15. oktoober 2008 kell 16.00 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-08-14389
Tsiviilasi
AS SEM hagi PJR OÜ vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks Hageja: AS SEM(registrikood XXX, asukoht XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja esindaja: vandeadvokaat Martin Triipan (Raidla Lejins ja Norcous Advokaadibüroo OÜ, XXX) Kostja: PJR OÜ(registrikood XXX; asukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige R O
Hagi läbi vaadatud kohtuistungil
30.09.2008
Kohtuistungil osales
Hageja esindaja adv M. Triipan
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista PJR OÜ(registrikood XXX) 1 818 558,54 krooni (üks miljon kaheksasada kaheksateist tuhat viissada viiskümmend kaheksa krooni ja 54 senti; s.h. 1 786 475,62 krooni põhivõlga ja 32 082,92 krooni sissenõutavaks muutunud viivistena) AS SEM(registrikood XXX) kasuks.
3.Välja mõista PJR OÜAS SEM kasuks viivised protsendina põhivõlast järgmiselt:
3.1.VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määras (otsuse tegemise ajal 11 % aastas; 0,03 % päevas) põhinõude summalt 1 065 267,25 krooni alates 17.04.2008 kuni vastavas osas põhinõude täitmiseni.
3.2.0,05 % (null koma null viis protsenti) päevas põhivõla summalt 721 208,35 krooni alates 17.04.2008 kuni vastavas osas põhinõude täitmiseni.
4.Jätta rahuldamata AS SEM hagi PJR OÜ vastu 150 096 krooni kahju hüvitamiseks.
5.Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja PJR OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle läbivaatamist kohtuistungil.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Hageja ostjana ja kostja müüjana sõlmisid alljärgnevad kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingud (edaspidi Lepingud) ja kokkulepped Lepingute lõpetamiseks (edaspidi Lõpetamise kokkulepped): Lepingu nr
Kinnistu nimi
5822 045 5970 045 6069 045 5657 045
S E V –P Ö /O
Lepingu sõlmimise kuupäev 16. juuli 2007 6. september 2007 26. september 2007 10. juuni 2007
Lõpetamise kokkuleppe sõlmimise kuupäev 15. jaanuar 2008 25. veebruar 2008 15. jaanuar 2008 29. jaanuar 2008
Lepingute objektiks oli kasvava metsa raieõiguse võõrandamine, mille teostamise tulemusena pidi raieõiguse objektiks olevate puude omandiõigus üle minema kostjalt hagejale. Lepingute kohaselt tasus hageja kostjale esimeste maksetena nn. kännuraha. Lõpetamise kokkulepetega lõpetasid hageja ja kostja Lepingud ning nendest tulenevad kohustused. Lõpetamise kokkulepete punktide 3.1 kohaselt kohustus kostja hagejale tagastama kõik summad, mis kostja on hagejalt Lepingu alusel saanud ning mille eest hageja ei ole saanud kostjalt Lepingu alusel metsamaterjali. Hageja töövõtjana ja kostja tellijana sõlmisid 21.detsembril 2007.a töövõtulepingu nr 1-12/405 (edaspidi Töövõtuleping). Hageja osutas kostjale Töövõtulepingu alusel raie- ja kokkuveoteenust TH maaüksusel ning kostja kohustus hagejale selle eest tasuma. Kostja ei ole käesoleva ajani hagejale Lõpetamise kokkulepete alusel tasumisele kuuluvaid rahasummasid tagastama asunud ega Töövõtulepingu alusel maksmisele kuuluvat tasu maksma hakanud. Lõpetamise kokkulepete alusel kohustus kostja tagastama hagejale kokku 1 914 033,62 krooni. Töövõtulepingu alusel esitas hageja kostjale arve nr 254393 summas 22 538,00 krooni, mida kostja ei ole tasunud. Kostja põhivõlg hageja ees on 1 936 571,62 krooni. Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista 16.04.2008.a. sissenõutavaks muutunud viivis 35 685,32 krooni, põhivõla summalt 871 304,35 krooni viivis 0,05 % päevas alates 17.04.2008.a. kuni põhivõla tasumiseni ning põhivõla summalt 1 065 267,27 krooni viivis 0,03 % päevas alates 17.04.2008.a. kuni põhivõla tasumiseni. 14.07.2008.a. kohtule saabunud hageja seisukohas kostja vastuväidete suhtes täpsustas hageja kahju hüvitamise nõuet seoses V –P kinnistu raiekuluga ning esitas tõendid, mille kohaselt tekkis hagejal raiekulu 150 096,00 krooni. Hageja selgitab, et nõuab kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 alusel kahju summas 150 096,00 krooni hüvitamist. Samuti esitas hageja kohtule harvesteri ja forwarderi andmed, millega tutvumist kostja oma vastuses oli soovinud.
