Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Ande Tänav, Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.10.2008, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-4811
Tsiviilasi
Vaidlustatud kohtulahend
Maarja Maraniku hagi Korteriühistu Sõle 3 vastu enammakstud küttetasu tagastamiseks, kaasomandi kasutamisega ja elamu majandamisega seotud kohustuste täitmisele sundimiseks ja kaasomandile tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks Harju Maakohtu 28.12.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Maarja Maraniku apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Maarja Maranik (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxx-xx xxxxxxx) ja tema esindaja Raini Nõu; Korteriühistu Sõle 3 (registrikood 80063345 asukoht Sõle 3, Tallinn) ja tema esindaja Ellen Rudei
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 28.12.2007 otsus osas, millega maakohus jättis kostjalt välja mõistmata perioodil 2006.a novembrist 2007.a aprillini hageja poolt enammakstud küttekulud. Välja mõista Korteriühistult Sõle 3 Maarja Maraniku kasuks täiendavalt 522,17 (viissada kakskümmend kaks krooni ja seitseteist senti) krooni. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Hageja nõue ja põhjendused
1.Kostja põhikirja p 1.3 järgi on kostja tegevuse eesmärgiks Tallinnas Sõle 3 korteriomandite eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Hagejale kuulub samas elamus asuv korteriomand (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusraamatus registriosa nr 5283201).
2.Sõle 3 elamu küttesüsteem ei võimaldanud kütta hageja korteriomandi reaalosaks olevas eluruumis temperatuuri talvisel ajal normidele vastava temperatuurini. Tervisekaitseinspektsiooni poolt läbiviidud temperatuuri kontrollmõõtmise tulemusel fikseeriti jaanuaris 2006 ruumide temperatuuriks 11 °C. Hageja tasus sama aasta kevadtalvel kütte eest 4 659 krooni. Arvestades köetava pinna tegelikku suurust ja tubade madalat temperatuuri, alandas hageja teenuse hinda 50% ulatuses.
3.Korteriomandi nr 70 koosseisus olevate köetavate ruumide pindala on 75,2m2, mis on 8,5m2 vähem kinnistusraamatusse märgitust. Kostja esitab hagejale küttekulu arveid, arvestades köetava pinna hulka ka mitteköetava koridori. Kostja nõuab hagejalt tasu soojusenergia eest määral, mis ei vasta proportsionaalselt hageja korteri köetava pinna suurusele.
4.Hageja korteriomandi koosseisu kuulub 8,5 m2 suurune trepikoda, mis on ühiskasutuses. Trepikoda kasutab korteriühistu ning peale hageja ka kõrvalruumides asuv rõivakauplus, mis rendib kostjalt ruume. Keldrikorrusel asuvatesse ruumidesse on võimalik pääseda ka mujalt kui hageja trepikoja kaudu. Hagejalt ei ole trepikoja kasutamiseks nõusolekut küsitud. Trepikoda peaks kuuluma hageja ainukasutusse ning hagejal on õigus nõuda selle kasutamise eest teistelt isikutelt tasu. Hageja tasunõue on mõistlik, kuna ühiskasutus on teinud hagejal võimatuks trepikoda sihtotstarbeliselt kasutada.
5.Vaatamata korduvatele pöördumistele ei ole kostja võtnud maja küttesüsteemis esinenud puuduste likvideerimiseks midagi ette. Hageja oli sunnitud omal kulul vahetama korterit läbivad püstiktorud ja radiaatorid, mille maksumuseks oli vastavalt 3 031,05 ja 6 849,90 krooni. Hoone küttesüsteem on korteriomandi omanike kaasomandis. Kaasomandis olevate tehnosüsteemide korrashoidmine on korteriühistu ülesanne. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt küttesüsteemile tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
6.Eeltoodu põhjal palus hageja mõista kostjalt välja enamtasutud küttekulu eest 3 088,23 krooni, mis vastab arvestuslikule küttekulule 8,5m2 eest, kohustada kostjat võtma küttekulu arvestamisel tagasiulatuvalt alates 01.01.2006 aluseks hageja korteri köetav pind suurusega 75,2m2, mõista kostjalt välja kaasomandile tehtud vajalikud kulutused summas 9 739,79 krooni ning kohustada kostjat tasuma tagasiulatuvalt alates 01.01.2006 hageja korteriomandi juurde kuuluva trepikoja kasutamise eest igakuuliselt 1 000 krooni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt ehitati Sõle 3 asuv elamu 1960-ndate aastate keskpaiku ning selle esimene korrus planeeriti ja ehitati mitteeluruumidena. Kostja omandas korteriomandi, mille esemeks on mitteeluruum nr 70. Mitteeluruumi koosseisus on viis koridoriga ühendatud ruumi, sanitaarsõlm ja duširuum. Sissepääs ruumidesse on maja taguselt estakaadilt ühiskasutuses oleva ukse ja trepikoja kaudu.
