2-07-4172
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. oktoober 2008.a, Tartu
Tsiviilasja number
2-07-4172
Tsiviilasi
Annika Pirnipuu hagi Seventex OÜ vastu 2 395,00 krooni väljamõistmiseks.
Menetlusosalised ja nende
Hageja Annika Pirnipuu Hageja lepinguline esindaja Terje Mikk (Terje Mikk Juristibüroo, Aia 1, 48306 Jõgeva); Kostja Seventex OÜ (registrikood 10319530, asukoht Tähe 114, 51013 Tartu, seaduslik esindaja juhatuse liige Sven Rivik); Kostja lepinguline esindaja advokaat Marko Paabumets (Advokaadibüroo In Jure, asukoht Riia 15b, 51010 Tartu).
esindajad
Kohtuistungi aeg
22.09.2008.a
Protokollija
Istungisekretär Astrid Sägi
Rahuldada Annika Pirnipuu hagi Seventex OÜ vastu 2 395,00 krooni väljamõistmiseks. Välja mõista Seventex OÜ-lt 2 395,00 (kaks tuhat kolmssada üheksakümmend viis) krooni Annika Pirnipuu kasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista Seventex OÜ-lt eksperditasu 2 440,00 (kaks tuhat nelisada nelikümmend) krooni riigituludesse. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstav menetluskulu 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606, viitenumber mõlema konto puhul 2800049874. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtule. Jätta muud menetluskulud Seventex OÜ kanda.
Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 27-29) Hageja ostis 07.06.2004. a kostja esinduskauplusest „Babyland“ Tartu Lõunakeskusest laste suvekäru Zekiwa Biker Maxx maksumusega 2395 krooni. Kärule anti kaasa kahe aastane garantii. Garantii kehtivuse ajal 09.11.2005. a viis hageja eelpool nimetatud toote kostja esinduskauplusesse, kus vormistati tarbija pretensioon seoses käru raami purunemisega. Hageja ei soovi enam käru tagastamist, kuna laps on sellest juba välja kasvanud. Käru oleks olnud vajalik ajal, mil laps oli veel väike. Hageja leiab, et kostja poolt on rikutud VÕS § 223 lg 3 sätteid ning vastavalt Tarbijakaitse seaduse § 4 lg 1 ja § 6 lg 1 on tegemist kostjapoolse lepingu rikkumisega, millega on tekitatud hagejale põhjendamatuid ebamugavusi. Hageja on seisukohal, et tema ei ole rikkunud käru kasutamise nõudeid. Sellise käru raam oleks saanud puruneda ainult juhul, kui selles oleks istunud 6 aastane laps. Hageja laps oli käru purunemise hetkel alla 1a vana. Hageja palub kostjalt välja mõista tema kasuks 2 395 krooni ja menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE (tl 42-43) Kostja esitatud hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et nende poolt ei ole rikutud VÕS § 223 lg 3, kuna VÕS § 218 lg 2 kohaselt lasub lepingutingimustele mittevastavuse tõendamise kohustus tarbijal, antud juhul hagejal, müüjal on see kohustus kokkuleppele mittejõudmise korral ainult 6 kuu jooksul peale kauba müüki või üleandmist tarbijale. Antud juhul oli vaidlusalune jalutuskäru ostetud 07.06.2004.a. Pretensiooniga pöördus hageja kostja poole alles 09.11.2005.a, s.o. 1 aasta ja 5 kuud peale asja ostmist. Peale hageja pöördumist tegid nad kärust pildid ja edastasid koos seletuskirjaga Saksamaale Zekiwale. Zekiwa oma vastuses kinnitas, et antud juhtumi puhul garantii ei kehti ja et tekkinud viga on ekspluatatsioonilise iseloomuga. Nad pakkusid hagejale, et nad tellivad vajamineva varuosa Rivolend OÜ kaudu ning kui varuosa kohale jõudis, esitas hageja neile uue pretensiooni, kus ei pidanud vajalikuks eelnevatest kokkulepetest kinni pidada. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUVÄIDETE OSAS (tl 47-48) Kostja poolt ei ole vaatamata hageja taotlustele hagejale esitatud tutvumiseks Saksamaalt saadetud seletust. Hageja ei oleks hakanud kohtuteed käima juhul, kui oleks saanud tutvuda antud seletusega ja oma sellekohase seisukoha võtnud. Kostja arvates on käru garantiiajaks 6 kuud, kuid hageja poolt hagiavaldusele lisatud garantiitšekist nähtuvalt on selleks 2 aastat. Seega pöördus hageja vea ilmsiks tulemisel kohe kostja poole ja seda õigeaegselt. KOSTJA SEISUKOHT HAGEJA SEISUKOHTADELE (tl 69-71) Hageja esitas kostjale pretensiooni 09.11.2005.a, mis on 17 kuud peale käru soetamist. Poes vormistati ka nõuetekohane tarbijapretensioon, kuid tulenevalt VÕS § 218 lg-st 2 on peale kuue kuu möödumist tõendamiskoormis tarbijal ehk hagejal. Müüja ei ole kohustatud tegema