KOSTJA VASTUVÄITED
28.05.2008.a. saabus Harju Maakohtule kostja vastus hagile, milles ta hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja vaidlustas kohtualluvuse. Sisulistes vastuväidetes hagile kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud V –P kinnistu osas kostja rahalise kohustuse suurust: lepingu lõpetamise kokkuleppes on märgitud summa 611 193,62 krooni + k/m tagastamine ning kostja ei ole kokkuleppes tunnistanud V –P kinnistu osas 871 304,58 kroonise kohustuse olemasolu. Kostjale jääb selgusetuks, kust tuleneb hagiavalduses väidetav kostja võlgnevus raiekulu eest summas 150 000,00 krooni. Kostja soovis tutvuda harvesteri ja forwarderi andmetega, et võtta seisukoht arve nr. 254393 õigsuses, mille alusel hageja soovib kostjalt välja mõista 22 538,00 krooni, kuid hageja poolt nende tõendite esitamise järel kostja oma vastust ei täiendanud.
HAGEJA VASTUVÄITED KOHTUALLULVUSE KOHTA
Hageja leidis, et hagi on esitatud õige kohtualluvuse järgi, sest kostja asukohaks äriregistris on registreeritud Tallinn. Samuti toimus lepingu sõlmimine ja täitmine Tallinnas. Kostja on lepingud sõlminud Tallinnas ning suhetes hagejaga on kostja tegutsenud Tallinnas, mistõttu hageja hinnangul on kostja tegevuskoht ja vaidlusaluste lepingukohustuste täitmise koht Tallinnas ning seega ka valikulise kohtualluvuse järgi allub asi Harju Maakohtule.
KOHTUISTUNG
30.09.2008.a. toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja volitatud esindaja vandeadvokaat R. Varul saatis kohtule teate, et kostja lõpetas õigusabilepingu. Kostja seaduslik esindaja samuti teatas enne kohtuistungit kohtule, et lõpetas õigusabilepingu, kuna ei soovi rohkem kulusid kanda. Kostja jäi kõigi oma kirjalikult esitatud vastuväidete juurde ning taotles arutada asja ilma kostja osavõtuta. Hageja kohtuistungil taotles asja sisulist arutamist kostja osavõtuta.