8.Hageja soovib mitteeluruumi ümber ehitada eluruumiks ning parendada oma elamistingimusi teiste ühistu liikmete arvel. Kostja omandas heakorrastamata ja kaasajastamata ruumid. Asja lepingutingimustele vastavuse eest vastutab hageja ees müüja O. Lobova. Hageja kinnitas müügilepingus, et on tutvunud lepingu eseme ja selle
2(7)
oluliseks osaks olevate osade seisundiga. Hageja esitas oma pretensioonid aluseta kostja vastu.
9.Küttekulu tagasinõudmiseks puudub alus, kuid kostja on valmis edasiselt esitama arveid, lähtudes köetava pinna suurusest (75,2m2).
10.Hageja tellimusel tehtud mõõtmised tehti protokolli ja eksplikatsiooni järgi trepikojas ja 0 korrusel. Kostja on täitnud ühistu liikmete ees oma kohustust vahendada soojusenergiat ning korraldanud tarbitud energia mõõtmise ning selle eest tasumise. Hageja väited küttesüsteemi puudustest ja avariiolukorrast ei ole tõendatud.
11.Hageja ei arvesta teiste ühistu liikmetega ja esitab üksnes enda kasul põhinevaid nõudeid. Hageja tegi projektita ja kaasomanikega kooskõlastamata ümberehitustöid. Hageja tõendas radiaatorite ja torutarvikute ostmise, kuid nende paigaldamise koht on kostjale teadmata. Avariilisi olukordi hoone küttesüsteemi hageja valduses olevas osas ei ole olnud. Hageja kulutused ei olnud vajalikud, vaid korteriomaniku huvides tehtud renoveerimise ja parendamise kulud.
12.Hageja ei ole trepikoja ainuomanik ega ainukasutaja. Trepikoda ei kuulu hageja korteriomandi reaalosa hulka. Trepikoda on sihtotstarbeliselt ühiskasutuses, sellest osa eraldamine ei ole kaasomanike huve kahjustamata võimalik. Trepikoja kasutamise eest esitatud tasunõue kaaskasutajate vastu on seadusega ja teiste isikute huvidega vastuolus. Maakohtu otsuse põhjendused
13.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis korteriühistult Sõle 3 Maarja Maraniku kasuks välja 473,15 krooni enamtasutud soojusenergia tasu tagastamiseks. Kohus kohustas korteriühistut Sõle 3 lähtuma Maarja Maranikule soojusenergia arvete esitamisel korteriomandi köetava pinna suurusest 75,2m2. Muus osas jättis kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda.
14.Hageja nõue soojusenergia tasu arvestamisel köetava pinna suuruseks 75,2m2 määramises on põhjendatud. Puudub vaidlus, et kostja esitas hagejale küttekulu arved, lähtudes köetavast pinnast 83,7m2. Märgitud ulatuses köetavat pinda hageja korteriomandi koosseisus ei ole. Sõle 3 asuva hoone ruumide eksplikatsioonis on hageja kasutuses oleva korteri (plaanil trepikojast eraldatud lao ja ametiruumid) pindala 75,2m2, trepikoja (trepi ja mademe osad) pindalana on hageja korteri juurde arvestatud 8,5m2.
15.Hagejal lasub kommunaalteenuste tarbijana kohustus tasuda tegelikult osutatud teenuse eest. Kostja põhikirja punkti 3.2 alapunkti 7b järgi lähtutakse kütteks kuluva soojusenergia maksete määramisel korteri küttepinna suurusest. Põhjendamatu on tasunõue soojusenergia eest, mis on arvestuslikult nõutud köetavast pinnast suurema osa eest. Kostjal puudub alus jätta enda kasutusse hagejalt ekslikult nõutud soojusenergia tasu. Hageja väitis, et tasus kostjale soojusenergia eest kokku 4 659 krooni, mida kostja ei vaidlustanud. Kuna tasunõue on esitatud 83,7m2 eest, tasus hageja soojusenergia eest ühe ruutmeetri kohta 55,66 krooni. Tasunõue on ülemäärane 8,5m2 eest. Seega kuulub tagastamisele 473,15 (55,66 x 8,5) krooni. Hagejal on õigus seni maksmata kostja arvetest tasuda soojusenergia eest vastava proportsiooniga.
