Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Tiit Kollom ja Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.10.2008, Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-17218
Tsiviilasi
Thor Haabethi hagi AS-i ISS Eesti vastu 182 563,40 krooni saamiseks ja katuse remonditööde nõuetekohaselt tegemiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.04.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
ISS Eesti AS-i apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
25.09.2008
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Thor Haabeth (ik xxxxxxxxxxx; xxxxxxx x-x, xxxxxxx) ja tema esindaja Vesse Võhma; Kostja AS ISS Eesti (registrikood 10031220, Vilde tee 129, Tallinn) ja tema esindaja Taivo Saks Kolmas isik OÜ Vanalinna Ehitus (registrikood 10727861; Paldiski mnt 29, Tallinn) ja tema esindaja Taivo Ruus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 01.04.2008 otsus Thor Haabethi hagis AS-i ISS Eesti vastu 182 563,40 krooni saamiseks ja katuse remonditööde nõuetekohaselt tegemiseks kohustamiseks muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
1.Hagejale kuuluvad xxxxxxxxx Xxxxxxx x elamus korterid nr x ja x. 01.06.2005 sõlmis hageja töövõtulepingu AS-iga Minu Vara katuse remonditööde tegemiseks. Töö maksumuseks lepiti kokku 208 300 krooni. 2005 juulis teostas AS Minu Vara Xxxxxxx x katuse remonttööd läbi alltöövõtja. Lepingu p 4.5 kohaselt vastutab alltöövõttu kasutades tehtud tööde eest AS Minu Vara. AS-i Minu Vara õigusjärglaseks on kostja.
2.2005 suvel pärast tööde teostamist lasi vihma ajal katus korduvad läbi, mille tingis katuse neelupõhja mittenõuetekohane remont. Elanikud teatasid sellest AS-ile Minu Vara. Läbijooksu ajal jooksis vihm korterisse nr x. Hagejale tekkis kahju.
3.AS-i Minu Vara vastuväitega, et katuse lekkepõhjuseks oli vihmaveetoru liiga väike läbimõõt ja neelurenni liiga väike kalle, hageja ei nõustu.
4.Kostja kasutas aega, mille taotles vastuse esitamise tähtaja pikendamiseks, katusel parandustööde tegemiseks. Seda tõendab kostja poolt esitatud tööde vastuvõtmise akt nr 09261. Nende tööde tegemine kostja poolt tõendab mh, et 2005 tehtud katusetöid ei teostatud nõuetekohaselt.
5.Lepingu eesmärgiks oli kvaliteetse ja ilmastikukindla katuse saamiseks vajalike katusetööde teostamine. Seega pidi kostja kohustuste nõuetekohase täitmise tulemuseks olema kvaliteetne ja ilmastikukindel katus. Eksperthinnangust ei nähtu, et hagejat oleks teavitatud neelupleki väljavahetamise vajadusest.
6.Kostja ei tõendanud, et katus võis läbi joosta enne remonti. Olles elamu haldaja, pidi kostja seda teadma. Eksperthinnang tõendab, et neelurenni ebatihedused tekkisid töömeeste poolt katusel käimise tagajärjel.
7.Hageja palus kostjalt välja mõista 182 563,40 krooni, sh kahjustuste puhastamine ja viimistlus 161 825,20 krooni, niiskuse eemaldaja rent 5003,20 krooni, 15 rulli tapeedi maksumus 9735 krooni, muud kulud – elekter, transport, koristustööd 6000 krooni. Samuti palus hageja kohustada kostjat omal kulul parandama elamu katuseremonditöö ning kõrvaldama katuse puudused. Kostja vastuväited
8.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja täidab elamu haldajana elanike poolt ühiselt vastuvõetud otsustes sisalduvat käsundit. Valitseja ülesandeks on hoone majandamise korraldamine. Vee läbijooks oli tingitud asjaoludest, mida ei olnud võimalik ette näha. Asjaolude kohta andis arvamuse OÜ Vanalinna Ehitus. Lekke põhjus oli vihmaveetoru liiga väike läbimõõt katuse pinna kohta ja neelurenni väike kalle, mille tõttu suure vihma ajal ei jõua vihmavesi katuselt ära voolata ja jääb plekile pidama. Hageja järeldus, et kui telliti katuse remonditööd, on kõik vee läbijooksust tingitud kahjud põhjustatud katuse mittenõuetekohasest remondist, on vale. Hageja tellis üksnes osalise remonttööde tegemise. Lepingu järgi tuli teha tööd, mis olid kirjas hinnapakkumises. Seal on kirjas, et tööd ei sisalda vihmaveetorude ja neeluplekkide paigaldust. Hageja ise jättis vajalikud tööd tellimata. Hageja ei tõendanud teostatud tööde mittevastavust lepingutingimustele. Ei ole tõendatud, et katus laseb läbi just neelurennist. On arusaamatu, miks hageja ei ole lasknud katust ära parandada, kui see siiani läbi jookseb. Tõendamata on, et kahju tekkis hageja tegevuse läbi. Kahjusumma ei ole adekvaatne. Hageja ei ole suurema kahju ärahoidmiseks midagi ette võtnud.
