Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 13.10.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-07-19667/33
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 13.10.2008
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 8209

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. oktoober 2008 Tartu

Tsiviilasja number

2-07-19667

Tsiviilasi

Ombir Upadhyay hagi OÜ Ristiku KV vastu 249 217.75 krooni väljamõistmiseks OÜ Ristiku KV vastuhagi Ombir 721 929.55 krooni väljamõistmiseks

Upadhyay

vastu

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 9. mai 2008 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ombir Upadhyay ja OÜ Ristiku KV apellatsioonkaebused

Kohtuistungi toimumise aeg

23. september 2008

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja, vastuhagis kostja): Ombir Upadhyay, esindaja vandeadvokaat Urmas Kõrgesaar

esindajad

RESOLUTSIOON

Apellant (kostja, vastuhagis hageja): OÜ Ristiku KV, esindajad Maia Ploom, Ebe Juuremaa ja Ruth Mumm Apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt. Tühistada Tartu Maakohtu 9. mai 2008 otsus osaliselt, s.o osas, millega maakohus rahuldas Ombir Upadhyay hagi OÜ Ristiku KV vastu osaliselt ja mõistis OÜ-lt Ristiku KV Ombir Upadhyay kasuks välja 53 258.75 krooni ning millega jättis OÜ Ristiku KV vastuhagi Ombir Upadhyay vastu rahuldamata.

Teha tühistatud osas uus otsus, -millega rahuldada Ombir Upadhyay hagi OÜ Ristiku KV vastu osaliselt ja mõista OÜ-lt Ristiku KV Ombir Upadhyay kasuks välja 11 127.40 (üksteist tuhat ükssada kakskümmend seitse krooni ja 40 senti); -millega rahuldada OÜ Ristiku KV vastuhagi Ombir Upadhyay vastu osaliselt ja mõista Ombir Upadhyaylt OÜ Ristiku KV kasuks välja 7915.73 (seitse tuhat üheksasada viisteist krooni ja 73 senti). Tehes tasaarvestuse, kuulub OÜ-lt Ristiku KV Ombir Upadhyay kasuks väljamõistmisele 3211.67 (kolm tuhat kakssada üksteist krooni ja 67 senti). Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

2.OÜ Ristiku KV vaidles hagile vastu. Kostjapoolne lepingu täitmine lükkus edasi seoses hagejapoolse lepingu täitmisega viivitamise tõttu. Kuna hageja oli viivitanud kõigi maksete tasumisega, nõudis kostja palkmaja ülespaneku eest 100 %-list tasumist. Kuigi arve nr 82 summa oli 47 637.20 eurot, laekus kostja kontole 29.05.2006 21 180.93 eurot. Kuna hagejal jäi tasumata 10 % toodangu maksumusest, lisaks ka transpordi eest ja 1/3 püstitustasust, ei pidanud kostja võimalikuks toodet ära saata ja seda hageja juurde püstitama minna. Kostja oli sunnitud sõlmima töövõtulepingu valmistatud toote valvamiseks. 08.05.2006 teavitas kostja hagejat meili teel, et laokulude eest tuleb tasuda 50 eurot päevas. Selliste ettenägematute kulude hüvitamise nõude võimalus oli kostjale antud lepinguga. Hageja kohustus tasuma 100 % transpordihinnast 10 päeva enne toodangu kohaletoimetamise algust. Kuna hageja seda ei teinud, siis ei olnud kostjal kohustust maja hagejale saata. Viimase osa toodangu maksumusest ja transpordi eest tasus hageja 13.07.2006. Püstituskulusid hageja ei tasunud. 12.07.2006 esitas kostja arve laokulude, s.o valvamiskulude hüvitamiseks 61 päeva eest, summas 3050 eurot. Lepingu kohaselt juhul, kui klient rikub maksmistingimusi, on tootjal õigus keelduda lepingu täitmisest. Rikkumisena, mis annab tootjale õiguse käesolevat sätet kohaldada, käsitletakse viie päevast arveldamisega viivitamist. Niisugusel juhul pikeneb lepingu tähtaeg hetkeni, mil arveldamised on teostatud. Kuivõrd 2006. a suvel oli probleeme laevadega, sai kostja teise osa toodangust ära saata 21.08.2006. Hageja saatis 23.08.2006 meiliga kostjale teate, et tal ei ole võimalik ruumipuudusel rohkem toodangut vastu võtta. Kuna hageja tasus 29.08.2006 1/3 püstituskuludest, otsustas kostja saata oma töötajad 04.09.2006 Norrasse. Kostjale ei ole arusaadav, kuidas sai hageja nõuda objekti valmimist ja ehitusplatsil kokkupanekut 15.08.2006, kui esimene 1/3 püstitustasust laekus alles 29.08.2006. Toodang saadeti hagejale täies mahus ja oli tehtud vastavalt projektile. Töö jäi lõpetamata hagejapoolsete kohustuste täitmata jätmise tõttu – vundament oli lõpetamata, toitlustamist ei toimunud, kinnitusvahendeid, mida pidi hankima hageja, ei olnud. Hageja nõudis kostja töötajatelt lepinguväliste tööde teostamist lepingus toodud summa eest. Kostja keeldudes soovis hageja lepingu lõpetada. Kostja vaidles vastu hageja poolt töömeestele makstud tasudele. Kostja poolt teostamata tööde tegemiseks oleks kulunud maksimaalselt 1 nädal. Töölised teostasid peale kostjapoolsete tegemata jäetud tööde ka täiendavaid töid vastavalt hageja soovidele, mida on näha juurde lisatud arvetel kajastuvatest materjalidest.