16.Hageja nõue soojusenergia hinna alandamises ja maksete 50% ulatuses tagasinõudmises ei ole põhjendatud. Pooled ei ole soojusenergia müümiseks sõlminud müügilepingut võlaõigusseaduse tähenduses. Ühistul lasub kohustus vahendada liikmetele soojusenergiat, millele vastab liikmete kohustus maksta selle eest tasu. Kostja väitis, et täitis oma kohustuse nõuetekohaselt. Hinna alandamise tahteavalduse teatavakstegemise ja mittekohase teenuse vastuvõtmise tõendamise kohustus lasub hinna alandajal, st hagejal. Hageja kinnitas, et ei ole võlaõigusseaduses ettenähtud hinna alandamise tahteavaldust kostjale teinud. Hageja avaldused ja pöördumised ei ole allkirjastatud ühistu liikme poolt ega saa olla ühepoolseks lepingut muutvaks tahteavalduseks. Ühistu vahendusel tarbitava teenuse hinna alandamiseks peab ühistu liikme tahteavaldus olema suunatud ühistus
3(7)
maksete nõudmise aluseks olevate kokkulepete muutmisele. Seega pidi hinna alandamise tahteavaldus olema esitatud väidetava mittekohase täitmise vastuvõtmisele järgselt mõistliku aja jooksul ja suunatuna ühistu juhatusele. Seda hageja ei teinud.
17.Hageja esitas mittekohase teenuse saamise tõendamiseks tervisekaitseinspektsiooni Keemia Kesklabori analüütik A. Kabuni 09.02.2006 kinniste ruumide õhu uurimise protokolli nr K2006/AK3. Protokolli kohaselt oli uurimise eesmärgiks ruumide mikrokliima määramine, proovi võtmise kohana on märgitud Sõle 3-70, proovi võtmise ajal (08.02.2006) oli temperatuur ruumis nr 1 - 10,8 °C ja ruumis nr 2 - 11,0 °C. Mõõtmistulemused on antud kõikumisega +/- 0,5 oC. Kohus nõustus kostjaga, et protokollis kajastatu ei tõenda mittekohase teenuse osutamist. Vaidlust ei ole, et kostjat mõõtmise juurde ei kutsutud. Protokollist nr K2006/AK3 ei selgu, millistes ruumides proovid võeti. Sõle 3 ruumide eksplikatsioonil on ruumid 70-1 ja 70-2 märgitud esimesel ja keldrikorrusel asuva trepikojana, mis poolte kinnitusel on mitteköetav ruum. Kohus nõustus hagejaga, et kostja juuresolek ei oleks mõjutanud proove võtnud isiku kvalifikatsiooni, kuid see oleks kummutanud kahtlused proovide võtmise asukoha ja asjaolude kohta. Hageja väide ei kummuta dokumentidest tulenevat kokkulangevust ruumide numeratsioonis ja köetavuses. Dokumendist ei nähtu, millistes tingimustes proovide võtmine toimus. Mõõtmine toimus ühekordselt ning protokollist ei nähtu, kas esinesid võimalikud ruumide temperatuuri mõjutavad tegurid (akende avamine jmt). Seega ei ole hageja esitatud protokoll piisavaks tõendiks kinnitamaks, et kostja ei vahendanud elamus asuva küttesüsteemi kaudu hagejale soojusenergiat nõuetekohasel määral. Ka juhul, kui mõõtmistulemused kajastavad mõõtmise hetkel korteri siseseid temperatuure, ei saa sellest sama järeldada kogu kütteperioodi kohta.