9.Kolmas isik kohtule oma seisukohta ei esitanud ega ilmunud ka kohtuistungile. Maakohtu otsuse põhjendused
10.Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis AS-ilt ISS Eesti välja 182 563,40 krooni Thor Haabethi kasuks. Kohus kohustas AS-i ISS Eesti teostama Xxxxxxx x xxxxxxxxx nõuetekohane (vettpidav) katuseremont. Kohus jättis menetluskulud AS-i ISS Eesti kanda.
11.Puudub vaidlus, et kostja tegi hagejale katuseremonditöid 01.06.2005 sõlmitud töövõtulepingu alusel. Vaidlus on selles, milliseid töid katuse parandamiseks kostja tegema 2(8)
pidi, kuna hageja väitel jooksis pärast tööde tegemist vihmavesi hageja korterisse, mille tagajärjel hagejal tekkis kahju.
12.Vaidlus tuleb lahendada, juhindudes VÕS 36. ptk-st, mis reguleerib töövõtulepinguga seonduvat. Hageja tugineb VÕS § 641 lg-le 1 ja lg 2 p-le 2. Kooskõlas viidatud paragrahvi lõikega 1 peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid ning lõike 2 p 2 järgi ei vasta töö mh lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Kostja vastuväidete aluseks on VÕS § 641 lg 3, mille kohaselt töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis.
13.Poolte vahel 01.06.2005 sõlmitud töövõtulepingu p-de 1.1 ja 1.2 järgi määratakse tegemisele kuuluvate tööde kirjeldus ja tehtavad tööd lepingu lisas. Lepingu lisas nr 1 on märgitud töö kohta vaid – katuse remont ja iga korteriomandi omaniku poolt tasumisele kuuluv summa, kokku 208 300 krooni, mis vastab lepingu p-s 1.3 märgitud tööde maksumusele. Teiseks lepingu lisaks on kostja väitel kolmanda isiku 10.05.2005 hinnapakkumine, mille esitas kohtule ekspert koos ekspertiisiaktiga. Kohtuistungil väidetu kohaselt oli tööde kirjeldus märgitud hinnapakkumises, mis oli lepingu osaks. Lepingus märgitust ei tulene, et hinnapakkumine oli lepingu osa. Ülalöeldust tuleneb, et lepingu objekti kirjeldus puudub ning töö peab vastama tavaliselt esitatavatele nõuetele. Katusele esitatavaks nõudeks on vastuvaidlematult katuse veepidavus. Kuna kostja teostatud katus vett ei pidanud, tähendab see töö mittevastavust lepingule. Selline järeldus on kooskõlas ekspertiisiakti p 2.2 alapunktiga 1.
14.Lepingu p-s 3.5 on pooled ette näinud, et tööde täitmise käigus võib selguda tööde mahu muutmise vajadus. Sellega seoses on ette nähtud, et koos mahu muutumisega muutub ka tööde maksumus, milles pooled leppisid kokku lepingu p-des 1.3 ja 3.2.
15.VÕS § 639 lg 1 järgi võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Tulenevalt lepingu p-st 3.5 oli poolte vahel kokkulepe, millest tulenevalt eelarve ei olnud siduv. Seega tulenevalt viidatud lepingu punkti sõnastusest oli kostjal õigus vastavalt vajadusele muuta tööde mahtu ja ta ei saa väita, et hageja juhiste tõttu ei saanud ta katust remontida tavaliselt esitatavatele nõuetele vastavalt. Hageja poolt juhiste andmist, mis välistanuks lepingu p 3.5 täitmise, ei ole kostja tõendanud.