5.Tartu Maakohus rahuldas 9. mai 2008 otsusega Ombir Upadhyay hagi OÜ Ristiku KV vastu 249 217.75 krooni nõudes osaliselt ja mõistis OÜ-lt Ristiku KV välja Ombir Upadhyay kasuks 53 258.75 krooni. Kohus jättis rahuldamata OÜ Ristiku KV vastuhagi Ombir Upadhyay vastu 721 929.55 krooni väljamõistmiseks. Otsuse põhjenduste kohaselt on 10.11.2005 poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu (edaspidi leping) näol tegemist tarbijatöövõtulepinguga VÕS § 635 lg 4 mõttes. Lepingu kohaselt kohustus kostja tootma palkmaja vastavalt lepingule ja selle lisadele (p 1.2., 2.1), alustades ehitamist pärast 5000 euro tasumist hiljemalt 05.12.2005 kostja kontole (p 1.3.1) ja lõpetades hageja ehitusplatsil kokkupanekuga 15.08.2006 (p 1.3.2). Kostja kohustus andma lõpetatud objekti hagejale üle koos kõigi kokkulepitud osade ja materjalidega, mis on täpsustatud hinnapakkumises ja kokku lepitud mistahes lepingulisades. Näitamaks ehituse edenemist, kohustus kostja saatma hagejale ehitusprotsessi käigus video- ja/või pildimaterjali (p 2.3). Lepingu maksumus oli 74 034.40 eurot ja hageja kohustus maksma kostja arved täielikult vastavalt lepingus toodud maksegraafikule (p 1.4.2, 3.1). Pooled leppisid kokku, et kõik lepinguga reguleeritavad maksed peavad laekuma kostja pangakontole vastavalt väljastatud arvetel fikseeritud kuupäevadele ja tehingutasude kandmine on hageja kohustus (p 1.4.3). Kui hageja ei teosta makseid vastavalt lepingule, on kostjal õigus nõuda 0,05 % leppetrahvi lepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest ja leppetrahv makstakse lisaks täiendavate kulude (nagu hoiustamine) katmisele (p 7.2.1). Kui hageja rikub lepingu maksetingimusi, on kostjal õigus keelduda lepingu täitmisest. Rikkumisena, mis annab kostjale õiguse käesolevat sätet kohaldada, käsitletakse viie päevast arveldamistega viivitamist. Niisugusel juhul pikeneb lepingu tähtaeg hetkeni, mil arveldamised on teostatud (p 7.2.2). Kohus leidis, et hageja sattus ettemakset tehes viivitusse. Hagejale oli lepingust nähtuvalt teada, et 5000 eurot pidi olema 05.12.2005 laekunud kostja kontole, aga hageja tegi makse alles 06.12.2005. Hagejal tuli makset tehes arvestada ka asjaoluga, et lepingu pooled on erinevatest

riikidest ja pankade vaheline arveldamine võtab seetõttu rohkem aega. Antud juhul laekus 06.12.2005 tehtud makse kostja kontole 3 päeva pärast. Teine osa ettemaksest summas 5559 eurot tuli lepingu kohaselt (p 1.4.2.1) tasuda kohe pärast ehitusprotsessi alustamist. Kostja väljastas ettemaksu teise osa maksmiseks 08.03.2006 arve nr 81, määrates maksetähtajaks 10.03.2006. Hageja tegi makse 09.03.2006 ja makse laekus kostja kontole 14.03.2006. Hageja on makset tehes kinnitanud, et 08.03.2006 meiliga saadetud pildist nähtub, et maja ehitusprotsessi on alustatud (valmis on 1 rida). Kuigi makse laekus kostja kontole 4 päeva hiljem lepingu punktis 1.4.3 kokkulepitust, ei lugenud kohus arve hilisemat tasumist maksmisega viivitamiseks. Kohus leidis, et lepingu punkti 1.4.2 alapunktides toodud maksetähtajad, millede tasumine tulenes teatava töö tegemise eeldusest, on seotud lepingu punktis 2.3 toodud kostja kohustusega saata hagejale video- ja/või pildimaterjali, et veenduda ehituse edenemises ja kostjal tuli arveid esitades sellega arvestada, et hagejal oleks üldse võimalik täita lepingu punktis 1.4.3 sätestatud nõuet (makse peab laekuma kostja pangakontole vastavalt väljastatud arvel fikseeritud kuupäevale). Hageja on teinud makse kohe järgmisel päeval pärast pildimaterjali saamist. Lepingu punkti 1.4.2.2 kohaselt kohustus hageja maksma 30 % toote hinnast (15 838.32 eurot) kostja kontole eeldusel, et 10 rida majast on valmis ehitatud. Kostja väljastas 03.04.2006 hagejale arve nr 82 15 838.32 euro tasumiseks 07.04.2006. Hageja on vastava makse sooritanud 12.04.2006 ja makse on kostja kontole laekunud 20.04.2006. Hageja on märkinud makse selgitusse makse tegemise 12.04.2006 põhjusena asjaolu, et 05.04.2006 saadetud pildimaterjalist nähtuvalt on kostja teinud eluruumi ukse valmistamisel vea, millega on nõustunud ja vea parandanud. Hageja on arve selgituses lugenud maksmisega viivitamise tingituks kostja veast. Kostja ei ole nimetatud tõendile vastuväidet esitanud ja kohus ei lugenud hilisemat maksmist viivituseks. Hageja kohustus teavitada kostjat viivitamata kõigist vigadest, mis ilmnevad ülevaatuse käigus või pärast seda, tulenes lepingu punktist 3.3. Lepingu punkti 1.4.2.3 kohaselt kohustus hageja maksma kostjale 50 % toote hinnast (26 397.20 eurot) eeldusel, et maja on valmis ja ootab kliendile kohaletoimetamist. Kostja väljastas 20.04.2006 arve nr 82 26 397.20 euro tasumiseks 27.04.2006. Hageja tasus 23.05.2006 21 118 eurot, mis laekus kostja kontole 29.05.2006. Makse selgitusse on märkinud hageja maksmise eelduse kohta, et kostja saatis pildimaterjali valmis maja kohta 22.05.2006. Kostja on põhjendanud pildimaterjali hilinemisega saatmist arvutirikke tõttu. Hageja ei ole maksmisega viivitanud, tehes seda järgmisel päeval pärast piltide saatmist ja veendumist, et maja on valmis. Samas leidis kohus, et millegagi ei ole põhjendatud 21 118 euro tasumine 26 397.20 euro asemel. Hagejal jäi tähtaegselt tasumata 5279.20 eurot. Neljanda maksena kohustus hageja kostjale maksma 100 % transpordihinnast (6411 eurot) ja seda 10 päeva enne maja kohaletoimetamise algust (p 1.4.2.4). Nimetatud sõnastus laseb täitmise aja valida ka hagejal, kelle makse tegemisest sõltub kostja õigus kohustus täita (maja kohale toimetada) alates makse laekumise esimesest päevast kuni kohustuseni täita lubatu hiljemalt tähtaja viimasel päeval. Kostja on 20.04.2006 hagejale väljastatud arves nr 82 soovinud ka transpordi eest tasumist 27.04.2006 summas 6411 eurot. Eelnevalt on kostja 07.04.2006 meiliga teavitanud hagejat maja valmimisest ja transpordi vajadusest. 10.04.2006 meilis on hageja teatanud kostjale, et soovib maja saatmist Trysilisse vahetult enne meeskonna saabumist, kuna tal ei ole maja kuskil hoida ja Trysilis on ikka veel palju lund. Arvestades lepingu täitmise tähtaega (15.08.2006), leidis kohus, et hagejal oli õigustatud huvi keelduda maja transportimisest Trysilisse aprilli kuus, kui lumi oli veel maas. Kostja on 03.07.2006 arves nr 84 korranud soovi saada maja transportimiseks ettemaksu 6411 eurot 05.07.2006. Hageja on 10.07.2006 maksnud nii transpordi eest kui ka toote hinnast

