Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Toomas Talviste
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
10. oktoober 2008.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-08-8671
Tsiviilasi
E.P.e hagi OÜ K2U KV vastu täitemenetluse lubamatuks tunnistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja E.P. lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal Kostja OÜ K2U KV, registrikood 10968688, asuk. Nooda 19, Papsaare küla, Audru vald, Pärnumaa, seaduslik esindaja juhatuse liige Tarmo Usta
Asja menetlemise viis
Kirjalikus menetluses Jätta rahuldamata E.P.e hagi OÜ K2U täitemenetluse (täiteasi nr 175/2008/335) tunnistamise nõudes. Jätta menetluskulud hageja kanda.
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
KV vastu lubamatuks
Kohtuotsuse peale võib menetlusosaline 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
Asja sisu kirjeldus Hageja nõue ja põhjendused, esitatud asjaolud, väited ja tõendid Hageja E.P.e poolt esitatud menetlusdokumentide (hagiavaldus tl 1-4 ja kirjalikud seisukoht tl 46-47) kohaselt sõlmiti hageja ja kostja OÜ K2U KV vahel 05.04.2005.a notariaalne leping nr 1865 (tl 5-15, edaspidi leping), mille sisuks olid kokkulepe hüpoteekide kustutamiseks ja ühishüpoteegi osaliseks kustutamiseks, kinnistu müügileping ehituskohustusega, ühishüpoteegi seadmise ning asjaõigusleping. Lepingu kohaselt müüs kostja hagejale kinnistu xxxxx vallas Pärnumaal kohustusega püstitada kinnistule hoone hiljemalt 30.09.2005.a. Hoone kirjeldus, maksegraafik ning elamusse paigutatavad seadmed olid ära toodud lepingu lisades.
Tsiviilasi nr 2-08-8671 10.01.2008.a tegi kostja hagejale ettepaneku (tl 16) tasuda kostjale viivis summas 19 400 krooni, milline tulenes lepingujärgse tasumiskohustuse hilinemisest. Hageja reageeris sellele 15.01.2008.a tasarvestusettepanekuga (tl 17-18), mille kohaselt on temal kostja poolt lepingu p 6.3.1. täitmatajätmisest leppetrahvi nõue summas 124 600 krooni (arvutatuna alates 01.10.2005 200 krooni päevas). Vaatamata sellele algatati kostja initsiatiivil hageja suhtes 28.01.2008.a täitemenetlus (täitmisteade tl 20) kohtutäitur Rannar Liitmaa juures (täiteasi nr 175/2008/335). 06.02.2008.a teavitas hageja tasaarvestusest kohtutäiturit ning palus täitemenetlus lõpetada, ent kohtutäitur ei pidanud seda vajalikuks (kohtutäituri 15.02.2008.a vastus tl 19), viidates täitemenetluse formaliseerituse printsiibile ja sellele, et kohtutäituril ei ole õigust täitedokumendi sisu õiguspärasust kontrollida. 18.02.2008.a saatis kohtutäitur hagejale pangakontode arestimise akti (tl 22), 28.02.2008.a hageja poolt kostjalt omandatud kinnistu arestimise teatise (tl 23). Hageja leiab, et täitemenetlus on õigusvastane ja algatatud alusetult. Hageja väitel tugines kostja täitemenetluse algatamiseks esitatud avalduses tõenäoliselt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 punktile 18, mille järgi saab täitemenetlust algatada notariaalse kokkuleppe alusel, kus võlgnik on andnud nõusoleku peale nõude sissenõutavaks muutumist alluda kohesele sundtäitmisele. Kostja nõue tuleneb aga viivistest, mis muutusid sissenõutavaks alles peale põhivõlgnevuse tasumist. Seega ei saa hageja arvates lugeda lepingu punkti 6.2.2. võlgniku nõusolekuks täitemenetluseks 10.01.2008.a tekkinud nõude osas. E. P. palub kohtul tunnistada