2-07-29214/7 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

2-07-29214 Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Asjaolud Pooled sõlmisid 26.01.1998. a liitumislepingu, mille alusel kohustus hageja pakkuma kostjale mobiilside teenust (lisa 3) ning kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt vastavalt hageja poolt igakuiselt esitatud arvetele. Kostja ei ole tasunud hageja poolt esitatud arveid. 08.08.2007. a esitas AS EMT Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgniku R. K'e poolt kasutatud telefoniteenuse võlgnevuse ja viivise nõudes. R. K esitas 24.04.2008. a vastuväite maksekäsu kiirmenetluse avaldusele ning Pärnu Maakohtu 28.04.2008. a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja jätkati asja menetlemist hagimenetluses. Hageja nõue ja põhjendused 23.05.2008. a esitas AS EMT Pärnu Maakohtule hagi R K'e vastu võlgnevuse 1 703 krooni 65 sendi ja viivise 1 702 krooni 65 sendi nõudes. Faktilised asjaolud. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub kasutatud mobiilsideteenuste eest AS-i EMT arveldusarvele esitatud koondarvel näidatud maksetähtajaks. Kostja ei tasunud hageja esitatud arveid ning sellest tulenevalt võlgneb 31.08.1998. a seisuga hagejale 1 703,65 krooni (hagiavalduse lisa 4 – ärakirjad AS-i EMT poolt väljastatud arvetest). Kostja on nimetatud summa ulatuses kasutanud hageja poolt pakutud mobiilsideteenust selle eest tasumata ning rikkunud sellise käitumisega kostja ja hageja vahel sõlmitud liitumislepingu tingimusi. Poolte vahel sõlmitud liitumislepingu lahutamatuks osaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused (edaspidi üldtingimused). Liitumislepingut sõlmides kinnitas kostja, et on tutvunud ja nõustub EMT teenuste kasutamise üldtingimustega. Üldtingimuste p 4.1.2 kohaselt kohustus kostja õigeaegselt arveid tasuma. Arvete maksetähtaeg on 20 kalendripäeva, kui arvele ei ole märgitud pikemat tähtaega (p 7.5). Arved loetakse kättesaaduks, kui need on saadetud kostja näidatud aadressile (p 7.6). Üldtingimuste p 7.7 näeb ette, et hageja võib nõuda kostjalt viivist 0,5 % päevas. Viivise arvutamisel on lähtutud järgmisest valemist – võlgnevus x 0,5 % x viivitatud päevade arv: tasumata summa 1 703,65 krooni, viivitusperiood 21.09.1998-20.05.2008. Tegutsedes heas usus ja tulles kostjale vastu vähendab hageja viivise nõuet ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 1 702,65 krooni. Hageja nõude materiaalõiguslik alus. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §§ 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise (VÕS § 100) korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, viivist. Kostja tegevusetus võlgnevuse tähtaegseks likvideerimiseks on otseselt seaduse ja lepinguga vastuolus. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes VÕS §§ 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) §-st 162 palub hageja: välja mõista kostjalt, R K, AS-i EMT kasuks liitumislepingu alusel esitatud arvete tasumata jätmisest tekkinud võlgnevus 1 703,65 krooni ja viivised summas 1 702,65 krooni; välja mõista kostjalt, R K, AS-i EMT kasuks kohtukulud, sealhulgas riigilõiv 250 krooni ja AS-i EMT poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 1 500 krooni. Kostja seisukoht Kostja ei ole kohtule vastanud. Kohus saatis 18.06.2008. a kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide ärakirjad, hagi menetlusse võtmise määruse ning kohustas teda kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättesaamisest /tl 41-43/. Dokumendid on kostja emale allkirja vastu üle antud 20.06.2008. a. 2 (3)

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). TsMS § 322 lg 1 sätestab, et kui isikut, kellele tuleb dokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Menetluskulud Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks kohtukulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 250 krooni ja tasu õigusabi eest 1 500 krooni /tl 22/. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinnalt kuni 10 000 krooni on maksimaalselt 5 000 krooni. Seega jäävad hageja lepingulise esindaja kulud summas 1 500 krooni VV määrusega kehtestatud piirmäära piiresse. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud on riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 1 500 krooni. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.