maksmata osa kokku summas 11 690 eurot. Nimetatud summa laekus kostja kontole 13.07.2006. Lepingu p 1.4.2.4 ja 7.2.2 kohaselt oli kostjal kohustus toimetada maja kohale 10 päeva jooksul transpordi eest nõutud summa kostja kontole laekumisest arvates. Hageja on makse selgitusse märkinud, et tasub juba saabunud esimese saadetise eest ja teise ning kolmanda saadetise eest, mis peaks kostja kinnitust mööda hagejale saadetama 14. ja 18.07.2006. Asja materjalidest nähtuvalt asus kostja oma kohustust täitma 03.07.2006, saates Norrasse palkmaja karkassi I osa, mille hageja sai kätte 05.07.2006. Palkmaja karkassi II osa on kostja Norrasse saatnud aga 21.08.2006 ja hageja on saadetise kätte saanud 23.08.2006. Kostja on kirjalikus vastuses hagile põhjendanud toodangu hilinemisega saatmist probleemse laevaliiklusega 2006. a suvel. Maja kohaletoimetamisega seotud transpordiprobleeme on kohtuistungil kinnitanud ka tunnistajana üle kuulatud Peep Mumm. Hageja kinnitas 23.08.2006 meilis kostjale, et on terve maja puitosa kätte saanud, soovides koheselt töömehi maja püstitama, kuna hagejal ei ole ruumi viimase saadetise vastuvõtmiseks ja sajab vihma, mis kahjustab puitdetaile. 01.09.2006 on kostja saatnud Norrasse ehitusmaterjali ja 08.09.2006 uksed-aknad koos trepi, laudade ja terrassipostidega. Tegemist on seega juhuga, kus kohustuse täitmine küll toimus, aga alles pärast selleks ettenähtud tähtpäeva möödumist. Tulenevalt VÕS § 103 lg-st 1 võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Vastutusest vabanemise aluseks VÕS § 103 lg 2 kohaselt on vääramatu jõu asjaolu. Mitte igasugune väljaspool võlgniku mõjusfääri olev kohustuse täitmist takistav asjaolu ei tähenda veel vääramatut jõudu. Kohus leidis, et 03.07.2006 hagejale maja transportimiseks arvet esitades pidi kostja ette nägema, et omapoolse kohustuse tähtaegseks täitmiseks tuleb hankida laevapiletid ja muud vajalikud dokumendid. Lepingu punkti 1.4.2.5 kohaselt on kokkupaneku tasu 14 829 eurot, millest 33 % ehk 4893.57 eurot makstakse ettemaksuna enne meeskonna ärasõitu tootja juurest, 33 % ehk 4893.57 eurot makstakse siis, kui ehitise palkosa on valmis, ja 34 % ehk 5041.86 eurot makstakse siis, kui objekt on kokku pandud ja meeskond lahkub. Kostja on 20.04.2006 arves nr 82 nõudnud hagejalt kogu kokkupaneku tasu maksmist 27.04.2006. Oma nõuet kogu püstitustasu maksmiseks on kostja korranud 03.07.2006 arves nr 84. 23.08.2006 on kostja väljastanud arve nr 112 maja kokkupaneku eest tasumiseks summas 4893.57 eurot. Samas on kostja 24.08.2006 meilis teatanud hagejale, et meeskond lahkub Eestist 03.09.2006, olles Norras 04.09.2006 õhtul. Esimene 1/3 maja kokkupaneku rahast on laekunud kostja kontole 29.08.2006. Seega on hageja täitnud oma kohustuse nõuetekohaselt. Kostja on kohtule esitatud viivise arvestuses kinnitanud teise osa maja kokkupaneku raha laekumisest kostja kontole 15.09.2006. Pooltel ei ole vaidlust selles, et maja kokkupaneku tasust on maksmata 34 % ehk 5041.86 eurot, mis tuli maksta peale maja kokkupanekut meeskonna lahkudes objektilt. Kohus järeldas, et hageja on lepingust tuleneva esmase kohustuse (tasuda kostjale kokkulepitu eest) täitnud nõuetekohaselt, arvestades siinjuures ka ühekordset makse tegemisega hilinemist. Kostja on oma esmase kohustuse (palkmaja valmistamise, transportimise ja ülespaneku) täitnud hilinemisega. Tulenevalt lepingu punktides 7.1.1 ja 7.1.2 sätestatust esitas hageja leppetrahvi summa kolme kuu eest, mis on kokku 53 285.75 krooni. Kohus märkis, et leppetrahvi maksmise kohustuse saabumise tingimuseks on lepingu rikkumine. Kohus on tuvastanud, et kostja ei suutnud tähtaegselt palkmaja tarnida ega seda püstitada, vastutades kohustuse rikkumise eest. Hageja on 17.08.2006 lepingu täitmise nõudes teatanud, et kavatseb leppetrahvi kasutada, kuid ei saa antud hetkel esitada nõude täpset rahalist suurust. Seega on täidetud eeldused esitatud leppetrahvi nõude rahuldamiseks. Kostja toodud vastuväited on alusetud. Samas ei ole kostja esitanud