KOHTU PÕHJENDUSED
1.Kohus, kuulanud ära hageja, uurinud toimiku materjale ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2.Esmalt kohus lahendab kostja vastuväited kohtualluvuse kohta. Kostja oma kirjalikus vastuse leiab, et tsiviilasi tuleb kohtualluvuse järgi üle anda Tartu Maakohtule, kuna juriidilisest isikust kostja juhatus asub Tartus. Ka lepingute lõpetamise kokkulepetes on kostja aadressiks märgitud Tartu linn, samuti on Tartus kostja esindaja ja praeguse juhatuse liikme elukohad. Kostja märgib, et kokkulepetesse on kostja aadressiks ekslikult märgitud XXX; Tartus ei ole XXX tänavat ning pooled pidasid silmas aadressi XXX, kus asub kostja juhatus. Kohus leiab, et hagi on esitatud õige kohtualluvuse järgi ning kohus on hagi õigesti menetlusse võtnud. Kostja asukoha aadressiks on äriregistris registreeritud XXX. Õige on kostja viide tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 29 lg-le 1, mis sätestab, et juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht. Kohus leiab aga, et kostja juhatuse kohustus on tagada, et kostja asukoha kanne äriregistris oleks kooskõlas TsÜS § 29 lg-s 1 sätestatuga. Paljasõnaline väide, et kostja juhatus asub muul aadressil, kui kostja asukohaks märgitud aadress äriregistris, ei anna kohtule alust kohtualluvuse muutmiseks. Äriseadustiku (ÄS) § 33 lg 1 sätestab, et äriregistri kanne tehakse ettevõtja avaldusel, kohtuotsuse alusel või muul seaduses sätestatud alusel. Äriregistrile avalduse või muude dokumentide esitamiseks õigustatud isik on kohustatud seda tegema. ÄS § 34 lg 2 järgi kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik
teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. ÄS § 33 lg 7 kohaselt tuleb äriregistrisse kantud andmete muutumisel viivitamata esitada avaldus äriregistrisse kantud andmete muutmiseks. Hagi menetlusse võtmise ajal kohus ei teadnud ega pidanud teadma, et kostja asukoha andmed äriregistris võivad olla ebaõiged ning kostja juhatuse (ja seega ka kostja) asukoht on tegelikult Tartus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 77 kohaselt juhul, kui kohus võttis asja õigesti menetlusse, lahendab kohus asja sisuliselt, isegi kui kohtualluvuse määramise aluseks olevad asjaolud pärast avalduse menetlusse võtmist muutusid. Eeltoodu alusel kohus jätab taotluse kohtualluvuse muutmiseks rahuldamata ja lahendab asja sisuliselt.
3.Hageja nõue kostja vastu tuleneb kahest alusest: esiteks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingute lõpetamise kokkulepetest ning teiseks töövõtulepingust. Esialgses vastuses hagile kostja leidis, et hageja nõue ei ole nõutud summade osas selge ning kostja reserveeris endale õiguse hagile täiendavalt vastata, kui hageja on oma nõuet täiendavalt tõendanud. Tulenevalt kostja vastuväidetest hageja esitas 22.09.2008 kohtule täiendavad tõendid ja täpsustas nõuet. Kohus edastas tõendid 23.09.2008 lihtkirjaga kostja esindajale, kuid kostja täiendavaid vastuväiteid kohtule ei esitanud. Järgnevalt kohus käsitleb hageja nõuete tõendatust nõuete kaupa.
4.Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ja kostja vahel sõlmiti neli kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingut: 16.07.2007 leping nr 5822 045 Saaretalu kinnistu kohta; 06.09.2007 leping nr 5970 045 E kinnistu kohta, 26.09.2007 leping nr 6069 045 V-P kinnistu kohta, 10.06.2007 leping nr 5657 045 Ö/O kinnistu kohta. Lepingute alusel pidi raieõiguse teostamise järel raieõiguse objektiks olevate puude omandiõigus üle minema kostjalt hagejale. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja maksis kostjale esimeste maksetena nn kännuraha. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et eelnimetatud lepingud on poolte kokkuleppel lõpetatud vastavalt 15.01.2008, 25.02.2008, 15.01.2008 ja 29.01.2008. Hagile lisatud lõpetamise kokkulepetes pooled leppisid kokku summades, mis kostja peab hagejale lepingute lõpetamise tõttu tagastama, ning tagastamise tähtaegades: lepingu nr 5822 045 alusel saadud kännurahast pidi kostja vastavalt lõpetamise kokkuleppele (tl 17) tagastama 708 000 kr (koos käibemaksuga) 28.veebruariks 2008.a.; lepingu nr 5970 045 alusel saadust 114 069,69 kr 25.märtsiks 2008, lepingu 6069 045 alusel saadust 721 208,35 krooni 28.veebruariks 2008 ning lepingu nr 5657 045 alusel saadust 350 000 krooni koos käibemaksuga 28.veebruariks 2008.a.. Viimati nimetatud lepingu lõpetamise kokkuleppes märgitud summa on pärast kokkuleppe sõlmimist vähenenud saadud metsamaterjali väärtuse võrra ning tegelikult nõuab hageja selle lepingu lõpetamise kokkuleppe alusel 220 659,58 krooni tagastamist. Kokku pidi kostja tagastama hagejale kännurahana seega 1 763 937,62 krooni, s.o summa, mille eest hageja tasutud kännuraha vastu ei ole puitu saanud.