16.Kostja ei tõendanud, et hageja ei soovinud, et tehtaks tööd, mis tagaksid katuse vettpidavuse nende liialt suure maksumuse tõttu ning kuna hageja ei olnud nõus maksma tööde eest, mis taganuks katuse vettpidavuse, vastutab ta kahju eest, mis tekkis vihmavee läbijooksu tõttu, ise. Kostja ei tõendanud, et ta pöördus hageja poole väitega, et tellitud töö ei taga katuse veepidavust. Kuna kostja ei tõendanud VÕS § 641 lg-s 3 sätestatud eeldust, mille kohaselt töövõtja ei vastutaks töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, ei vabane kostja hagejale tekkinud kahju hüvitamise kohustusest.
17.Kostja tunnistas oma tegevusega lepingu rikkumist. Pärast lepingus märgitud tööde tegemist on kostja tehtut parandanud. Seda tõendavad kohtule esitatud kaks tööde vastuvõtmisakti. Tööde vastuvõtmisakt nr 09261 tõendab aktis märgitud tööde – katuse puhastamine ja katmine katusemastiksiga – vastuvõtmist 27.09.2006. Aktis märgitud tööd teostati kostja poolt aktis märgitu kohaselt 25.09.2006. Tööde vastuvõtmisakt nr 06858 tõendab, et 29.06.2006 tegi kostja katuse neelu seisukorra kontrolli ning ettevalmistustööd remondiks. Aktis märgitud tööd võeti vastu 30.06.2006.
18.Ekspertiisiakti p 2.2 alap 2 järgi vajab katus parandamist – sajuveetihedaks tegemist; p 3 tõendab, et teostatud katuse remonditööd ei vasta sarnastele tavaliselt esitatavatele nõuetele 3(8)
ning katuse veepidavus võib olla vähenenud 2005 teostatud katuse remonditööde tõttu (p 2). Ekspertiisiakti p 3 tõendab, et vihmavee lekke hageja korterisse põhjustasid katuse remonditöödega kaasnenud tööliste tekitatud neelurenni ebatihedused käimise tõttu neelurennil. Kostja vastuväited ekspertiisiaktile on tõendamata.
19.Kooskõlas VÕS § 642 lg 1 vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. VÕS § 645 lg 1 p 2 järgi võib tellija lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale. Eeltulenevast järeldub, et kostja ei teatanud hagejale, et remont, mida kostja teeb, ei taga katuse veepidavust. Kuna kostja väitis, et ta teatas sellest hagejale, tõendab see kostja teadmist mittevastavusest.
20.Arvestades, et tehtava tööna lepiti kokku katuse remontimises ja tehtud remondi tagajärjel ei ole katus vettpidav, on tegemist olulise lepingurikkumisega, mis annab hagejale õiguse nõuda töö parandamist vastavalt VÕS § 646 lg-le 1.
21.Kostja leiab, et kahju tekkimises on ka hagejal osa. Tulenevalt lepingu ja VÕS töövõtu regulatsiooni tõlgendamisest, kohus kostja seisukohaga ei nõustunud. VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kohaldatakse lõiget 1 ka siis, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Hageja juhtis kostja tähelepanu katuse läbijooksule ja vajadusele töö parandada. Seda kostja üritas ka teha, mida tõendavad ülalpool märgitud kaks töö vastuvõtuakti.
22.Kooskõlas VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju suuruse tõendamiseks esitas hageja: 1) OÜ Vanalinna Ehitus 31.08.2005 kalkulatsiooni, mille järgi kulub hageja korteri katuse läbijooksust tingitud kahjustuste likvideerimistöödele 41 064 krooni; 2) Ramirent AS 01.09.2005 arve 5 003,20 krooni tasumiseks (niiskuseeemaldaja rentimise eest); 3) Katusekuningate OÜ 18.11.2005 hinnapakkumine 39 200 krooni kohta (materjalid ja tööd ning tõstuki rent); 3) RAR Grupp AS ettepanek tööde mahu ja maksumuse kohta; 4) e-kiri tapeedi maksumuse kohta 9 735 krooni, mis on väiksem kui hagiavalduses märgitud tapeedi maksumus (15 000 krooni). Ülalmärgitud põhjendustel tuleb hagi rahuldada. Kostja hageja esitatud tõendeid ümber ei lükanud. Apellatsioonkaebuse põhjendused
23.ISS Eesti AS palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivina palus kostja otsuse tühistada ning saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja palus jätta kohtukulud hageja kanda. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme ning kohaldas vääralt materiaalõigust, mis tõi kaasa ebaõige kohtuotsuse tegemise.