vastuväidet leppetrahvi arvestamise õigsusele ja suurusele. Seetõttu rahuldas kohus hageja nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahv summas 53 285.75 krooni. Hageja nõude osas pooleli jäänud tööde lõpetamisega seonduva kulu summas 195 932.03 krooni väljamõistmiseks leidis kohus, et kuivõrd tegemata tööde maht (1/3) ja viimane osa palkmaja püstitamise tasust (34 % kogumaksumusest) kattuvad ning hageja ei ole usaldusväärselt tõendanud, millised tööd kuulusid kostja poolt teostamisele ja millised materjalid ning detailid jäid kostjal saatmata, milleks kostja oli kohustatud, tuleb hageja nõue tööde lõpetamisega seonduva kulu summas 195 932.03 krooni väljamõistmiseks kostjalt jätta rahuldamata. Kostja hoiutasu ja viiviste nõude osas leidis kohus, et pooled ei ole lepinguga reguleerinud, mis ajaks peab maja valmis olema ega ka seda, mis ajaks peab maja olema transporditud Norrasse. Lepingust ei nähtu eraldi kokkulepet hoiustamise osas. Lepingu punktis 1.4.2.3 sätestatud 50 % toote hinnast tasumine tootjale eeldusel, et maja on tootmises valmis ja ootab kliendile kohaletoimetamist, ei tähenda, et toodangu hoiustamise kui sellisega oleks lepingu kohaselt juba arvestatud. Kohus leidis, et olukorras, kus hagejal oli õigustatud huvi keelduda maja transportimisest Norrasse aprilli kuus, tulnuks pooltel kohaldada lepingu muutmise sätet (lepingu p 4), kuivõrd mõjutatud saab esialgne kokkulepitud lepingu maksumus. Lepingu p 4.5.1 kohaselt oli tootjal õigus nõuda lepingu maksumuse muutmist, kui lepingu objekti lõpuleviimisega seoses tekivad lisakulud (nt hoiukulud) ettenägematute asjaolude (nt õigustatud huvi keelduda ennetähtaegsest täitmisest) või vääramatu jõu ilmnemise tõttu. Lepingu p 4.1 kohaselt saab lepingut muuta ainult osaliste kirjalikul kokkuleppel. Kuna poolte vahel ei ole sõlmitud kokkulepet hoiutasude maksmise kohta, tuleb kostja nõue hoiutasu väljamõistmiseks ja viiviste nõue hoiutasult jätta rahuldamata. Kostja viivise nõude osas summas 231 148.35 krooni tulenevalt töövõtulepingu punktide 1.4.2 ja 7.2.1 mittekohasest täitmisest leidis kohus, et puudub alus nõude rahuldamiseks, kuivõrd kohus on leidnud, et hageja täitis oma lepingulised kohustused nõuetekohaselt. Kostja lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tuleneva nõude summas 76 339.70 krooni osas leidis kohus, et nõue on tõendamata. Kohus märkis, et 09.04.2008 kohtuistungil suurendas OÜ Ristiku KV oma nõuet, paludes O. Upadhyaylt välja mõista töövõtulepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tulenev nõue summas 76 339.70 krooni ja suurendas viivise nõuet kuni 597 857.35 kroonini, mistõttu OÜ-l Ristiku tuleb TsMS § 147 lg 4 alusel tasuda täiendav riigilõiv 23 000 krooni.

vaid on lähtunud puhtalt vastustaja väitest. Tööde lõpetamisega seonduv kogukulu oli seega 101 416.72 Norra krooni, mis on ligikaudu 195 932.03 Eesti krooni; 2) on väär seisukoht, et hageja oleks pidanud tõendama, millised tööd kostja oli kohustatud tegema. Hageja on tarbijana võlasuhtes nõrgemaks pooleks, aga kostja näol on tegemist majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuga. Tellija oli õigustatud ootama, et maja saab kokku pandud. Kui vahelagi ja aluspõrand ei kuulunud kostja nägemuse kohaselt lepingu järgi kostja töökohustuste hulka, oleks pidanud töövõtja seda ka tellijale selgitama. Teavitamiskohustus tuleneb VÕS § 14 lg-st 2; 3) on rikutud TsMS § 436 lg 1 ja 2, kuna kohus on ebaõigesti lähtunud eeldusest, et vastustaja poolt tehtud töömaht vastas 2/3 osas tasutud püstitustasule ning tõdenud fakti, et hageja väide, mille kohaselt on hageja kostjale juba tasunud ka tegemata jäänud tööde eest, ei ole õige. Kohus ei ole selgitanud, kust selline eeldus tuleneb. Apellant on rõhutanud, et vastustaja jättis täitmata väga olulised ehitustööd, tekitades sellega kahjustusi ehitisele ja väga suures ulatuses lisakulutusi apellandile. Püsti oli ainult maja karkass. Kostja ei ole teostanud objektil töid talle tasutud summa ulatuses, seega on kostja alusetult rikastunud apellandi arvelt ning apellant on selles ulatuses kandnud kahju. VÕS § 127 lg 6 kohaselt, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus; 4) on jäetud arvestamata, et apellant oli sunnitud palkama ehitajad, kes vastustaja poolt alustatud tööd lõpule viiksid. Uutele ehitajatele makstav summa ei olnud võrreldav kostjale maksmata jäänud 34% püstitustasust (5041.36 eurot). Apellant tasus uutele ehitusmeestele 74 000 Norra krooni, mis on umbes 143 560 Eesti krooni. Hageja on kandnud kahju sisuliselt nii selles osas, mille sai kostja endale 2/3 püstitustasu maksmisega, kuid mitte samaväärses ulatuses töö tegemisega, kui ka selles osas, et pidi tasuma uutele ehitusmeestele üle 5041.36 euro. Apellant on VÕS § 135 lg-le 1 tuginedes õigustatud nõudma uutele ehitusmeestele rohkem makstava osa vahet summas 64 914.79 Eesti krooni {arvutatud kursiga 1,9598 järgmiselt: (74 000 Norra krooni =) 143 560 Eesti krooni lahutada maha (5041.36 eurot =) 78 645.21 Eesti krooni võrdub 64 914.79 Eesti krooni). VÕS § 135 lg 3 kohaselt ei välista ega piira hinnavahet ületava kahju hüvitamise nõude esitamist. Seega on apellandil ka õigus nõuda suuremas ulatuses tasutud püstitustasu tagastamist ja puuduolevate detailide eest kahju hüvitamist.