5.Kostja on sisuliselt vaidlustanud üksnes V-P kinnistu osas tagastamisele kuuluva summa suuruse (leping nr 6069 045), märkides, et hageja nõuab selle kinnistu osas lepingu lõpetamise eest 871 304,58 kr, kuigi kostja on lepingu lõpetamise kokkuleppes kinnitanud kohustust summas 611 193,62 kr + käibemaks tagastamist. Hageja on 14.07.2007 menetlusdokumendis nõudesummat veenvalt põhistanud ja täiendavate tõenditega tõendanud. Hagiavaldusest ja hagile lisatud lõpetamise kokkuleppest selgub üheselt, et V-P kinnistu osas nõuab hageja kostjalt kännuraha tagastamist summas 721 208,35 krooni, s.o. lepingu lõpetamise kokkuleppes märgitud summa 611 193,62 kr koos 18 % käibemaksuga. Sellises summas kännuraha tagastamise kohustust tunnistab ka kostja. Lisaks nõuab hageja kostjalt 150 096 krooni hüvitamist V-P kinnistul raie teostamiseks tehtud kulutuste hüvitamisena. Nimetatud summa koosseisu ja hüvitamise aluseid analüüsib kohus edaspidi.
6.Vaidlust ei ole selle üle, et kostja lepingute lõpetamise kokkulepete punktides 3.1. nimetatud summasid määratud tähtpäevadeks ei tagastanud ning rikkus seega kokkulepetest tulenevat raha maksmise kohustust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt
lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või see tuleneb lepingu olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Tulenevalt VÕS § 82 lg-s 7 sätestatust võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohtuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks määratud tähtaja möödumisel. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist; punkt 6 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja lepingute lõpetamise kokkulepetest tulenev nõue summas 1 763 937,62 krooni on põhjendatud, nõue on leidnud tõendamist ja tuleb rahuldada.
7.V-P kinnistu osas hageja tegi pärast raieõiguse võõrandamise lepingu sõlmimist kulutusi puidu saamiseks summas 150 096 krooni, kuid puitu selle eest ei saanud. Seetõttu käsitab hageja raie teostamiseks tehtud kulutusi eelnimetatud summa osas varalise kahjuna. Hageja leiab, et kostja rikkus kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingut: kostja võimaldas hagejal raiuda sellelt kinnistult puitu 900 000 krooni eest, hageja ka raius selles väärtuses puitu ja tegi raiumiseks kulutusi. Kostja ja kinnistu omanike vaheliste probleemide tõttu ei võimaldatud hagejal kogu raiutud metsamaterjali välja vedada ning raiutud puidust sai hageja reaalselt kätte 882 000 krooni eest. Seega hageja korraldas rohkem raiet, kui puitu kätte sai. Hageja nõuab kostjalt metsa ülestöötamiseks tehtud kulude hüvitamist summas, mille eest puidumaterjali vastu ei saanud.