24.Kohus ei andnud sisuliselt kolmandale isikule võimalust protsessis osalemiseks. Kolmanda isiku nimel võttis kohtumaterjalid vastu keegi Indrek Kase 04.02.2008, kes märkis oma ametikohaks objektijuht. Dokumendid on vastu võetud edasiandmiseks pädevale isikule. TsMS § 318 lg 2 järgi tuleb dokumendid toimetada kätte üldjuhul juriidilise isiku seaduslikule esindajale, kelleks ei ole Indrek Kase. Kohtuistung toimus 14.02.2008. Seega jäi kolmandal isikul materjalidega tutvumiseks, seisukohtade kujundamiseks, vajalike tõendite 4(8)
kogumiseks jm TsMS §-s 199 sätestatud menetlustoimingute teostamiseks üheksa päeva. Kolmanda isiku menetluses mitteosalemise tõttu jäid kohtumenetluses mitmed küsimused lahendamata. Kolmanda isiku esitatavad tõendid ja selgitused võimaldavad tuvastada kohtul asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Hageja tellis vaidlusalused tööd küll kostjalt, kuid tööde faktilise teostamisega tegeles kolmas isik, mistõttu saab üksnes kolmanda isiku poolne menetlusest osavõtt asjas tõe välja selgitada.
25.Kostja ei nõustunud kohtu järeldusega, OÜ Ehitusekspert eksperthinnanguga on tuvastatud, et hageja korteris tekkinud kahjud on põhjustatud kostja teostatud töödest. Osundatud aktis ei sisaldu ühtegi eksperdi väljendatud veendumust selle kohta, et kahju tekkis pärast katuse remonttöid ning et vihmavesi sadas sisse just kostja parandatud katuse osast.
26.Kohtuotsuse põhjal tõendab hindamisakt, et remonditööd ei vasta sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele ning katuse veepidavus võib olla vähenenud 2005.a teostatud katuse remonditööde tõttu. Seda ei saa väita, kui tellija ei soovinud rohkem ega kvaliteetsemalt töid teostada. Tööde maht on toodud OÜ Vanalinna Ehitus hinnapakkumises (t lk 63). Kohus leidis põhjendamatult, et osundatud hinnapakkumine ei ole see lisa, mida on mainitud lepingu p-s 1.1 (tööde loetelu). Selline järeldus tuleb kostjale üllatusena, kuna kohtumenetluse kestel ei tekkinud küsimust, kas OÜ Vanalinna Ehitus esitatud hinnapakkumine on see dokument, milles on antud tööde loetelu või mitte. Asjaolu, et hinnapakkumisele ei ole kirjutatud „lepingu lisa,“ ei tähenda, et tegemist ei ole lepingu p-s 1.1 märgitud lisaga. Ka hageja ei ole kõnealust asjaolu vaidlustanud. Kui hinnapakkumine ei olnud lepingu lisa, on ka eksperthinnang väär, sest eksperthinnang koostati eeldusel, et teostada tuli kõnealuses hinnapakkumises loetletud tööd.
27.Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta kostja selgitused, et väidetavalt jooksis vesi hageja korterisse ka pärast 25.09.2006 teostatud katuse neelupõhja tihendamist. Toodud asjaolu tõendab, et väidetav kahju ei ole põhjustatud neelupõhja renni ebatihedustest. Eksperthinnangus üksnes avaldati arvamust, et katuse neeluplekil võidi käia, kuid mille põhjal järeldusele tuldi, ei selgitatud. Eksperthinnangus tõdeti, et ühekordse valtsiga neeluplekk ei ole hea lahendus, samas neelupõhi oli ühekordse valtsiga juba enne töödega alustamist. Hinnangus avaldati, et katuseakende ümbrused jäid kontrollimata – see näitab, et läbijooksuvõimalusi oli veelgi ja kinnitab eksperdi kahtlusi tema enda esitatud oletuslike väidete kohta. Kohus kostja tähelepanekutele hinnangut ei andnud, vaid tõdes, et kostja vastuväited ekspertiisiaktile on tõendamata. Hageja pidi tõendama, et katus lekkis tema väidetavast kohast, neid tõendeid ei pidanud koguma kostja. Kohus leidis, et kostja väide suurema mahuga tööde teostamise vajaduse kohta tõendab tema teadmist tööde mittevastavusest. Sellise järeldusega luges kohus meelevaldselt kostja väited tõenditeks ning jättis tema põhjendatud vastuväited tõendamatuse ettekäändel tähelepanuta.
