lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-22256/3

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 14.10.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-22256/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.10.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
981
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OSAÜHING ENDU-INNI10432953(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

14. oktoober 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas

Tsiviilasi

nr 2-07-22256 osaühing Endu-Inni versus osaühing Mint Disain, hagi 119897 krooni 55 sendi saamiseks Kalev Kuningas

Kohtunik Hageja Hageja esindaja Kostja

osaühing Endu-Inni (registrikood 10432953; aadress Paneeli 4c, Tallinn 11415) vandeadvokaat Margo Normann

Kostja esindaja

Mint Disain OÜ (registrikood 10973531; aadress Kentmanni 18-29, Tallinn 10116) Õie Gull

Asja lahendamine

kohtuistungil 09. oktoobril 2008

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis

1.Osaühing Endu-Inni hagi Mint Disain OÜ vastu rahuldada täielikult ja välja mõista Mint Disain OÜ-lt 119897 krooni ja 55 senti osaühingu Endu-Inni kasuks. Otsustused menetluskulude jaotuses ja muudes asjaoludes
2.Seoses menetluskuludega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega: 2.1 menetluskulud jätta kostja kanda Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja tähtajas
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Selgitada: 3.1 TsMS § 174 kohaselt võib menetlusosaline nõuda avalduse esitamisega Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest; avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid; 3.2 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.3 TsMS § 631 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1.Hagi sisu
1.1.Hageja nõue Osaühing Endu-Inni on esitanud 11. juunil 2007 kohtusse hagi Mint Disain OÜ vastu üüritasu 119897 krooni 55 sendi saamiseks.
1.2.Hageja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Hagiavalduse kohaselt 01.mail 2004 on hageja ja kostja vahel sõlmitud tootmishoone üürileping Viljandis Riia mnt 52c asuva tootmispinna üürimiseks. Lepingu p 2.1. kohaselt anti lepinguobjekt kasutamiseks tähtajaga 5 aastat. Lepingu p 3.1 kohaselt kohustus kostja lepinguobjekti kasutamise eest tasuma üüri 15 000 krooni, millele lisandub käibemaks, kokku seega 17700 krooni. Lisaks üürile kohustus kostja lepingu p 3.4. kohaselt tasuma elektri, sideteenuste, veevarustuse, jm kommunaalteenuste eest. Sügisel 2004 avaldas kostja hagejale soovi, et tal oleks vaja parema heakorraga tootmispinda. Hageja nõustus kostja jaoks seda välja ehitama ning 11.oktoobril 2004 sõlmiti uue tootmispinna üürimiseks uus üürileping, milline on kehtiv praeguseni. Lepingu p-ga 9.4 üürnik, st kostja kinnitas, et on teadlik asjaolust, et üürileandja, st hageja ehitab uue lepinguobjekti välja kostja ettepanekul ja juhiste järgi. Nähtuvalt kliendi väljavõtetest hakkas kostja juba esimeste lepingujärgsete arvete tasumisega hilinema ja maksis vähem, kui oli kohustus. Alates 30.06.2006 esitatud arvest ei maksnud kostja enam midagi ning 2006. a novembri lõpuks oli võlgnevus 119897.55 krooni. 30.11.2006 saldoteatisega kinnitas kostja oma võlgnevust hageja ees 119897.55 krooni suuruses summas. 29.01.2007 esitas hageja kostjale raha maksmise kohustuse täitmise nõude. 06.02.2007 esitas kostja nõudele kirjaliku vastuse, milles leiab, et tema rendimaksed oleksid pidanud olema väiksemad. Kostjal puudub alus maksta väiksemat renti. 11.10.2004 sõlmitud lepingu p 3.1. kohaselt kohustus kostja tasuma lepinguobjekti eest kuus viisteist tuhat krooni, millele lisandub käibemaks. Teistsugust üüri suurust ei ole pooled kokku leppinud. Hageja on esitanud kostjale igakuiselt arved, millistelt nähtus üüri ja kommunaalteenuste suurus ning mille alusel kostja pidi neid tasuma.
2.Kostja põhjendused Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuse kohaselt sõlmiti poolte vahel 01.mail 2004 tootmishoonete üürileping. Hageja poolt kohtule esitatud poolte vahel 11.oktoobril 2004 väidetavalt sõlmitud tootmishoonete üürilepingut ei ole pooled tegelikult sõlminud. Kostja on oma kohustused, mis tulenevad poolte vahel 01.mail 2004 sõlmitud tootmishoonete üürilepingust, täitnud. Hageja on sundinud kostjat senistest ruumides lepingut rikkudes välja kolima väiksemale pinnale. Kostja on tasunud üüri proportsionaalselt kostja kasutuses oleva ruumi vähenemisega. Kostja poolt on sooritatud enammakse 9974,06 krooni. Kostja palub poolte vahel 11.oktoobril 2004 väidetavalt sõlmitud tootmishoonete üürilepingut tõendina mitte arvestada.
3.Kohtu põhjendused Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostja pool on esitanud hagile kirjaliku vastuse. Seejärel on toimunud kohtus kaks kohtuistungit. Kutse esimesele kohtuistungile toimetati hageja lepingulisele esindajale kätte hilinenult. Viimasest kohtuistungist kostja seaduslik esindaja osa ei võtnud. Hageja esindaja taotles asja sisulist arutamist vastavalt TsMS § 414 lg-le 1. Kohus leiab, et tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi täielik rahuldamine. Arvestades kohtu poolt asjas kindlakstehtud tähtsust omavaid asjaolusid, tuleb pooltevahelises vaidluses kohaldada VÕS §-i 271. Vastavalt VÕS §-le 271 kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Vastavalt VÕS § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Vastavalt VÕS § 108 lg-le 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Pooled ei vaidle asjaolu üle, mille kohaselt sõlmiti poolte vahel 01.mail 2004 (tl 3-4) tootmishoonete üürileping. Kostja väide, mille kohaselt hageja poolt kohtule esitatud poolte vahel 11.oktoobril 2004 (tl 5-6) väidetavalt sõlmitud tootmishoonete üürilepingut ei ole pooled tegelikult sõlminud, ei ole piisavalt põhistatud, nimetatud väide ei ole ka tõendatud. Seega saab järeldada, et poolte vahel sõlmiti 01.mail 2004 ja 11.oktoobril 2004 tootmishoonete üürilepingud. Lepingute kehtivust nõutavas vormis kostja vaidlustanud ei ole. Vähetähtis pole asjaolu, et mõlema lepingu kohaselt pidi kostja maksma üüri 15000 krooni igakuuliselt. Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt kohtule esitatud võlgnevuse arvestust (tl 7). Nimetatud informatiivse iseloomuga dokumendi kohaselt on arvete esitamise järel kostja tasunud arved osaliselt ja võlgnevuse suuruseks on kujunenud hagi esemes nimetud summa. Kostja seaduslik esindaja on tunnistanud kohtumenetluse eelselt hagi esemes nimetud summa võlgnevust. Hagi aluseks olevate asjaolude olemasolu kinnitavate tõenditena on hageja esitanud ka kostjale esitatud arved (tl 12-18). Kostja on nimetatud arvete alusel hagejale üüri osaliselt tasunud. Kostja väidetav õigus tasuda väiksemat üüri arvestades hilisema lepingu alusel kasutatava pinna proportsionaalset vähenemist varasema lepingu alusel kasutatud pinna suhtes ei ole poolte lepingulistest suhetest tuletatav, puudub vastav kokkulepe. Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja