Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Tiiu Hiiuväin
Otsuse tegemise aeg ja koht
01.aprill 2008. a, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-17218
Tsiviilasi
TH hagi AS-i Ivastu 182 563,40 krooni väljamõistmiseks ja katuse remonditööde nõuetekohaselt tegemiseks kohustamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja: TH(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja: vandeadvokaat Vesse Võhma (Advokaadibüroo Lepik&Luhaäär Lawin, Dunkri 7, 10123 Tallinn) Kostja: AS-i I(registrikood XXX, XXX) Kostja esindaja: vandeadvokaadi abi Taivo Saks (Rüütli Advokaadibüroo Tallinna osakond, XXX) Kolmas isik: OÜ VE(registrikood XXX, XXX)
esindajad
Asja läbivaatamine
14.02.2008, avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja vandeadvokaat Vesse Võhma ning kostja esindaja vandeadvokaadi abi Taivo Saks
Juures viibis
Sekretär Teele Roosimägi
Kohtuotsuse resolutsioon
2-06-17218
2-06-17218 kohta ja ka neelurenni väike kalle, mille tõttu suure vihma ajal ei jõua vihmavesi katusele ära voolata ja jääb plekile pidama. Hageja järeldus, et kui telliti katuse remonditööd, siis kõik vee läbijooksust tingitud kahjud on põhjustatud katuse mittenõuetekohasest remondist, on vale. Töövõtulepingu objektiks olid lisatud hinnapakkumises loetletud tööd ja ei saa kindlalt väita, et neid ei tehtud nõuetekohaselt või et mõne töö tegemata jätmine põhjustas kahju. Kostja elamu haldajana täidab elanike poolt ühiselt vastuvõetud otsustes sisalduvat käsundit. Valitseja ülesandeks on hoone majandamise korraldamine. Korteriomanike tahe oli lepingu sõlmimine AS-ga M. Kostja esitas 05.10.2007 täiendava vastuse. Hageja ei ole tõendanud teostatud tööde mittevastavust lepingutingimustele. Hageja tellis üksnes osalise remonttööde tegemise. Lepingu järgi tuli teha tööd, mis olid kirjas hinnapakkumises. Seal on kirjas, et tööd ei sisalda vihmaveetorude ja neeluplekkide paigaldust. Hageja ise jättis vajalikud tööd tellimata. Veenvalt ei ole tõendatud, et katus laseb läbi just neelurennist. Kostjale on arusaamatu, miks hageja ei ole lasknud katust ära parandada, kui see siiani läbi jookseb. Tõendamata on, et kahju tekkis hageja tegevuse läbi. Ka kahjusumma ei ole adekvaatne. Hageja ei ole suurema kahju ärahoidmiseks midagi ette võtnud. Kohtuistungil taotles kostja hagi rahuldamata jätmist. Kolmas isik kohtule oma seisukohta esitanud ei ole ega ilmunud ka kohtuistungile. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avalduste ja vastuväidetega, uurinud tõendeid ja ära kuulanud poolte esindajad kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Vaidlus puudub selles, et kostja tegi hagejale katuseremonditöid 01.06.2005 sõlmitud töövõtulepingu, mille poolteks olid nii hageja kui kostja, alusel. Pooled vaidlevad selle üle, milliseid töid katuse parandamiseks kostja tegema pidi, kuna hageja väitel jooksis pärast tööde tegemist vihmavesi hageja korterisse, mille tagajärjel hagejal tekkis kahju. Hageja peab tekkinud kahju ja ebakvaliteetse töö eest vastutavaks kostjat. Kostja leiab, et tegi ja oli kohustatud tegema töid, mida hageja tellis ning kuna hageja ei soovinud maksta töö eest, mis kindlustanuks katuse veepidavuse, kostja hagejale tekkinud kahju eest ei vastuta. Vaidlus tuleb lahendada VÕS 36.peatükist, mis reguleerib töövõtulepinguga seonduvat, juhindudes. VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja tugineb VÕS § 641 lõikele 1 ja 2.lõike p-le 2. Kooskõlas viidatud paragrahvi 1.lõikega peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid ning 2.lõike p 2 järgi ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Kostja vastuväidete aluseks on VÕS § 641 lg 3, mille kohaselt töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud
2-06-17218 materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Poolte vahel 01.06.2005 sõlmitud töövõtulepingu (lk 11-14) p-de 1.1 ja 1.2 järgi määratakse tegemisele kuuluvate tööde kirjeldus ja tehtavad tööd lepingu lisas. Lepingu lisas nr 1 (lk 15) on märgitud töö kohta vaid – katuse remont ja iga korteriomandi omaniku poolt tasumisele kuuluv summa, kokku 208 300 krooni, mis vastab lepingu p-s 1.3 märgitud tööde maksumusele. Teiseks lepingu lisaks on kostja väitel kolmanda isiku 10.05.2005 hinnapakkumine (lk 63), mille kohtule esitas ekspert koos ekspertiisiaktiga. Kohtuistungil väidetu kohaselt oli tööde kirjeldus märgitud hinnapakkumises (lk 63), mis oli lepingu osaks. Lepingus märgitust ei tulene, et hinnapakkumine olnuks lepingu osa. Ülalöeldust tuleneb, et lepingu objekti kirjeldus puudub ning töö peab vastama tavaliselt esitatavatele nõuetele. Katusele esitatavaks nõudeks on vastuvaidlematult katuse veepidavus. Kuna kostja poolt teostatud katus vett ei pidanud, tähendab see töö mittevastavust lepingule. Selline järeldus on kooskõlas ekspertiisi akti p 2.2. alapunktiga 1 (lk 58). Lepingu p-s 3.5 on pooled ette näinud , et tööde täitmise käigus võib selguda tööde mahu muutmise vajadus. Sellega seoses on ettenähtud, et koos mahu muutumisega muutub ka tööde maksumus, milles pooled leppisid kokku lepingu p-des 1.3 ja 3.2. VÕS § 639 lg 1 järgi võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Tulenevalt lepingu p-st 3.5 oli poolte vahel kokkulepe, millest tulenevalt eelarve ei olnud siduv. Seega tulenevalt viidatud lepingu punkti sõnastusest oli kostjal õigus vastavalt vajadusele muuta tööde mahtu ja ta ei saa väita, et hageja juhiste tõttu ei saanud ta katust remontida tavaliselt esitatavatele nõuetele vastavalt. Hageja poolt juhiste andmist, mis välistanuks lepingu p 3.5 täitmise, ei ole kostja tõendanud. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et hageja ei soovinud, et tehtaks tööd, mis tagaksid katuse vettpidavuse nende liialt suure maksumuse tõttu ning kuna hageja ei olnud nõus maksma tööde eest, mis taganuks katuse vettpidavuse, vastutab ta kahju eest, mis tekkis vihmavee läbijooksu tõttu, ise. Kostja ei ole ühtki tõendit esitanud, mis tõendaks, et ta pöördus hageja poole väitega, et tellitud töö ei taga katuse veepidavust. Kuna kostja poolt on tõendamata VÕS § 641 lõikes 3 sätestatud eeldus, mille kohaselt töövõtja ei vastutaks töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, ei vabane kostja hagejale tekkinud kahju hüvitamise kohustusest. Ka oma tegevusega on kostja tunnistanud lepingu rikkumist. Nimelt on tõendatud, et pärast töölepingus märgitud tööde tegemist on kostja tehtut parandanud. Seda tõendavad kohtule esitatud kaks tööde vastuvõtmisakti. Tööde vastuvõtmisakt nr 09261 (lk 36) tõendab aktis märgitud tööde – katuse puhastamine ja katmine katusemastiksiga – vastuvõtmist 27.09.06. Aktis märgitud tööd teostati kostja poolt aktis märgitu kohaselt 25.09.2006. Tööde vastuvõtmisakt nr 06858 (lk 37) tõendab, et 29.06.06 tegi kostja katuse neelu sisukorra kontrolli ning ettevalmistustööd remondiks. Aktis märgitud tööd võeti vastu 30.06.2006. Ekspertiisiakti (lk 51-64) järgi (p 2.2. alapunkt 2) vajab katus parandamist – sajuveetihedaks tegemist. Ekspertiisiakti p 3 tõendab, et teostatud katuse remonditööd ei vasta sarnastele tavaliselt esitatavatele nõuetele (lk 59) ning katuse veepidavus võib olla vähenenud 2005 teostatud katuse remonditööde tõttu (p 2). Ekspertiisiakti p 3 (lk 60) tõendab, et vihmavee lekke hageja korterisse põhjustas katuse remonditöödega kaasnenud tööliste tekitatud neelurenni ebatihedused käimise tõttu neelurennil.
2-06-17218 Kostja vastuväited ekspertiisiaktile on tõendamata. Kooskõlas VÕS § 642 lg 1 vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. VÕS § 645 lg 1 p 2 järgi võib tellija lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale. Ülalmärgitud põhjendustest tulenevalt järeldab kohus, et kostja ei teatanud hagejale, et remont, mida kostja teeb, ei taga katuse veepidavust. Kuna kostja väidab, et ta teatas sellest hagejale, tõendab see kostja teadmist mittevastavusest. VÕS § 646 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Arvestades, et tehtava tööna lepiti kokku katuse remontimises ja tehtud remondi tagajärjel katus ei ole vettpidav, on tegemist olulise lepingurikkumisega, mis annab hagejale õiguse nõuda töö parandamist. § 101 lg 1 p 3 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist ning sama paragrahvi lg 2 lubab hagejal kasutada üheaegselt mitut õiguskaitsevahendit. Kostja leiab, et kahju tekkimises on ka hagejal osa. Tulenevalt ülalmärgitud lepingu ja VÕS töövõtu regulatsiooni tõlgendamisest kohus kostja seisukohaga ei nõustu. VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Sama paragrahvi 2.lõike kohaselt kohaldatakse 1.lõiget ka siis, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Hageja juhtis kostja tähelepanu katuse läbijooksule ja vajadusele töö parandada. Seda kostja üritas ka teha, mida tõendavad ülalpool märgitud kaks töö vastuvõtuakti. Kooskõlas VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju suuruse tõendamiseks esitas hageja: 1) OÜ VE 31.08.2005 kalkulatsiooni (lk 20). Selle järgi kulub hageja korteri katuse läbijooksust tingitud kahjustuste likvideerimistöödele 41 064 krooni; 2) R AS 01.09.2005 arve 5 003,20 krooni tasumiseks (niiskuseeemaldaja rentimise eest, lk 21); 3) K OÜ 18.11.2005 hinnapakkumine 39 200 krooni kohta (materjalid ja tööd ning tõstuki rent, lk 22); 3) RAR AS ettepanek tööde mahu ja maksumuse kohta (lk 77); 4) e-kiri tapeedi maksumuse kohta 9 735 krooni (lk 78), mis on väiksem kui hagiavalduses märgitud tapeedi maksumus (15 000 kr).
2-06-17218 Ülalmärgitud põhjendustel leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada. Kostja ei ole hageja poolt esitatud tõendeid ümber lükanud. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluse kulud jätta kostja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.