28.Kohus andis lepingu p-le 3.5 ebaõige tõlgenduse, leides, et lepingu hind ei olnud pooltele siduv. Lepingu p-s 3.5 on fikseeritud, et kui lepingu täitmise käigus ilmneb tööde mahu muutmise vajadus, lepitakse selles eraldi kokku. Klausel ei andnud kostjale võimalust teha lisatööd omaalgatuslikult ning nõuda seejärel tehtud lisatööde eest tasu. VÕS § 639 lg 1 järgi tuleb eeldada, et eelarve on siduv. Asjaolu, et hageja tellis katuse remondi üksnes 15% ulatuses (t lk 63), näitab, et hageja ei soovinud kõiki vajalikke töid teha. Otsuses toodud tõlgenduse järgi oleks kostja pidanud terve katuse välja vahetama, mis ei olnud lepingu eesmärk.
29.Avastanud pärast tööde teostamist katuse lekkimise, tulnuks hagejal leida võimalus ka neelupõhja parandamiseks, mitte hakata seda nõudma kostjalt lepingu alusel, mis ei sisaldanud neelupõhja vahetust. Kostja ei nõustu kohtu järeldustega, et kostja vastutab kogu kahju eest. Kohus tõdes, et hageja juhtis kostja tähelepanu katuse läbijooksule ning seejärel üritas kostja katust parandada. Sellest hoolimata jättis kohus VÕS § 139 kohaldamata. Osundatud sätte kohaldamise eelduseks on asjaolu, kas kahjustatud isik juhtis tähelepanu kahju tekkimisele või jättis ohu tõrjumata. Hageja juhtis kostja tähelepanu katuse 5(8)
läbijooksmisele ning kostja reageeris sellele, tihendades veelkord katuse neelupõhja katusemastiksiga. Katuse vettpidavaks mittemuutumine tähendab, et katus lekkis mujalt, samas tähendab see ka hageja kohustust probleemist uuesti teavitada või võtta tarvitusele meetmed suurema kahju ärahoidmiseks. Kostja ei saa teada, kas tehtud töö kandis vilja või mitte, kui hageja sellekohast infot ei andnud. VÕS § 139 tuleb tõlgendada koos § 646 lg-ga 5, mille kohaselt võib tellija lasta töö ise ära parandada ning nõuda tehtud kulutuste hüvitamist. Osundatud sätete põhjal on mõistlik eeldada, et kui katus sajab läbi ning kostja ponnistused selle parandamiseks jäid tulemuseta, võtab hageja midagi ette, et muuta katus sajutihedaks, mitte ei ela korteris kolm aastat midagi ette võtmata. Sellises käitumises peegeldub soov oma väidetavat kahju suurendada, et nõuda kostjalt oma korteri remondiga seotud kulutuste hüvitamist.
30.Kostja kohustuse rikkumine, mis on kahju hüvitise määramise esmane eeldus, tuvastamist ei leidnud. VÕS § 127 lg 3 sätestab, et isik peab hüvitama üksnes kahju, mida ta pidi rikkumise võimaliku tagajärjena ette nägema. See, et kostja pidi ette nägema katuse lekkimise võimaluse juhul, kui neeluplekk jääb vahetamata, ei ole kahju hüvitamise eeldus, sest kostja ei rikkunud neelupõhja vahetamata jätmisega oma kohustust. Asjaolu, et vesi sadas kusagilt sisse, et tähenda, et kostja tegi töid halvasti. Kostja ei saanud ette näha, et pärast neelupõhja tihendamist jääb katus neelupõhjast lekkima.
31.VÕS § 127 lg 5 näeb ette, et kahjust tuleb maha arvata igasugune kasu, mida teine poolt kahju tekkimisest on saanud. Kohus luges, et kõik hageja esitatud kuludokumendid on põhjendatud ning arvutas selle põhjal kahju suuruse. Hageja esitas hinnapakkumised, milles sisalduvate tööde teostamise järgselt saab hageja omale sisuliselt kapitaalselt remonditud korteri. Kostja ei pea nende kulutuste eest tasuma. Kahju suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada normaalse kulumiga – taastada tuleb selline olukord, nagu oli korteris vahetult enne kostja põhjustatud kahju tekkimist. Kohus ei andnud hinnangut, miks ta leidis, et hageja korter oli enne katuse remonttöid ideaalses korras. Fakt, et kostjalt telliti üksnes katuse osaline parandamine, näitab, et töödega oli kiire ning olukord ei kannatanud raha kogumist oodata. Sellest järeldub, et hageja katus lekkis ka enne remonditööde alustamist ning seetõttu võisid seal ka enne veekahjustused olla, mida tagantjärele on väga raske tuvastada.