8.OÜ Ristiku esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 9. mai 2008 otsuse tühistamist osaliselt, s.o jätta rahuldamata hageja nõue kostja vastu leppetrahvi väljamõistmise osas summas 53 258.75 krooni ja rahuldada kostja nõuded hageja vastu: viivised töövõtulepingu p 1.4.2 ja 7.2.1 täitmata jätmise eest summas 228 831 krooni, hoiutasu vastavalt lepingu p-le 7.2.1 summas 47 732.50 krooni ja viivis hoiutasult, kokku summas 366 709 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on rikutud TsMS § 436 lg 2. Osa kohtu järeldustest ei rajane faktilistel asjaoludel. Kohus on meelevaldselt ja osaliselt isegi pooltest erinevalt tõlgendanud pooletavahelist lepingut. Kohus on ebaõigesti leidnud, et lepingu punkti 1.4.2 alapunktides toodud maksetähtajad, millede tasumine tulenes teatava töö tegemise eeldusest, on seotud lepingu punktis 2.3 toodud kostja kohustusega saata hagejale video- ja/või pildimaterjali, et veenduda ehituse edenemises ja kostjal tuli arveid esitades sellega arvestada, et hagejal oleks üldse võimalik täita lepingu punktis 1.4.3 sätestatud nõuet (makse peab laekuma kostja pangakontole vastavalt väljastatud arvel fikseeritud kuupäevale). Kostja kohustus küll lepingu p. 2.3 kohaselt saatma hagejale ehitusprotsessi käigus video- ja/või pildimaterjali, kuid mitte ühestki lepingu sättest ei nähtu, kuna ja mitu korda seda materjali pidi saatma. Kuidagi ei nähtu lepingust ka hageja õigus mitte maksta arvete saamisel makseid, kui vahetult enne maksetähtaega pildimaterjale pole saanud. Ainus lepingusäte, mis reguleerib maksete teostamise korda, on lepingu p. 1.4.3, mille kohaselt peab makse laekuma vastavalt väljastatud arvetele arvetel fikseeritud kuupäevadel. Nende sätete nõudeid hageja ei täitnud; 2) ei vasta kohtuotsuses viidatud probleem uksega tegelikkusele ega kogutud tõenditele. Pooled lahendasid probleemi ukseava suurusega juba 5. aprillil, arve maksetähtaeg oli 7. aprill. Arved väljastas kostja hagejale e-postiga või faksiga. Hagejal ei olnud makse teostamiseks mitte mingisugust takistust ja kohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele. Hageja on maksega viivitanud 5 päeva; 3) on ebaõigesti leitud, et hagejal oli õigustatud huvi keelduda maja transportimisest Trysilisse aprillis, kui lumi oli veel maas. Hageja teadis lepingu sõlmimisel, millistesse klimaatilistesse tingimustesse ta maja paigaldada soovib. Seega ei saa lume olemasolu olla kuidagi seotud lepingu tõlgendusega. Seda kostja seisukohta tõendab ka hageja poolt saadetud meil. Kohtu poolt viidatud meilist nähtub, et hageja soovis meeskonna saabumist praktiliselt koos maja detailidaga. Lumi oli oluline ainult selles osas, et majadetailid lumme seisma ei jääks. Nii oli lepinguosalistel tegevus ka lepingu sõlmimisel planeeritud: maja saab valmis, hageja maksab kohe transpordi ja esimese osa paigalduse rahast ning majadetailid ning meeskond saadetakse teele. Isegi kui

arvestada võimaliku lume kui segava faktoriga aprillis, ei oleks maja, lepingus kokkulepitut arvestades, kuidagi saanud aprillis Norrasse saata. Hageja kohustus oli tasuda maja maksumus, transpordikulu ja 33 % maja kokkupaneku maksumusest. Kostjal oleks tekkinud maja ärasaatmise kohustus 07.05.2006, kohale oleks maja ja kokkupaneku meeskond jõudnud 10.05.2006. Sellel aja ei ole enam Norras lund, mis takistaks maja kokkupanemist. Nii oli kostja ka oma tegevust planeerinud. Hagejapoolse lepingutingimuste täitmata jätmise tõttu tekkiski kostjal vältimatu vajadus maja õues valve all hoiustada. Asjaolu, et tegelikkuses ei olnud hagejal probleem mitte lumega, vaid rahaga, tõendab ka asjaolu, et viimase osa maja maksumusest ja transpordi maksumuse tasus ta alles 13.07.2006. Kui hageja oleks soovinud kohest maja kokkupanekut, oleks ta ära maksnud ka esimese osa paigaldamise rahast ja paigaldusmeeskond oleks saanud välja sõita. Püstituseks kulub ca 1 kuu ning maja oleks jõutud püstitada lepingu tähtajaks, s.o 15.08.2006; 4) on ebaõigesti leitud, et 03.07.2006 hagejale maja transportimiseks arvet esitades pidi kostja ette nägema, et omapoolse kohustuse tähtaegseks täitmiseks tuleb hankida laevapiletid ja muud vajalikud dokumendid. Samas on kohus jätnud tähelepanuta, et tegemist oli korduva arvega ning kostja ei saanud, arvestades hageja eelnevat maksedistsipliini, kindel olla, et lepingujärgsed summad kordusarves näidatud tähtajal ka laekuvad. Lisaks on raskused laevapiletite hankimisel suvisel liikluse tipphooajal vabandatav rikkumine; 5) on ebaõigesti leitud, et hageja on lepingust tuleneva esmase kohustuse (tasuda kostjale kokkulepitu eest) täitnud nõuetekohaselt, arvestades siinjuures ka ühekordset makse tegemisega hilinemist. Kostja on oma esmase kohustuse (palkmaja valmistamise, transportimise ja ülespaneku) täitnud hilinemisega. Hagejalt saabus alles 24.08.2006 kinnitus 1/3 ülespaneku raha tasumisest, mille järel teatas kostja, et meeskond lahkub 03.09.2006. Päeva pealt, teadmata, kuna raha kostjale laekub, ei saa ju inimesi lähetusse saata (raha laekus 29.08.). Arvestades, et maja ülespanekuks kulub ca 1 kuu, siis ei oleks olnud võimalik püstitada maja 15.08.2006, kui raha laekus alles 29.08.2006. Vaatamata kostja mitmetele väljastatud arvetele ja meeldetuletustele, püstitusraha ei tasutud. Seega ei ole hageja täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, rikkudes pidavalt maksedistsipliini ja jättes teostamata makse 1/3 ülespaneku osas, ning nõudes kostjalt lepingu täitmist 15.08.2006; 6) ei vasta faktilistele asjaoludele seisukoht, et kostja ei suutnud tähtaegselt palkmaja tarnida ega seda püstitada, vastutades kohustuse rikkumise eest, mistõttu on täidetud leppetrahvi nõudmise eeldused. Puuduvad tõendit selle kohta, et kostja ei suutnud tähtaegselt palkmaja tarnida. Maja oli valmis ehitatud ja transpordi ootel pakkidesse panduna juba aprilli lõpus ning ootas hagejapoolseid lepingujärgseid makseid, et majadetailid teele saata ja kokku panna. Kohus on meelevaldselt tõlgendanud lepingu p 7.1.2, mille kohaselt kaotab tellija õiguse leppetrahvi esitada, kui ta ei ole esitanud leppetrahvi arvet ühe nädala jooksul leppetrahvi nõudmise õiguse tekkimisest. Isegi kui hagejal oleks olnud õigus leppetrahvi nõuda, oleks ta ju saanud leppetrahvi arvena esitada, kuna tal oli ju kogu aeg teada makstud summad. Kuna kostjapoolne maja mittetähtaegne kokkupanek oli igati põhjendatud ja vabandatav, siis puudub leppetrahvi nõudmiseks alus; 7) on ebaõigesti leitud, et kuna poolte vahel ei ole sõlmitud kokkulepet hoiutasude maksmise kohta, tuleb kostja nõue hoiutasu väljamõistmiseks ja viiviste nõue hoiutasult jätta rahuldamata. Kohus on meelevaldselt tõlgendanud pooltevahelist lepingut. Nagu juba eelpool kirjeldatud, olid lepingujärgsete etappide tähtajad kindlaks määratud lähtuvalt kostjapoolsest arvete esitamisest. Hoiutasu ja sellelt viivise nõue tuleneb töövõtulepingu p-st 7.2.1, millest nähtub, et maksete mittetähtaegsel teostamisel peab hageja tasuma leppetrahvi ka hoiustamisel. Seega on hoiustamisetasu maksmine hageja lepingujärgne kohustus. Kuna hageja rikkus lepingutingimusi,