8.Kohus leiab, et hageja poolt V-P kinnistul raietööde teostamiseks tehtud kulutused 150 096 krooni ulatuses on tõendatud. Vaidlust ei ole selle üle, et kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr 6069 045 objektiks oli 2610 tm kasvavat metsa V-P kinnistul. Vastavalt lepingule maksis hageja kostjale kännuraha 900 000 krooni. Lepingu lõpetamise kokkuleppega pooled kinnitasid, et hageja ei ole V-P kinnistult saanud puitu kokkulepitud koguses ning tasutud kännurahast tuleb kostjal hagejale tagastada 611 193,62 krooni koos 18% käibemaksuga. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et hageja teostas V-P kinnistul raiet kogu lepingumahus. Kohus leiab, et hageja poolt raie teostamiseks tehtud kulutusi tõendavad:
8.1.OÜ D poolt hagejale V-P kinnistul osutatud raieteenuse eest esitatud arved (tl 190 – 191) ja arvetel märgitud summade hageja poolt tasumist tõendavad maksekorraldused (tl 192 – 193). Viidatud tõenditest nähtuvalt on OÜ D raiunud V-P kinnistul 490 tm hinnaga 80 kr/tm, kokku 46 256 kr, ning 210 tm hinnaga 120 kr/tm, kokku 29 736 krooni. Hageja selgituste kohaselt oli 80 kr/tm hind lageraie korral ning 120 kr/tm harvendusraie korral. Arvetel märgitud puidukoguste õigsust kinnitavad 16.01.2008 ja 21.01.2008 teenustööde aktid (tl 194 – 195), milles on kajastatud veoselehed, tarnekuupäevad, puidu tarnimise sihtkohad, kogused ja puidu hind. Kokku tasus hageja OÜ-le D V-P kinnistul teostatud 700 tm kasvava metsa raie eest 75 992 krooni.
8.2.V-P kinnistul teostas hageja raiet ka hageja oma metsamasinaga. Hageja kulutuste suurust tõendab hageja raamatupidamise 11.08.2008 õiend V-P kinnistul töötanud SEMAS metsamasina Valmet 901.3-6 nr 311175 tulude/kulude kohta jaanuaris 2008 (tl 196). Hageja tegelikuks kuluks on 121 kr/tm, kuid hageja nõuab kostjalt kulude hüvitamist ettevõtte siseselt määratud tasuvushinna järgi, mis vastab keskmisele turuhinnale. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et 80 kr/tm lageraie ja 120 kr/tm harvendusraie eest on sellise teenuse keskmine hind. Sellise hinnaga on hageja tellinud raieteenust OÜ-lt D . Sellist raiehinda on ka kostja aktsepteerinud, allkirjastades lepingu nr 6069 045 lisa V-P kinnistul raiutud metsa üleandmise kohta (tl 188 – 189).
8.3.Hageja ülestöötatud tihumeetrite hulka 1550 tm tõendavad harvesteri väljatrükid (tl 181 – 187). Hageja poolt lepingu alusel realisatsiooni alusel akteeritud (eelnimetatud lepingulisa lk 188 – 189) kogus on 303,87 tm (sh harvendusraie ümardatult 210 tm ja lageraie 95 tm). Hagejale on tasumata ning hageja ei ole saanud metsamaterjali 690 tm harvendusraie (koos käibemaksuga 97 704 krooni) ja 555 tm lageraie eest (52 392 krooni). Kohus leiab, et eelnimetatud tõenditega on hagejal raiekulu tekkimine summas vähemalt 150 096 krooni tõendatud.
9.VÕS § 115 lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg-te 1 ja 2 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2). VÕS § 128 lg 4 kohaselt saamata jäänud tuluks on kasu, mida kahjustatud lepingupool oleks tulevikus tõenäoliselt saanud, kui lepingut ei oleks rikutud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Hageja on VÕS § 115 lg 1 alusel taotlenud hageja poolt lepingu täitmise käigus tehtud kulutuste hüvitamist nn negatiivse kahjuna. Hageja leiab, et tegemist on usalduskahjuga, sest hageja tegi kohustuse täitmisele tuginedes vabatahtlikult kulutusi. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Hüvitatava kahju arvestamine on põhimõtteliselt võimalik kahel viisil: positiivse ja negatiivse kahjuna. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-106-03 asunud seisukohale, et lepingu rikkumise puhul tuleb lähtuda kahju positiivsest arvutamisest, st lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui lepingut poleks rikutud. Negatiivne kahju hüvitamine tähendab lepingu puhul kahjustatud isiku asetamist olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, mis oleks olnud, kui lepingut ei oleks sõlmitud. Negatiivse kahju hüvitamist saab reeglina nõuda siis, kui leping ära langeb. Hageja tugineb kahju hüvitamise alusena kostjapoolesele kohustuse rikkumisele. Kohus leiab, et hageja ei teinud kahjuks hinnatavaid kulutusi V-P kinnistul raie teostamiseks seetõttu, et kostja rikkus lepingut, s.t. kulutuste tegemise ja kostja kohustuse rikkumise vahel puudub otsene põhjuslik seos. Hagi asjaoludest nähtuvalt võib hagejale kahju olla tekkinud seetõttu, et kohustuse kostja poolt rikkumise tõttu jäi hagejal saamata loodetud tulu, mida silmas pidades hageja kulutusi tegi ning mis oleks hageja tehtud kulutused katnud. Hageja ei ole sellise kahju hüvitamist nõudnud. Hageja poolt raieõiguse teostamiseks tehtud kulutused summas 150 096 krooni ei ole käsitatavad varalise kahjuna ning nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata.