32.Kohus pani kostjale kohustuse muuta katus veekindlaks. Kostjal lasub kohtuotsusega sisuliselt kohustus hageja katus omal kulul täielikult välja vahetada, kuna kostja ei saa garanteerida, et nt neelupõhja vahetusest piisab katuse veekindlaks muutmisel. Eksperthinnangust nähtuvalt ei ole kindel, et katus lekib neelupõhjast. Seega, kui ilmneb, et neelupõhja vahetus ei anna tulemust, tuleb parandada järgmine võimalik läbisadamise koht jne. Tellides üksnes tööde osalise teostamise, ei pruugi hageja soovitud tulemust saada. See on tööde tellija, mitte töövõtja risk. Vastused apellatsioonkaebusele
33.Hageja ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kolmas isik kostja poolel toetas apellatsioonkaebust osas, milles palutakse otsus tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu põhjendused
34.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb kohtuotsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
35.Kaebuse põhjendustes on kostja valdavalt korranud hagile esitatud vastuväidetes väljendatud seisukohti ning leiab peamise vastuväitena endiselt, et kuna hageja tellis katuse osalise remontimise, ei saa kostjale teha etteheiteid katuse senikestnud läbijooksu osas. Maakohus on kostja sellekohasele seisukohale piisava põhjalikkusega hinnangu andnud ning kuna
6(8)
ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu seisukohaga, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata.
36.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus siiski täiendavalt, et vaidluses ei oma kolleegiumi arvates tähtsust see, kas hageja kostjalt katuse neelurenni remontimise tööd tellis või mitte. Oluline on eksperdi poolt tuvastatud asjaolu, et katus jookseb läbi neelurenni kohast ning et selle on põhjustanud töötajate poolt ehituse käigus rennil tallamine (tlk 59). Samuti ei oma tähtsust see, kas hinnapakkumine oli lepingu osa või mitte, sest kui katuse päevinäinud neelurenn lepingujärgsete tööde tegemise käigus ebatihedaks tallati, tuli kostjal vaatamata sellele, et hageja renni vahetuse töid ei tellinud, see tehtud tööde järgselt korrastada.
37.Kohustuste täitmise üldpõhimõtete kohaselt tuleb kohustused lisaks lepingus sätestatule täita kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega (VÕS § 76 lg 2). Heauskseks võib pidada töövõtjat, kes täidab lojaalsus-, kaitse- ja koostöökohustust, mis väljendub tööde tegemisel vajaliku hoolsuse ülesnäitamises ning eeldab ebamõistliku ja õigustamatu käitumise vältimist, tellija huvide ja eesmärkidega arvestamist ning tööde lõpptulemuse kvaliteetsuse kontrollimist. Mõistlikkuse põhimõttest lähtumine tähendab lisaks kohustuse täitmist asjaoludest tulenevalt ratsionaalselt, efektiivselt ja arukalt, võttes arvesse vastava tegevusvõi kutseala tavasid ja praktikat. Mõistlikkus kui objektiivne nõue kohustab arvesse võtma käitumist, mida tavaliselt samas olukorras tegutsevatelt isikutelt eeldatakse. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja poolt tehtud töö pidi vastama tavaliselt esitatavatele nõuetele ning et katusele esitatavaks esmaseks nõudeks on veepidavus. Kuna kostja poolt tehtud tööde käigus sai neelurenn kannatada, tähendab see ühtlasi seda, et tehtud töö ei vastanud lepingule.