9.Ombir Upadhyay vaidleb OÜ Ristiku KV apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) oli ehitustähtaeg konkreetselt fikseeritud ning ei sõltunud vastustaja poolt teostatud maksete laekumisest. Apellant, väites, et osa maja valmimiseks vajalikke töid kohustus teostama hageja, on jätnud selgitamata, kust ja millised kohustused hagejale tulenesid. Tegemist on tarbijatöövõtulepinguga VÕS § 635 lg 4 kohaselt. Apellant oleks seega pidanud selgitama, mida tema poolt pakutav pakett sisaldab ja mida mitte. Antud juhul lubati tellijale valmistatud maja kokku panna. Tellijal ei olnud ühtegi alust eeldada, et see nii tegelikult ei ole, ning et osad tööd tuleb teostada temal endal; 2) vastavalt VÕS § 637 lg-le 5 ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata. Piltide saatmise mõte oligi just nimelt selles, et tellijal oleks võimalik enne makse tegemist võimalus asi üle vaadata. Kohus on õigustatult asunud seisukohale, et lepingu punkti 1.4.2 alapunktides toodud maksetähtajad, millede tasumine tulenes teatava töö tegemise eelduses, on seotud lepingu punktis 2.3 toodud apellandi kohustusega saata hagejale video- ja/või pildimaterjali. Kuivõrd vastustaja on koheselt pärast piltide saamist tasunud arved, ei ole vastustaja sattunud tasumisega viivitusse; 3) on ebaõige väide, et hageja ei teostanud makseid tähtaegselt ja seetõttu ei püstitanud kostja maja tähtaegselt. Maja mittetähtaegsel püstitamisel oli tegelikkuses süüdi apellandi suutmatus organiseerida oma tööd, mitte vastustaja maksekäitumine; 4) on meelevaldne väide, et hageja kohustus maksma ka 33% maja kokkupaneku tasu, kuivõrd vastustaja seda ei teinud, ei olnud apellant ka kohustatud meeskonda ja objekti teele saatma. Tegelikkuses ei olnud 33% püstitustasu tasumine eelduseks saadetise teele panemiseks ja meeskonna Norrasse saatmiseks. Lepingu punktis 1.4.2.5 kasutatud ingliskeelne väljend „crew is leaving“ tähendab „meeskond on lahkumas“. Apellandi enda esitatud ja nn notari poolt tõestatud lepingu tõlkes on kasutatud konkreetselt väljendit, ,,meeskond on lahkunud“. Seega ei saa ühelgi juhul öelda, et 33% tasumine oli eelduseks apellandi poolse kohustuse tekkimiseks saadetise ja meeskonna saatmiseks Norrasse. Pärast apellandi kinnitust, et kogu maja saadetakse vastustaja kinnistule 14. ja 18.07.2006, tasus vastustaja ka transpordi eest 100% ettemaksuna, st tasutud oli juba nii palkmaja eest kui ka transpordi eest, kuid ikkagi ei tarninud apellant maja. Apellandil puudus õigus nõuda püstitustasu maksmist enne maja ja meeskonna lahkumist Eestist ja see ei olnud eelduseks püstitustähtajale. Seega rikkus apellant ise lepingu tingimusi ja jättis tähtajaks täitmata oma kohustused; 5) on väär väide, et vastustaja mittetasumise tulemusena pidid nad maja õues valve all hoiustama. Vastustaja on tasunud hagejale kõik lepingust tulenevad maksed. Kostja majale on tellitud valve 24h, mis ilmselgelt ei ole mõistlik. Kuivõrd aga apellant ise rikkus lepingut ega

