Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hageja menetluskulud jäävad kostja kanda. Kostja peab tasuma hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivu 3 750 krooni ja riigilõivu 42 krooni digitaalselt edastatud dokumentide väljatrüki eest, kokku summas 3 792 krooni. Edasikaebamise kord Pooled võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Kohtu seisukohad ja põhjendused Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise teade edastatud posti teel. Kostja on eelmenetlusteatele vastanud ja hagiavalduse nõuded õigeks tunnistanud. Vastuväiteid hagile ei ole. Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hagejat on teavitatud kostja seisukohtadest. Kuna eelmenetluses on poolte seisukohad välja selgitatud, võib Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kohus lahendada asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta ning piirduda üksnes õigusliku põhjendusega. Võlaõigusseaduse § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Asja materjalidega on tõendatud, et pooled sõlmisid 5.08.2005 tarbijakrediidilepingu nr 0500219/65st. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale krediiti 25 000 krooni. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 27,05% krediidisummalt aastas. Lepingu raames on hageja ja kostja sõlminud 4 kokkulepet krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Viimase kokkuleppega suurendati krediidisummat, muudeti intressimäära ning lepiti kokku uues tagasimakse graafikus. Uueks krediidisummaks on pooled kokku leppinud 70 327.19 krooni ja intressimääraks 24,53 % tagastamata krediidisummalt aastas. Asja materjalidega on tõendatud, et vaatamata hagejapoolsetele meeldetuletustele, pole kostja hagejale intressi ja osamakseid nõuetekohaselt tasunud. Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja oli õigustatud VÕS § 416 alusel lepingu erakorraliselt üles ütlema. VÕS § 401 lg 1 kohaselt peab krediidisaaja lepingu lõppemisel krediidi krediidiandjale tagastama. Hagimaterjalide kohaselt võlgneb kostja hagejale tagastamata krediidina 69 517.85 krooni. VÕS § 94, § 397 ja § 401 lg 1 ning lepingu üldtingimuste p-id 2.1 ja 5.3 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingus kokkulepitud intressimäärast, s.o 24,53 % krediidisummast aastas, saades intressivõla suuruseks 9 541.97 krooni. VÕS § 113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Lepingu üldtingimuste p 6.1, 6.2 ja 5.3 on fikseerinud viivise arvutamise alused. VÕS 113 lg 1 sätestatust tulenevalt, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist viivisemääraga 24,53% võlgnetavalt summalt aastas, s.o 3954.99 krooni. Kostja viivise summat vaidlustanud ei ole. VÕS § 158 annab õiguse tagada kohustuse täitmine leppetrahviga. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 6.3 määrati leppetrahvi suuruseks 20 % ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Lepingu ülesütlemisel 2.02.2007.a oli krediidisaajal tagastamata kogu krediidisumma 69 517.85 krooni, mistõttu nõuab hageja kostjalt leppetrahvi 13 903.57 krooni.

Kuna kostja vabatahtlikult hageja nõuet ei täitnud ja hageja ütles lepingu üles, on hageja õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist.ja viivist kohtu kaudu (VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist 24,53% tagastamata krediidisummalt aastas alates 18.09.2008 kuni krediidisumma täieliku tasumiseni. Hageja nõuded võla, intressi, leppetrahvi ja viivise nõudes on piisavalt tõendatud ja õiguslikult põhjendatud ning kohus leiab, et hagi kuulub rahuladamisele täies ulatuses ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 69517.85 krooni, intressivõlg 9541.97 krooni, sissenõutavaks muutunud viivis 3954.99 krooni, leppetrahv 13903.57 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 1000 krooni ja alates 18.09.2008 viivis, mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel muutunud sissenõutavaks 24,53% tasumata põhivõla summast aastas kuni põhivõla (tagastamata krediidisumma) kohase täitmiseni. Maksmise viisi kui otsuse täitmise küsimust kohus ei lahendada. See on poolte vahel lahendatav. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja ning palub kostjalt välja mõista menetluskulu summas 3792 krooni. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 3750 krooni ja menetlusdokumentide väljatrüki eest 42 krooni. Kostjalt kuulub välja mõistmisele hageja kasuks menetluskuluna 3792 krooni. Kohtuotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel.

Heino-Vello Pihlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.