ülalnimetatud täitemenetlus lubamatuks. Lisaks ülalmärgitule on hageja tõenditena esitanud kohtutäituri 28.01.2008.a tasu väljamõistmise otsuse (tl 21) ning 28.02.2008.a keelumärke seadmise avalduse hageja kinnistule (tl 24). Kostja vastuväited, hageja seisukohad vastuväidete osas Kostja OÜ K2U KV oma kohtule esitatud kirjalikus vastuses ja seisukohtades (tl 37-39 ja tl 51-52) hageja nõuet ei tunnista ja leiab, et hagil puudub õiguslik alus ning see tuleb jätta rahuldamata. Kostja väitel asus hageja kinnistul olevat elamut faktiliselt valdama ja kasutama juba 2005.a septembris, mil alustas iseseisvalt maja siseviimistluse lõpetamise töödega, kuigi hoone lõplik valmimine pidi aset leidma 30.09.2005.a. Kinnistu müügihind oli 1 077 850 krooni, millise summa pidi hageja kostjale tasuma osamaksetena vastavalt lepingu punktis
2 (4)
Tsiviilasi nr 2-08-8671 puudus viide ajamäärsõnadele „peale“ ja „pärast“, millest saaks järeldada nõude sissenõutavaks muutumise erisusi põhivõla või viivise osas. Hageja leiab, et isegi kui nõustuda kostja käsitlusega viiviste sissenõutavaks muutumisest alates 02.10.2007.a, ei ole hageja andnud peale seda kuupäeva notariaalset nõusolekut sundtäitmise kohaldamiseks. Seega ei saa lepingu punkti 6.2.2. lugeda võlgniku nõusolekuks sundtäitmise algatamiseks. Kostja esiletoodud faktiliste asjaolude osas hagejal vastuväiteid ei ole. Kostja on lisaks märkinud, et hageja tasaarvestusliku ettepanekuga ei ole võimalik nõustuda. Sisuliselt oli tegemist leppetrahvi nõudega, mida aga aastail 2005-2007 ei olnud kordagi esitatud, mistõttu on sellise nõude esitamise õigus võlaõigusseaduse (VÕS) § 159 lg 2 kohaselt kaotatud. Mõistlik aeg leppetrahvi nõude esitamiseks oli ammu möödunud, seda oleks pidanud tegema hiljemalt pärast kostja 25.09.2007.a avalduse kättesaamist. Seetõttu ei võtnud hageja ka kostja pakkumust vastu. TMS § 221 lõikele 1 tuginedes leiab kostja, et hageja tasaarvestusliku leppetrahvi nõue on sisult tagasiulatuva iseloomuga ja seega vastuolus VÕS § 159 mõttega. Ka VÕS § 197 lg 2 ei saa eeltoodu põhjal kohaldamisele kuuluda. Hageja nõue ei saa 20. jaanuarist 2008.a arvestatuna (selline oli hageja ettepanek) olla suurem kostja nõudest viivise osas. Kohaldatavad õigusaktid, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Leping on sõlmitud enne 01.01.2006.a jõustunud uut TMS redaktsiooni ning lepingu punktis 6.2.2. on sundtäitmise alusena viidatud sel ajal kehtinud TMS § 1 lg 1 punktile 13, mille kohaselt olid täitedokumendiks muuhulgas notariaalselt tõestatud kokkulepe nõude kohta, mis näeb ette kindlaksmääratud rahasumma tasumise või asendatavate asjade või väärtpaberite kindlaksmääratud koguses üleandmise ja mille kohaselt võlgnik on nõustunud kohese sundtäitmisega. Sundtäitmise algatamisel 2008.a jaanuaris kehtis hageja viidatud TMS § 2 lg 1 p 18, mille järgi on täitedokumendiks rahalise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe, mille kohaselt on võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutumist andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. Kohus märgib, et vaatamata nimetatud sätete erinevale sõnastusele on nende sisu sarnane. Mingil juhul ei saa nõustuda hageja käsitlusega kehtiva TMS § 2 lg 1 p 18 sõnastuse kohta, millise kohaselt peaks võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutumist andma eraldi nõusoleku enda vara allutamiseks sundtäitmisele. Kui võlgnik oma kohustust nõuetekohaselt ei täida, ei ole võlausaldajal üldjuhul ka mingit alust eeldada, et võlgnik vabatahtlikult sundtäitmiseks nõusoleku hiljem annaks. Kohus selgitab, et vastava sundtäitmiseks nõusoleku andmise mõte on etteulatuvaks nõusolekuks ning seega üheks võimalikuks tagatiseks võlausaldajale puhuks, mil võlgnik kohustust rikub. Antud juhul puudub vaidlus selles, et võlgnik ehk hageja ei täitnud oma lepingu punktist 6.2.1. tulenevat maksekohustust korrektselt, mistõttu oli võlausaldajal ehk kostjal õigus nõuda nii põhikohustuse täitmist kui viivist (viimast vastavalt lepingu p 6.2.1. viimasele lõigule). Täiesti arusaamatuks jääb hageja väide, nagu tekkinuks kostjal viivise nõudmise õigus alles pärast põhikohustuse täitmist – selline arusaam on otseses vastuolus viivise kui õiguskaitsevahendi mõttega ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 ning lg 2 sätetega, mille kohaselt saab viivist ja põhikohustuse täitmist rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõuda samaaegselt. Lisaks on kostja vastavuses VÕS § 114 lg 1 sätetega andnud hagejale 25.09.2007.a kirjaga tähtaja võla tasumiseks ega ole arvestanud viivist enne nimetatud tasumise tähtaega (02.10.2007.a). Eelnev käsitlus väärab ka hageja väidetest tuleneva võimaliku järelduse, nagu puudunuks kostjal üldse täitedokument viiviste
3 (4)
Tsiviilasi nr 2-08-8671 sissenõudmiseks. Lepingu p 6.2.2. tekstist ja paigutusest ei saa sellist järeldust teha ning kohus on seisukohal, et sundtäitmisele allumise kohustuse on võlgnik lepingut allkirjastades võtnud nii lepingu punktis 6.2.1. nimetatud maksete mitteõigeaegse tasumise kui ka sellest tuleneva viivise nõude puhuks. Järgnevalt tsiteerib kohus Riigikohtu lahendit tsiviilasjas nr 3-2-1-104-04 (sellele on oma vastuses viidanud ka kohtutäitur): TMS § 1 lg 1 kehtestab täitedokumentide loetelu, mida võib esitada kohtutäiturile täitmiseks. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust. Nimetatud põhimõttest tulenevalt ei saa kohtutäitur otsustada ka selle üle, kas võlgniku ja sissenõudja vastastikused nõuded on VÕS §-de 197 ja 198 kohaselt tasaarvestatud või mitte. Nendest seisukohtadest tulenevalt (TMS § 1 lg 1 on samane kehtiva TMS § 2 lõikega 1) ei nõustu kohus hagejaga selles, et täitemenetlus on algatatud alusetult ja viivise nõue ei ole selge. Kostja sai lepingu punktide 6.2.1. ja 6.2.2. alusel oma nõuet viiviste osas sundtäitmisele pöörata, seda toetab ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 11 lg 4. Viimase kohaselt sai alates 01.01.2006.a täitmisele pöörata ka kuni 2005. aasta 31. detsembrini tõestatud notariaalse kokkuleppe nõude kohta, mis näeb ette kindlaksmääratud rahasumma tasumise või asendatavate asjade või väärtpaberite kindlaksmääratud koguses üleandmise, ja seda juhul, kui võlgnik on kokkuleppe kohaselt nõustunud kohese sundtäitmisega. Hageja materiaalõiguslike vastuväidete osas nõudele ehk tasaarvestuse küsimuses nõustub kohus kostjaga. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Seda sätet on lepingupooltele selgitatud juba notari poolt tema selgituste osas (vt lepingu p 9.1.). Asjas puudub vaidlus, et kostja täitis oma lepingu punktist
Toomas Talviste Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.