12.3.Kahjuhüvitise nõue seoses pooleli jäänud tööde lõpetamisega. Pooltel ei ole vaidlust, et seoses lepingust taganemisega jäid kostja poolt osa kokkulepitud töid tegemata ning hagejal jäi kostjale maksmata 34% kokkupaneku tasust. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et vastavalt lepingu p-le 1.2 ei pidanud kostja tegema palkmaja lõpuni valmis (nn võtmed kätte) ning osade tööde tegemise kohustus oli hagejal. Hageja kinnitas, et kostja jättis tegemata suuremas mahus töid kui talle maksmata tasu 5041.86 EUR. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega oli hageja kohustus tõendada, et kostja poolt teostatud tööde maht oli väiksem kui talle tasutud 66% kokkupaneku tasust ning ta pidi ta kandma täiendavaid kulutusi kostja kohustuste täitmata jätmise tõttu. Hageja esindaja kinnitas ka ringkonnakohtu istungil, et hageja nõuet tõendavad ekspert A. Lundi arvamus (t.l 40) ja Poola ehitustöötajate allkirjad (t.l 42). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt nimetatud tõendid ei tõenda, et kostja tegi vähem töid võrreldes saadud kokkupaneku tasuga. Nähtuvalt ekspert A. Lundi arvamusest põhineb see fotodel ja see kirjeldab ehitise olukorda 19.09.2006. Samas ei nähtu arvamusest, kui palju summaliselt on lepingust tulenevatest töödest kostja poolt tegemata. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et kõiki ehituse lõpetamiseks vajalikke töid ei pidanud kostja tegema. Poola ehitustöötajate allkirjad ei vasta tõendi mõistele TsMS § 229 tähenduses. Nimetatud tõendil märgitud isikuid ei ole tunnistajatena üle kuulatud ja seetõttu on tõendis väljendatud teave kontrollimata. Töötasu maksmist tõendil märgitud isikutele saaks lugeda tõendatuks, kui see oleks tehtud panga vahendusel. Käesoleval juhul puudub sellel isegi hageja kinnitus. Lisaks märgib ringkonnakohus, et eelmärgitud allkirjaleht ei kinnita, et Poola ehitustöötajad on saanud hagejalt töötasu just kostja poolt tegemata tööde eest. Kuivõrd osa töid pidigi objektil tegema hageja, siis ei ole hageja ümber lükanud kostja vastuväidet, et nimetatud allkirjad võivad kinnitada Poola töötajate poolt töötasu saamist nendega kokkulepitud tööde eest.

Hageja väide apellatsioonkaebuses, et maakohus on rikkunud tõendite hindamisel eelmärgitud osas menetlusnorme, ei ole põhjendatud. Palkmaja plaanilt (t.l 180) nähtub, et sellel on 11 akent ja 13 ust ning lepingu lisaks oleva hinnapakkumise kohaselt on nende valmistamise ja kohaletoomise kohustus kostjal. Kauba saatelehed ja tolli deklaratsioonid (t.l 82-96) tõendavad, et kostja toimetas ehitusplatsile 10 akent ja 12 ust. Kostja vastuväite kohaselt tõendavad tunnistaja P. Mummi ütlused, et ta viis puuduoleva ukse Norrasse ning kuna hageja soovis teistsugust ust, siis tõi ta selle tagasi. Ringkonnakohus leiab, et kuna ukse transportimise ja selle hageja poolt vastuvõtmisest keeldumise kohta kirjalikud tõendid puuduvad, siis on hageja nõue ukse maksumuse väljamõistmiseks põhjendatud. Seejuures tuleb tunnistaja P. Mummi ütluste usaldusväärsuse hindamisel arvestada ka sellega, et tunnistaja on kostja tegevdirektor, kes sõlmis hagejaga vaidlusaluse lepingu ning võib seetõttu olla huvitatud asja kostjale soodsamast lahendamisest. Põhjendatud ei ole kostja vastuväide, et maja esiküljel asetsevad kaks kõrvuti väikest akent tuleb lugeda üheks aknaks ning maja paremal küljel asetsevad kaks kõrvuti väikest akent tuleb samuti lugeda üheks aknaks. Asja materjalidest ei tulene, et kostja oleks pidanud valmistama erinevate mõõtudega aknaid ning samuti ei ole osanud kostja põhjendada, miks ta tarnis hageja ehitusobjektile 10 akent, kui tema enda kinnituse kohaselt oli majale ette nähtud 9 akent. Hageja on tõendanud, et ostis majale ühe akna maksumusega 3480 Norra krooni, s.o 6820.80 Eesti krooni ja ühe ukse maksumusega 2197.25 Norra krooni, s.o 4306.60 Eesti krooni, kokku 11 127.40 krooni. Ukse ja akna hinnale ei ole kostja vastuväidet esitanud. Kuna hageja täitis lepingust tuleneva kostja kohustuse ja ostis majale puuduoleva ukse ja akna, siis tuleb kostjalt 11 127.40 krooni välja mõista ning maakohtu otsus selles osas tühistada. Maakohus on põhjendatult jätnud rahuldamata hageja nõude uste käepidemate maksumuse 1265 Norra krooni hüvitamiseks, kuna lepingu lisa kohaselt ei olnud see kostja kohustus. Kauba saatelehed ja tollideklaratsioonid (t.l 82-96) tõendavad, et kostja tarnis hagejale lepingus kokkulepitud ehitusmaterjali (s.h 30 tm lauamaterjali, 20 terrassiposti, 2 treppi, saematerjali). Hageja ei ole tõendanud, et ülejäänud tema poolt ostetud materjal (v.a uks ja aken) on ostetud kostja poolt tarnimata materjali katteks ja sel oleks seos pooltevahelise lepinguga. Hageja selle nõude tõendamatusele viitab ka asjaolu, et tema nõude suurus apellatsiooniastmes ei olnud samane haginõude suurusega maakohtus. Hageja nõue on põhjendatud 11 127.40 krooni ulatuses ja kostjalt tuleb 11 127.40 krooni hageja kasuks välja mõista.