18.Hageja nõue kostja vastu kaasomandile tehtud 9 739,79 krooni suuruste kulutuste hüvitamiseks ei ole põhjendatud. Vaidlust ei ole, et hoone küttesüsteem on korteriomandite omanike kaasomandis. Hageja tegi kaasomandi esemele kulutusi, s.o vahetas küttesüsteemi osaks olevad püstikud ja radiaatorid. Hageja esitas kuludokumendid, mis kinnitavad 11.07.2006 radiaatorite soetamist AS-ist Espak (arvetšekk 6849,90) ja 06.07.2006 OÜ-st Alicemesstechnik torustiku detailide soetamist (sularahaarve 3031,05). KOS § 15 ja KÜS § 151 järgi on ühistu majandamiskuludena hinnatavad ühistu vajalikud kulud eluruumide ja elamu ning selle ümbruse hoolduseks ja remondiks tehtavad kulud ning muud teenuste ostmise ja vahendamisega seotud kulud. Eluruumi remondiks loetakse KÜS § 151 lg 2 tähenduses mh tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Kostja põhikirja p 3.2.14 järgi on ühistu liige kohustatud teostama korteri renoveerimis- ja rekonstrueerimistöid vastavuses planeerimis- ja ehitusseadusega ja pärast ühistu juhatusega kooskõlastamist. Vaidlust ei ole, et hageja ei esitanud kostja juhatusele korteri, sh korteris asuva kaasomandi osa renoveerimise (rekonstrueerimise) kava, milles sisalduks planeeritavad tööd ning nende maksumus. Kostja hagejale renoveerimistöödeks nõusolekut ei andnud. Hageja ei taotlenud kaasomandile kulutuste tegemiseks teiste kaasomanike nõusolekut. Tegemist on kostja ja kaasomanike nõusolekuta tehtud kulutustega. AÕS § 72 lg 4 ja KOS § 15 lg 2 järgi on korteriomanikul õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta ning ta võib teistelt korteriomanikelt nõuda, et nad hüvitaksid vajalikud kulutused kaasomandi kulude kandmise suhte alusel. Hageja kulutused ei ole kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikud kulutused. TsÜS § 63 järgi on esemele tehtud kulutused vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Hageja ei tõendanud kaasomandis oleva küttesüsteemi hävimise ohtu. Avariiolukorda hageja valduses olevas küttesüsteemi osas ei tuvastatud.
19.Hageja esitas OÜ Amecon eksperthinnangu 060236/KSJJ, mida kohus hindas dokumentaalse tõendina. Kohus jättis arvestamata dokumendis sisalduva hinnangulise
4(7)
osa, kuna dokumendi koostanud isikut ei hoiatatud vale eksperdiarvamuse andmise eest kaasneva vastutusega TsMS §-s 303 lg 5 ettenähtud korras. Dokumentaalsest tõendist saab järeldada, et hageja ruumides oli kaugküttel põhineva elamu küttesüsteemi toimiv osa. Hageja ei esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et hageja eemaldatud radiaatorite küttevõimsus ja soojusloovutus ei olnud ruumides nõuetekohase temperatuuri saavutamiseks piisavad. Tõendist ei nähtu torustiku hävimise oht. Arvamuse andnud isik märkis dokumendis, et ei ole objektil siseõhu temperatuuri mõõtmisi teinud ning talle ei olnud teada torustiku seisund ega see, kas on tehtud püstikute ning jaotusharude vooluhulkade tasakaalustamine ja mõõtmine. Seega on hageja tehtud renoveerimistööd hinnatavad kasulikena ning nende tegemisest ei tulene nõudeõigust teiste kaasomanike ega ühistu vastu.
20.Hageja nõudis kostjalt trepikoja kasutamise perioodilise tasu väljamõistmist. Vaidlusalune trepikoda ei saa kuuluda hageja korteriomandi reaalosa hulka. OÜ Hades Geodeesia mõõdistamise plaanidelt nähtub, et koridori ja trepialuse ruumi pind on kokku 13,9m2. Hageja korteriomandi koosseisus on eksplikatsioonist nähtuvalt sellest üksnes 8,5m2 suurune osa. Hageja väited ruumide kasutuskorra võimalikust muutmisest ei oma tähendust. Kostja ei ole õigustatud neid õigeks võtma ega hageja sellekohaseid kokkuleppeid sõlmima. Hageja soovitud trepikoja osa tema reaalosa hulka arvamine eeldab selle eelnevat, hoonet mittekahjustavat eraldamist. See omakorda eeldab kõigi kaasomanike vastavat otsustust. Sellist otsustust tehtud ei ole. Seega pole õige hageja väide selles, et trepikoda peaks olema hageja ainukasutuses. Kohus nõustus kostjaga, et hageja ei ole tasunõuet õigusliku alusega põhistanud. Pooltel puudub tasu maksmises kokkulepe ning tasunõue ei põhine kostja põhikirjal ega poolte õigussuhteid reguleerivatel seadustel. Apellatsioonkaebuse põhjendused
21.Hageja palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada osas, millega ei kohustatud kostjat hüvitama hagejale 522,17 krooni enamtasutud kütte maksete eest ning millega jäeti kostjalt hageja kasuks välja mõistmata 9 739,79 krooni küttesüsteemile tehtud vajalike kulutuste katteks. Hageja palus selles osas hagi rahuldada ning muuta vastavalt ka menetluskulude jaotust.