38.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine kohustuse rikkumine ning vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 3 ja § 115 lg-le 1 on lepingu rikkumise korral võlausaldajal õigus nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eemärgiks kannatanu asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hagejale on korterisse sattunud vihmavee tõttu tekkinud varaline kahju ning maakohus on tõendeid hinnates jõudnud õigele järeldusele, et kahju on tekkinud kostja poolt lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise tagajärjel. Kostja poolt katuse remontimiseks sõlmitud lepinguga võetud vastutuskohustuse eesmärgiks saab pidada hagejale tekkinud sellelaadse kahju ärahoidmist ning ehitusettevõtjana pidi kostja ette nägema, et kehvas olukorras ja ühekordse valtsiga neelurennil tallamine võib muuta selle ebatihedaks ning lahtitallatud renni korrastamata jätmise võimalikuks tagajärjeks võib olla majas asuvatele korteritele läbijooksuga kaasnevate veekahjustuste tekkimine. Kostjapoolse kohustuse rikkumist vabandavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud.
39.Maakohtu hinnang hagejale tekkinud kahju suuruse kohta esitatud tõenditele on paikapidav ning kolleegiumil ei ole alust anda kogutud tõenditele teistsugust hinnangut või kujundada nende pinnalt maakohtu otsustusest erinevat seisukohta. Kostja väited selle kohta, et hageja korteris olid veekahjustused juba enne katuse remonti või et kahjustuste likvideerimine ei nõua hageja poolt märgitud kulutusi, on jäänud paljasõnalisteks. Eeltoodu põhjal on maakohus hagi õigesti rahuldanud.
40.Kostja seisukoht, et maakohtu otsus ei ole kogu katust ära vahetamata täidetav, on liialdav. Tõsi, kuna eksperdi arvates ei piisa neelurenni veepidavuse saavutamiseks 18.11.2005 hinnapakkumises (tlk 58) nimetatud töödest, võib juhtuda, et kostjal tuleb kohtuotsuse täitmiseks paigaldada tervikuna uus neelurenn. See aga ei tähenda, et maakohus oleks hagi piire ületanud või et selline eeldus kohtuotsuse täitmiseks oleks kostja suhtes ülekohtune. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb ehituse vajaliku kvaliteedi taseme kindlaksmääramisel arvestada iga konkreetse ehituse eripära ning lepingu asjaolusid ja kasutada lisaks erialastele teadmistele ka tervet mõistust (RKTK 3-2-1-56-02). 7(8)
41.Kostja kahtlused ekspertiisis toodud seisukohtade paikapidavuse osas ei ole põhjendatud. Maakohus on ekspertiisi määramisel arvestanud poolte küsimusi ning ekspert ei ole jätnud ühtegi kohtu poolt esitatud küsimust vastamata. Kostja ei ole kasutanud TsMS § 303 lg-s 2 ettenähtud võimalust eksperti kohtuistungil küsitleda, et sellega võimalikud mitmetimõistetavused kõrvaldada. Samuti ei ole kostja taotlenud asja sisulise arutamise käigus kordus- või täiendava ekspertiisi tegemist ega esitanud selleks mingeid põhjendusi.
42.Apellatsioonkaebuse väited, mis puudutavad kolmanda isiku väidetavat liiga hilist protsessi kaasamist, ei anna samuti alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 213 lg 2 kohaselt saab kolmas isik menetlusse astuda ning teda võib menetlusse kaasata menetluse igas staadiumis igas kohtuastmes kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Arvestades seda, et kolmas isik maakohtu istungile ei ilmunud ega andnud märku huvist teha oma seisukohad esimese astme kohtumenetluses teatavaks, ei saa kolleegiumi arvates pidada maakohtu poolt TsMS § 343 lg-s 2 nõuete eiramist kohtuotsuse tühistamist väärivaks menetlusnormi rikkumiseks. Silmas tuleb pidada TsMS § 214 lg-t 4, mille kohaselt võib iseseisva nõudeta kolmas isik juhul, kui pool algatab tema vastu menetluse eelmisele menetlusele tuginedes, esitada ka vastuväite, mille ta on esitanud menetluses kolmanda isikuna ja mis on vastuolus poole avaldustega. Samuti võib kolmas isik esitada vastuväite, et ta ei saanud esitada taotlust, väidet või tõendit või kaebust, kuna ta astus menetlusse või kaasati sinna liiga hilja või ta ei saanud neid esitada hageja või kostja, kelle poolel ta menetluses osales, avalduste või toimingute tõttu. Ta võib samuti esitada vastuväite, et hageja või kostja ei esitanud tahtlikult või raskelt hooletult taotlust, väidet, tõendit või kaebust, mis oli kolmandale isikule teadmata.
43.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust ning apellatsioonimenetluse kulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
Iko Nõmm
Malle Seppik
Tiit Kollom
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.