ekspertiise ega tõendama, et lepingutingimustele mittevastavust ei olnud lepingu sõlmimise ajal. Hageja ei ole tõendanud, et käru purunemise põhjus oli olemas juba käru ostmise ajal, mistõttu ei saa pidada müüjat vastutavaks asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. Kuna hageja ei ole tõendanud müüja vastutust antud asjas, ei olnud tal ka alust nõuda asja parandamist. Samuti ei saa müüja olla oluliselt rikkunud müügilepingut sellega, et ta väidetavalt tekitas asja parandamise või asendamisega põhjendamatuid ebamugavusi, kuna müüjal ei olnudki kohustust nimetatud käru asendada või parandada. Kuna puudub oluline lepingurikkumine, on VÕS § 116 kohaselt tühine ka ostjapoolne müügilepingust taganemine, kuna nimetatud säte lubab lepingust taganeda üksnes juhul, kui teine lepingupool on lepingut oluliselt rikkunud. Hageja rahaline nõue on käsitletav tagasitäitmise nõudega VÕS § 189 alusel. Sellise nõude esitamise eelduseks on lepingust taganemine, kuid kuna antud juhul on lepingust taganemine tühine, ei ole võimalik esitada ka tagasitäitmise nõuet. Samuti on kostjal alust arvata, et arvestades käru purunemise iseloomu on hageja hoidnud korvis liiga raskeid üle 2 kg kaaluvaid pakke, millega ei ole kasutanud käru nõuetekohaselt ja on ise põhjustanud käru purunemise.
Hageja esindaja, Terje Mikk, poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et hageja omandas võlgniku esinduskauplusest maksumusega 2 395 krooni beebikäru, mis kahjuks ei vastanud nõuetele ja hageja viis selle garantiiaja jooksul tagasi, kuna käru purunes. Hageja leiab, et tema õigusi on rikutud ja soovib käru eest tagasi tasu, kuna laps on juba nii vana, et seda käru ta enam ei vaja. Ekspertiisiaktis on öeldud, et purunenud toru murdepind viitab sellele, et toru purunes ajapikku tekkinud mõra tagajärjel. Kui hageja sai käru, siis ei osanud ta pöörata tähelepanu sellele, et käru võib kuskilt puruneda. Ekspert on öelnud, et defekt sai alguse valmistajafirmast. Hageja, Annika Pirnipuu, poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et sõidu ajal vaatas ta, et käru loksub, ja seejärel raam purunes. Ta viis käru poodi tagasi, kuna oli garantiiaeg. Poes öeldi talle, et käru olla ta ise ära lõhkunud. Ta oli nõus, et käru remonditakse ära ning oli nõus ka kulud kandma. 07.09.2006 läks ta uuesti poodi ja ütles, et tal ei ole varsti seda käru enam vaja, kuna laps on nii suur ning ta soovis raha tagasi. Zekiwa poolt tehtud ekspertiisi pole kohtule üldse esitatud ning käru oli suvekäru, seda ei saanudki aastaringselt kasutada. Kostja esindaja, advokaat Marko Paabumets’a, poolt kohtuistungil antud seletuse kohaselt asi vastas lepingutingimustele ning nõue on esitatud kuue kuu möödumisel. Ekspertiisiakti p-s 2 on näha, et käru mittevastavast kasutamisest on tekkinud käru purunemine. Ei ole alust tõlgendada eksperdi arvamust teisiti. Hagejal ei ole õigust lepingust taganeda või nõuda käru maksumuse hüvitamist ja antud juhul ei ole tegemist garantiijuhtumiga. Hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
VÕS § 218 lg 1 ja lg 2 kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Tarbijalemüügilepingu puhul müüdud asjal esimese kuue kuu jooksul ilmnenud puuduste korral peab müüja vastu nõuet esitada sooviv tarbija seega tõendama üksnes VÕS § 217