22.Otsus ei ole vaidlustatud osas seaduslik ega põhjendatud, kohus rikkus TsMS § 436 lg-t 1. Kohus eksis enamtasutud küttekulu väljaarvestamise osas seonduvalt pindalaga 8,5 m2. Järeldanud, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista enamtasutud küttekulu katteks 473,15 krooni, võttis kohus lähtesummana arvesse hageja poolt perioodil 2006 jaanuarist 2006 augustini kostjale kütte eest tasutud 4659 krooni, leides seejärel küttekulu suuruse ühe ruutmeetri kohta. Lisaks märgitud perioodile esitas hageja nõude kostja vastu ka seonduvalt perioodiga 2006 novembrist 2007 aprillini. Sel perioodil tasus hageja kostjale kütte eest rohkem 522,17 krooni. Nimetatud osas kohus hageja nõuet ei lahendanud. Kohus rikkus TsMS § 438 lg-t 1 ja § 442 lg-t 5.
23.Kohus tuvastas, et hageja korteriomandi reaalosa pinnal olid küttesüsteemis puudused. Samuti tuvastas kohus, et hageja vahetas omal kulul seonduvalt nende puudustega püstikud ja radiaatorid, kandes seoses sellega kulusid 9 880,95 krooni. Puudub vaidlus, et hageja selliseid esemeid ostis ning oma korteriomandi reaalosale paigaldas. Kohus tegi õigesti kindlaks, et tegemist on kaasomandi osas tehtud kulutustega, kuid pidas kulutusi ekslikult sellisteks, mis ei olnud vajalikud kaasomandi eseme säilitamiseks. Kohus kohaldas vääralt TsÜS § 63 p 1-2, KÜS § 151 lg-d 1 ja 2, asudes seisukohale, et kulu vajalikuks kvalifitseerimine eeldab seda, et ese on hävinemas või olukord on avariiline. Kohus jättis tähelepanuta, et kulutus on vajalik ka siis, kui sellega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. KÜS § 151 lg-st 1 ei tulene, et kulutus on vajalik üksnes siis, kui ese on hävinemas või kui käes on juba avariiolukord. Vajalikuks kuluks võib pidada ka vastava eseme asendamise kulu. Kuivõrd remondi
5(7)
käigus võib tõsta eseme heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid, järeldub, et remondi tulemina tekkiv teatav parem seisukord (nt kui uus radiaator toimib paremini kui vana) ei ole vaadeldav olulise parendamisena, vaid vajaliku kulutusena. Hageja poolt kaasomandile tehtud kulutused olid vajalikud ja hageja on õigustatud nõudma nende hüvitamist (KOS § 15 lg 2, AÕS § 72 lg 4). Tehtud kulutuste olemus ei sõltu sellest, kas kulutuste kandja on kellegagi tehtava enne kooskõlastanud, kas ta on esitanud vastavate tööde kava või kas teised kaasomanikud on tehtavaga nõustunud.
24.Kohus mõistis vääralt eriteadmistega isiku arvamuse kui dokumentaalse tõendi olemust. Kohus pidas OÜ Amecon 06.03.2006 arvamust küll dokumentaalseks tõendiks, kuid jättis arvestamata arvamuse hinnangulise osa, kuna arvamuse andjat ei hoiatatud vale eksperdiarvamuse andmise eest. Eriteadmistega isikut ei tulnud hoiatada nagu eksperti. Kohtul polnud alust mitte arvestada eriteadmistega isiku arvamuse hinnangulist osa ja kohus pidi nimetatud tõendit analüüsima.
