.1. kohaselt juhul kui ostja ei suuda täita endale lepinguga võetud kohustusi, vastutavad ostja ja käendaja müüja ees solidaarselt. Käendaja kohustub vastuvaidlemata täitma kõiki lepingu punkte. Hageja nõue ja põhjendused 27.05.2008. a esitas OÜ Koduliising Pärnu Maakohtule hagi J T ja A B'i vastu solidaarselt võlgnevuse, viivise ja leppetrahvi, kokku 14 798 krooni 89 sendi nõudes. Hageja palub menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 208 lg 1 kohaselt, asja müügilepinguga kohustub müüja andma asja ostjale üle ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas või võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 kohaselt, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel. Seda aga ei ole J T teinud. Hageja on saatnud kostjatele mitmeid võlgnevuse meeldetuletusi, viimane 06.02.2008. a, kuid vaatamata sellele jätkasid kostjad lepingu rikkumist. Lepingu üldtingimuste p 6.3.2. kohaselt on müüjal õigus leping erakorraliselt üles öelda kui ostja ei ole täielikult või osaliselt tasunud vähemalt kolme üksteisele järgnevat osamakset või ostja võlgnevus müüja ees on suurem kui kolme osamakse summa. Üldtingimuste p 6.4. kohaselt, lepingu erakorralise ülesütlemise korral on müüjal õigus nõuda ostjalt leppetrahvi kuni kolme kuu osamakse ulatuses. 14.03.2008. a saatis hageja kostjatele kirjaliku ülesütlemisavalduse, milles teatati järelmaksuga müügilepingu ülesütlemisest. Avalduses palus hageja hiljemalt 29. märtsiks 2008 hagejale tasuda kõik lepingujärgsed osamaksed ja viivise, samuti teatati kostjatele leppetrahvi tasumise nõudest summas 1 407 krooni tulenevalt üldtingimuste p-st 6.4., mille palus hageja tasuda samuti 29. märtsiks 2008. Määratud päevaks kostjad võlga ära ei tasunud. VÕS § 142 lg 1 kohaselt, käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi, kohustuse rikkumise korral vastutab käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. 2 (4)

2-08-20849 Lepingu üldtingimuste p 5.3 kohaselt lepingujärgsete osamaksete mitteõigeaegsel tasumisel kohustuvad kostjad tasuma viivist seaduses sätestatud määras päevas tasumata osamaksete summalt kuni nende tegeliku tasumise päevani. VÕS § 94 lg 1, 113 lg 1 ja VÕS, TsÜS ja ReÕS Rks § 14 kohaselt on viivise määr enne 01.01.2008. a 11 % aastas e 0,030 % päevas. Seisuga 12. mai 2008 on viivis 213 krooni. Seega on hageja nõue kokku 12.05.2008. a seisuga on 14 798,89 krooni, millest võlgnevus tasumata kaupade eest on 13 178,89 krooni, viivis 213 krooni ja leppetrahv 1 407 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes VÕS §-dest 76 lg 1 ja 3, 82 lg 2, 94 lg 1, 142 lg 1, 145 lg 1-2 ja 208 lg 1, VÕS Rks §-st 14 ja TsMS §-st 363 palub hageja välja mõista J T'lt ja A B'ilt solidaarselt võlgnevus 13 178,89 krooni tasumata kaupade eest, viivis 213 krooni ja leppetrahv 1 407 krooni – kokku 14 798,89 krooni osaühing Koduliising kasuks. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Kostjate seisukoht Kostjad ei ole kohtule vastanud. Kohus saatis 18.06.2008. a kostjatele hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide ärakirjad, hagi menetlusse võtmise määruse ning kohustas kostjaid kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättesaamisest /tl 18-20/. Dokumendid on kostjatele allkirja vastu üle antud 19.06.2008. a /21-22/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kuna kostjad ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks. Kostjatele on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Menetluskulud Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks kohtukulud. Menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 1 000 krooni /tl 24/. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

3 (4)

2-08-20849 Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostjad peavad solidaarselt kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud on riigilõiv 1 000 krooni. Nimetatud summa kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Reena Undrest Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.