tunnustele vastava puuduse olemasolu ning selle ilmnemise ajahetke. Müüja, kes soovib tema vastu esitatud hagi rahuldamist vältida, peab tõendama, et puudus on tekkinud tarbija enda tegevuse tagajärjel. Hageja ostis 07.06.2004. a laste suvekäru kostja esinduskauplusest ning pretensioon hageja poolt suvekäru purunemise kohta esitati kostjale 09.11.2005.a (tl 30), s.o. VÕS §-s 218 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul. Tallinna tehnika ülikooli professor Martin Eerme poolt teostatud ekspertiisis on ekspert jõudnud järeldusele, et käru detailid on piisava tugevusega, et nõuetekohasel kasutamisel ei tekiks detailide purunemisi. Purunenud toru murdepinnal on näha väsimuspurunemisele iseloomulikke peeneteralist (läikiv) ja jämedateralist struktuuri. Saab väita, et suure tõenäosusega põhjustas purunemise korvi kandurisse ava töötlemisel tekkinud defektid, millest hakkas käru pööramisel arenema väsimuspragu ja mis siis lõpuks viis toru purunemisele (tl 125-131). Seaduse mõtte kohaselt ei pea müüdud asja üleandmise hetkel §-s 217 nimetatud lepingutingimustele mittevastavus veel avalduma, müüja vastutuse tekkimiseks piisab, kui riski ülemineku hetkel on olemas hiljem avaldunud lepingutingimustele mittevastavuse põhjustanud asjaolu. Eksperdiarvamuse p-st 4 nähtub (tl 117), et antud juhul on väsimuspragu saanud suure tõenäosusega alguse ava töötlemise tagajärjel tekkinud defektidest ja väsimusprao levimiseks on andnud tõuke ava mehaanilisel töötlemisel tekkinud murdepind. Seega on kohtus leidnud tõendamist asjaolu, et antud juhul on asja lepingutingimustele mittevastavuseks hilisema puuduse põhjustav konstruktsiooni- või tootmisviga, mille kahjulik tagajärg on avaldunud alles pärast asja pikaajalist kasutamist. Võimalust et käru purunes hageja tegevuse tagajärjel, ekspert märkinud ei ole. VÕS § 223 lg 1 sätestab, et müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tarbijalemüügi puhul loetakse müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist. Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul ei pea ostja määrama müüjale tema kohustuse täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Hageja esitas kostjale pretensiooni 09.11.2005.a (tl 30), millest nähtub, et lapsekäru on antud kostjale üle. Pooled on kohtus kinnitanud, et lepiti kokku et kostja muretseb kärule puuduva osa ja teostab selle parandamise. 07.09.2006.a hageja poolt kostjale esitatud pretensioonist nähtub, et septembriks 2006 ei olnud lapsekäru veel parandatud (tl 31). Seega on kohtus leidnud tõendamist asjaolu, et müüja ei ole parandanud asja mõistliku aja jooksul talle asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamisest ning hagejal oli käru kasutamise võimalus pikema aja jooksul takistatud. Seega on hageja poolt esitatud hagi põhjendatud ja tõendatud ning kostjalt kuulub väljamõistmisele 2 395 krooni hageja kasuks kuna vastava summa osas kohtule vastuväiteid esitatud ei ole.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulud tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud. Vastavalt TsMS § 148 lg 1 tasub asja läbivaatamise kulud kohtu määratud ulatuses ette menetlusosaline, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad, kui kohus ei määra teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 151 lg 3 kohaselt tunnistajale, eksperdile ja tõlgile maksab pärast nende kohustuste täitmist tasu välja kohus sellest sõltumata, kas pooled on kulud ette tasunud või kas need on pooltelt sisse nõutud. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja. Kostja tasus vastavalt Tartu Maakohtu määrusele 09.04.2008.a eksperdikulude katteks 7 000,00 krooni. Kohtule esitatud arvest nr MA 804858 nähtub, et ekspertiisi maksumuseks on ekspert näidanud koos käibemaksuga 9 440,00 krooni. Kuna TsMS § 151 lg 3 kohaselt kuulub eksperdile peale tema kohustuste täitmist tasu väljamaksmisele, siis kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse kantud ekspertiisikuludena 2 440,00 krooni. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.