10.Kuna kohus leidis, et hageja poolt tehtud kulutused ei ole käsitatavad varalise kahjuna, puudub vajadus analüüsida kahju hüvitamise kohustuse tekkimise muude eelduste olemasolu.
11.Hageja nõuab kostjalt ka töövõtulepingu alusel tasumata 22 538 krooni ja viiviste hüvitamist.. 21.12.2007 pooltevahelisest töövõtulepingust nähtuvalt hageja kohustus osutama T – H maaüksusel raie- ja kokkuveoteenust ning kostja kohustus selle eest hagejale tasuma. Lepingu punktis 5.1. on pooled kokku leppinud kompleksteenuse hinnas 150 kr / tm, s.h. raieteenus 80 kr / tm ja kokkuveoteenus 70 kr / tm. tellimuse täitmisel tuli koheselt koostada arve, võttes aluseks harvesteri näidu ja forwarderi koondamisel saadud koguste andmed. Arvel tuli ära näidata selle tasumise aeg. Hageja on teenuse osutanud ning esitas 31.12.2007 kostjale tasumiseks arve nr 254393 summas 22 538 (koos käibemaksuga) 130 tm kokkuveo ja 125 tm raie eest. Arve tasumise tähtaeg oli 11.01.2008.
12.Kostja ei ole arve saamist vaidlustanud, kuid on kohtumenetluses esitanud kahtlusi arvele märgitud koguste õigsuse kohta. Kostja vastuväidete alusel hageja esitas täiendavad tõendid. Kostjale on täiendavad tõendid koos nõude täpsustusega edastatud, kuid kostja oma vastuväiteid täiendanud ei ole. Kohus leiab, et hageja nõue selles osas on tõendatud. Kohtule esitatud 20.12.2007 harvesteri andmete väljatrükid (tl 197 – 200) tõendavad T-H maaüksusel hageja metsamasinaga nr 311175 raie teostamist ja raiutud puidu kogust – 125,6 tm. F tööaruande (tl 201) kohaselt teostati detsembrikuus 2007.a. T-H maaüksusel 130 tm puidu kokkuvedu. Seega on tõendatud, et hageja täitis töövõtulepingust tulenevad kohustused. Kohus leiab, et kostja on jätnud põhjendamatult hagejale tasumata. Kostja ei ole arve saamise järel hagejale pretensiooni esitanud ega taotlenud arve
koostamise aluseks olevate andmete kontrollimist. Sellise vastuväite on kostja esitanud alles kohtumenetluse käigus ligi 5 kuu peale arve tasumise tähtaja möödumist. Kohus leiab, et kostja käitumine ei ole kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsÜS) § -s 138 sätestatud hea usu põhimõttega. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt välja töövõtu lepingust tuleneva kohustuse täitmiseks 22 538 krooni.
13.Hageja taotleb kostjalt välja mõista hagi esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summaliselt 35 686,32 krooni. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud osaliselt, summas välja 32 082,92 krooni. Kuna kohus tuvastas, et kostja on jätnud põhjendamatult täitmata raieõiguse võõrandamise lepingute lõpetamise kokkulepetest ja töövõtulepingust tulenevad raha maksmise kohustused, on põhjendatud hageja viiviste nõue nende summadega tasumisega viivitamise eest. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § -s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 sätestab intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava viimase intressimäära enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Alates 01.07.2007 on seadusjärgne viivisemäär 11 % (EKP intressimäär 4 % + 7 %) aastas, seega 0,03 % päevas.