kajastatud summa oli kokku lepitud lepingu p-des 1.4.2.1-1.4.2.5. Hageja poolt arve mitteõigeaegsel tasumisel oli sissenõutav ainult arvel märgitud summa, mitte lepingu maksumus, ja hageja sai viivitada ainult arvel märgitud summa mitteõigeaegse tasumisega. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt nõuab ka kostja hagejalt viivise (mitte leppetrahvi) väljamõistmist ning lepingu p-st 1.4.2 tulenevate arvete puhul ei ole kostja järginud VÕS §-s 159 lg 2 sätestatut. Seega on kostjal lepingu p-st 7.2.1 tulenevalt õigus nõuda hagejalt maksete tegemisega viivitamisel viivist ja seda konkreetsel arvel märgitud summast lähtudes. VÕS §-st 91 lg 3 tulenevalt loetakse rahaline kohustus täidetuks siis, kui raha on laekunud võlausaldaja kontole. VÕS § 637 lg-st 5 tulenevalt ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata. Lepingu p-s 2.3 leppisid pooled kokku, et tootja on kohustatud saatma tellijale ehitusprotsessi käigus video- ja/või pildimaterjali, näitamaks ehituse edenemist. Maakohus on õigesti leidnud, et lepingu p-s 1.4.3 sätestatut tuleb tõlgendada koos VÕS § 637 lg-ga 5 ja lepingu p-ga 2.3 ning sellest tulenevalt muutub kostja esitatud arve sissenõutavaks pärast seda, kui hagejal on reaalne võimalus teostatud tööd (kindel osa töödest) üle vaadata. Maakohus on tuvastanud, et lepingu p-s 1.4.2.1 ettenähtud esimese makse tegemisega viivitas hageja 4 päeva, kuna makse laekus kostja kontole 09.12.2005. Kuna hageja rikkus lepingut, siis lepingu p 7.2.1 kohaselt peab ta maksma viivist (4 päeva x 78 017.50 x 0.05 %) 156 krooni. Lepingu p-s 1.4.2.1 ettenähtud teine makse laekus kostja arvele 14.03.2006 (t.l 77), arve kohaselt pidi laekuma 10.03.2006. Lepingu p-s 1.4.3 leppisid pooled kokku, et kõik maksed peavad laekuma tootja pangakontole vastavalt väljastatud arvetel fikseeritud kuupäevadele. Hageja on kinnitanud, et 08.03.2006 oli ta meiliga saadetud pildi põhjal veendunud, et ehitusprotsessiga on alustatud ning lepingu p 1.4.2 ja VÕS § 91 lg 3 kohaselt oli hagejal võimalik tasuda arve tähtaegselt. Maakohtu seisukoht, et hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oli kostja poolt määratud tähtaeg liialt lühike, ei ole põhjendatud. Kuna hageja oli maksega viivituses 4 päeva, peab ta maksma viivist (4 päeva x 86 739,86 x 0,05 %) 173.50 krooni. Lepingu p-s 1.4.2.2 ettenähtud makse laekus kostja arvele 20.04.2006 (t.l 78), arve kohaselt pidi laekuma 07.04.2006. Asja materjalidest nähtub, et kostja tegi eluruumi ukse valmistamisel vea, mille ta parandas ning millega hageja nõustus 10.04.2006 (t.l 155). Kuna hagejal oli kostja arve enne 10.04.2006 olemas, siis ta pidi arvestama, et alates vea kõrvaldamisest tuleb tal kohustus täita. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et alates 11.04.2006 oli hageja viivituses ning ta peab maksma viivist 10 päeva eest (10 päeva x 247 133.23 x 0,05%) 1235.60 krooni. Lepingu p 1.4.2.3 kohaselt peab tellija maksma tootja kontole 26 397.20 EUR eeldusel, et maja on tootmises valmis ja ootab kliendile kohaletoimetamist. Nimetatud summast laekus kostja kontole 21 118 EUR 29.05.2006 (t.l 79) ja 5279.20 EUR 13.07.2006 (t.l 80). Pooltel ei ole vaidlust, et pildimaterjali valmis maja kohta saatis kostja hagejale 22.05.2006. Kuna hagejal oli kostja arve olemas juba 2006. a aprillikuu lõpus, siis pidi ta arvestama, et pildimaterjali saamisel tuleb tal kohustus täita. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et alates 23.05.2006 oli hageja viivituses ning ta peab maksma viivist 7 päeva eest (7 päeva x 329 514.71 x 0,05%) 1153.30 krooni. 26 397.20 EUR-st 5279.20 EUR laekus kostja kontole 13.07.2006. Maakohus on samuti tuvastanud, et nimetatud summa jäi hagejal tähtaegselt tasumata. Nimetatud maksega oli hageja viivituses alates 23.05.2006 ning ta peab maksma viivist 51 päeva eest (51 päeva x 82 355.52 x 0,05%) 2100.10 krooni.

Lepingu p 1.4.2.4 kohaselt peab tellija maksma tootja kontole transpordi maksumuse 6411 EUR 10 päeva enne kohaletoimetamise algust. VÕS § 82 lg 3 kohaselt kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Nimetatud säte kaitseb võlgnikku, kuna tal on sellisel juhul õigus täita kohustus kohe pärast selle tekkimist, kui ta on selleks võimeline ning täitmist ei saa pidada enneaegseks. Käesoleval juhul tuleb määratleda, millist tähtpäeva lugeda kohaletoimetamise alguseks, arvestades sellega, et 23.05.2006 oli toode valmis, ülespanekuks pidi kuluma ca 1 kuu ning lepingu täitmise tähtajaks oli 15.08.2006. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et täitmise koht asus Norras, mis mõjutab transpordi tellimisele ja transpordile kuluvat aega. Arvestades eelnevat leiab ringkonnakohus, et kohaletoimetamise alguse mõistlik aeg on 01.07.2006 ning sellest tulenevalt pidi transpordi maksumus laekuma kostja kontole hiljemalt 20.06.2006. Kuna transpordi maksumus laekus kostja kontole 13.07.2006, siis oli hageja viivituses 23 päeva ning ta peab maksma viivist (23 päeva x 100 011.60 x 0,05%) 1150.13 krooni. Lepingu eseme kohaletoimetamine oli sõltuvuses hageja poolt transpordi maksumuse tasumisest (vastastikune leping) ning kuna see laekus lõplikult alles 13.07.2006, siis ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et kostja ei ole täitnud nõuetekohaselt omapoolseid kohustusi (laevapiletite ja muude dokumentide hankimine). Lepingu p 1.4.2.5 kohaselt kokkupaneku tasust 4893.57 EUR makstakse ettemaksuna enne meeskonna ärasõitu tootja juurest ning teine 4893.57 EUR makstakse siis, kui ehitise palkosa on valmis. Arvestades lepingu tähtaega 15.08.2006 ning seda, et maja kokkupanekuks pidi kuluma ca 1 kuu, tuleb meeskonna ärasõidu mõistlikuks tähtpäevaks lugeda 10.07.2007. Seega pidi esimene osa kokkupaneku tasust laekuma kostja kontole hiljemalt 09.07.2006, laekus aga 29.08.2006. Hageja oli nimetatud maksega viivituses 51 päeva ning ta peab maksma viivist (51 päeva x 76 356.82 x 0,05%) 1947.10 krooni. Teise osa kokkupaneku tasust pidi hageja maksma siis, kui ehitise palkosa on valmis. Pooltel ei ole vaidlust, et teine osa kokkupaneku tasust laekus kostja kontole 15.09.2006. Kuna kostja ei ole tõendanud, et ehitise palkosa oleks olnud valmis enne 15.09.2006, siis nimetatud maksega ei ole hageja viivitanud ning kostja viivisenõue on selles osas põhjendamatu. Eeltoodud põhjendustel tuleb kostja apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus tühistada. Kokku peab hageja maksma kostjale viivist lepingu p 1.4.2 rikkumise eest 7915.73 krooni (156+173.50+1235.60+1153.30+2100.10+1150.13+1947.10).