25.Hageja esitas Tervisekaitseinspektsiooni Keemia Kesklabori kinniste ruumide õhu uurimise protokolli ja OÜ Amecon arvamuse, mis tõendavad probleeme küttesüsteemi toimimise osas. On selgusetu, miks pidi hageja esitama täiendavaid tõendeid, mis kinnitaksid, et hageja poolt eemaldatud radiaatorite küttevõimsus ja soojaloovus ei olnud ruumides nõuetekohase temperatuuri saavutamiseks piisavad. Nimetatud asjaolud nähtuvad hageja esitatud tõenditest. Ei ole arusaadav, mida kohus pidas silmas nõuetekohase temperatuuri saavutamise all. Kohus ei võtnud seisukohta selles, et OÜ Amecon tegi küttesüsteemi kohapealse ülevaatuse, et hoone küttesüsteem oli asjatundja hinnangul amortiseerunud ning et asjatundja arusaamisel ei olnud küttesüsteem võimeline edastama ettenähtud küttevõimsusi kogu hoones. 08.11.2007 kostja üldkoosoleku protokolli kohaselt toimib küttesüsteem rahuldavalt. Rahuldav ei tähenda probleemide puudumist. Kohus nimetatud tõendile hinnangut ei andnud.
26.Ei ole arusaadav, millel baseerub kohtu arusaam, et hageja parendas oluliselt kaasomandi eset. Pole mõistetav, milles väidetav oluline parendamine avaldus. Vastus apellatsioonkaebusele
27.Kostja ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
28.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega kohus jättis TsMS § 438 lg-t 1 rikkudes rahuldamata nõude hageja poolt perioodil 2006.a novembrist kuni 2007.a aprillini enammakstud küttetasude tagasisaamiseks summas 522,17 krooni. Ringkonnakohus saab vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 2 teha lahendamata jäänud nõude osas ise otsuse ja menetlusnormi rikkumise kõrvalda ilma asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata.
29.Hageja on kohtuotsuse vaidlustanud osas, millega kohus jättis kostjalt välja mõistmata 522,17 krooni enamtasutud küttemaksete eest ning rahuldamata 9 739,79 krooni suuruse nõude küttesüsteemile tehtud vajalike kulutuste katteks. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib kolleegium apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
30.Maakohus on õigesti leidnud, et kuna hagejale kuuluva korteri köetav pindala on 8,5m2 väiksem kinnistusraamatusse kantud pindalast, on hageja maksnud senise eksliku ruutmeetriarvestuse alusel kütte eest põhjendamatult kõrgemat hinda. Õige on maakohtu seisukoht, et hagejal lasub korterühistu põhikirja punkti 3.2 alapunkti 7b järgi kommunaalteenuste tarbijana kohustus tasuda tegelikult osutatud teenuste eest ning seetõttu on kohus õigesti mõistnud kostjalt hageja kasuks välja perioodil 2006.a jaanuarist 2006.a augustini enam makstud 473,15 krooni. Maakohus on seejuures aga jätnud
6(7)
ekslikult tähelepanuta hageja poolt 01.08.2007 esitatud nõude täpsustuse, milles viimane on palunud kostjalt samal alusel välja mõista ka perioodil 2006.a novembrist kuni 2007.a aprillini küttekuludeks enamnõutud 522,17 krooni (tl 127-130). Kolleegiumi hinnangul on hageja sellekohane nõue maakohtu poolt tuvastatud küttekulude eksliku arvestusega seotud asjaolusid silmas pidades põhjendatud ja kuulub ka viimati nimetatud perioodi osas rahuldamisele. Kuna tasunõue on esitatud 83,7m2 eest, tasus hageja soojusenergia eest ühe ruutmeetri kohta 55,66 krooni. Kuivõrd tegelikult köetud pinna suuruseks on 75,2m2, on tasunõue ülemäärane 8,5m2 osas. Kuna vaidlust ei ole selle üle, et hageja tasus kõnealusel perioodil kütte eest kokku 5 132,24 krooni, on hagejal õigus vastava perioodi eest kostjalt tagasi saada 522,17 krooni (tl 105).
31.Osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja 9 739,79 krooni küttesüsteemile tehtud vajalike kulutuste katteks, on otsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub nimetatud nõude rahuldamata jätmisel maakohtu otsuses esitatud seisukohtadega ega pea seetõttu TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks esimese astme kohtu põhjendusi korrata. TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb kohtuotsus jätta selles osas muutmata ja apellatsioonkaebus vastavas osas rahuldamata. Hageja poolt viidatud menetlusnormide rikkumist kõnealuse nõude lahendamisel kolleegium ei tuvastanud. Maakohus on hinnanud nõuet puudutanud asjaolusid ja esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning ringkonnakohtul ei ole alust võtta nende suhtes teistsugust seisukohta.
32.Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jätab kolleegium TsMS § 163 lg 1 alusel apellatsioonimenetluskulud poolte endi kanda.
Iko Nõmm
Ande Tänav
Malle Seppik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.