14.Hageja on arvestanud viiviseid seadusjärgse viivise määra järgi, v.a. Vana – Puujala kinnistuga seotud nõuete osas. Kostja ei ole vaidlustanud lepingute nr 5822 045 (Saaretalu), 6970 045 (Erma) ja 5657 045 (Öökulli/Ohaka) lõpetamise kokkulepete ja töövõtulepingu alusel esitatud arve järgi tasumata summadelt arvestatud viiviseid kokku summas 14 774,12 krooni.
15.Kostja on vaidlustanud viivisearvestuse üksnes V-P kinnistu osas. Kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr 6069 045 (Vana-Puujala) lõpetamise kokkuleppes (tl 19 – 20) on pooled kokku leppinud, et kokkuleppes nimetatud summa tagastamisega viivitamise korral kohustub kostja tasuma hagejale 0,5 % päevas kuni summa täieliku tasumiseni. Hageja on arvestanud selle määraga viiviseid summalt 871 304,35 krooni, kokku viiviseid 20 911,20 krooni. See summa sisaldab lisaks kokkuleppe alusel tasumisele kuuluvale summale ka hageja kahjunõuet 150 096 krooni. Kahjunõude kohus jättis rahuldamata, mistõttu tuleb viivised arvutada üksnes kokkuleppe järgi tasumisele kuuluvalt summalt ja hageja viivisenõuet vastavalt vähendada. Kohus märgib, et isegi juhul, kui kahjunõue oleks rahuldatud, ei saaks kahjusumma osas viiviseid arvutada lepingu lõpetamise kokkuleppe järgse määraga, vaid kohaldada tuleks seadusjärgset määra, kuna kokkulepe kahju hüvitamise kohustust ei sisalda. Hageja on lepingu nr 6069 045 lõpetamise kokkuleppe täitmisega viivitamise eest arvestanud viiviseid 48 päeva eest perioodil 29.02.2008 – 16.04.2008. Lepingu lõpetamise kokkuleppes sätestatud põhivõla summalt 721 208,35 arvestatav viivisesumma päevas on seega 360,60 krooni ning viivisesumma 48 päeva eest 17 308,80 krooni.
16.Hageja taotleb samuti mõista kostjalt välja alates 17.04.2008 viivised protsendina põhivõlast kuni põhivõla tasumiseni järgmiselt: põhivõla summalt 871 304,35 krooni viivised 0,05 % päevas ning põhivõla summalt 1 065 267,27 krooni viivised 0,03 % päevas. TsMS § 367 (hagi esitamise ajal kehtinud redaktsioonis) lubas viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Alates 15.07.2008 täiendati nimetatud normi teise lausega, mille kohaselt eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina
põhinõudest. Kuna hagi esitati enne muudatuse jõustumist, mõistab kohus viivised protsendina põhivõlast välja alates hagi esitamisele järgnevast päevast. Seejuures kohus arvestab otsuse punktis 15 sätestatut ning mõistab 0,05 % viiviseid välja põhivõlasummast 721 208,35 krooni.
17.Menetluskulude jaotus. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb menetluskulud jagada vastavalt hagide rahuldamise ulatusele. Hagihind on 1 936 571,62 krooni. Kohus rahuldas põhinõude summas 1 786 475,62 krooni, so 92,3 % ulatuses. Menetluskulude jaotamisel kohus võtab arvesse, et kostjal nõude põhiosas sisulisi vastuväiteid ei olnud, kostja jättis kasutamata võimaluse kohtueelselt hageja esitatud arve kontrollimiseks ning pärast seda, kui hageja esitas arve kontrollimist võimaldavad tõendid, loobus kostja sisuliselt menetluses aktiivselt osalemast. Eeltoodu alusel kohus peab õigeks jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.