Lxxx Zxxx hagi Viru Vesi AS tunnustamiseks olulistes tingimustes
Kohtuistungi toimumise aeg
22. september 2008
Menetlusosalised
Hageja:
Lxxx Zxxx (IK xxx)
Hageja esindaja:
Nxxx Zxxx(volikirja alusel)
Kostja:
Viru Vesi AS (IK xxx)
Kostja esindaja:
Sxxx Pxxx (volikirja alusel)
vastu
lepingu
RESOLUTSIOON
Jätta Lxxx Zxxx hagi rahuldamata. Jätta hageja kanda kõik kostja menetluskulud , muuhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud kostja vajalikud kohtuvälised kulud. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
I ASJAOLUD
1.Hageja ja Kohtla-Järve linna vee-ettevõtja Järve Vesi sõlmisid 21.01.1997 vee- ja kanalisatsioonilepingu nr 1/3742 mille kohaselt Järve Vesi müüb Abonendile e. hagejale majandus-olme vajadusteks joogivett ja võtab Abonendilt puhastamiseks kanalisatsiooni vastu heitveed. 2.Lepingu 2. osas on fikseeritud Järve Vesi kohustused, sh. kohustus varustada Abonenti joogiveega ja vastu võtta ja puhastada heitveed (lepingu punkt 2.1.1) ning Abonendi kohustused. Lepingu muutmist ja lõpetamist reguleerib lepingu punkt 4.1, mille kohaselt leping on sõlmitud 1 (12)
kindlaksmääramata ajaks ja jõustub selle allakirjutamisest. Juhul, kui soovitakse lepingut muuta või lõpetada, teatab üks pool sellest teisele poolele kirjalikult ette 15 päeva. 3.xxx elumajas (katastritunnus 32212:001:0023; elamu- ja ärimaa pindalaga 2207 m) on 40 korteriomandit. Korteriomandi katastritunnusega 2212.001:0023 (kinnistu nr 15032, korteri nr 36) omanik on Lxxx Zxxx. xxx majas korteriühistut (korteriühistuseaduse (KÜS) § 2) asutatud ei ole. Korteriomandite valitsemist teostavad korteriomanikud ühiselt (korteriomanike ühisus, KOS § 8).
4.Hageja esitas kohtule hagiavalduse kostja vastu lepingu olulistes tingimustes tunnustamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kohustub kostja vastavalt lepingule varustama hagejat joogiveega ja osutama kanalisatsiooniteenust. Kostja on Kohtla-Järve linna vee-ettevõtja ja vee-ettevõtjana AS Järve Vesi järglane. Hageja on kõik arved tasunud. Hageja on täitnud lepingust nr 1/3742 tulenevaid kohustusi. Alates 19.02.2001 tunnistas kostja lepingu kehtivust olulistes tingimustes. Alates 01.01.2004 kostja keeldus lepingu nr 1/3742 olulistest tingimustes kehtivuse tunnustamisest.
5.Pärast 01.01.2004 kostja tunnustas samas elumajas asuva kinnistu nr 15040 omanikuga sõlmitud lepingu nr k/1161 kehtivust ning jätkab seda käesoleva hetkeni, sealhulgas käesoleva ajani fikseerib individuaalarvesti näidud ja arvestab neid.
6.Pärast 01.01.2004 kostja tunnustas samas elumajas asuvate kinnistute nr 15039 ja nr 15037 valdajatega sõlmitud lepingut nr 1/99 ja lepingut 1/181 olulistest tingimustes ning jätkab nende individuaalarvestite näitude arvestamist ning ka nimetatud lepingute täitmist olulistes tingimustes, sealhulgas käesoleva ajani fikseerib individuaalarvestite näidud ja arvestab neid.
7.Hageja palub tunnustada leping nr 1/3742 kehtivaks olulistes tingimustes ning kohustada kostjat täitma hagejaga sõlmitud lepingut olulistes tingimustes kuni uue lepingu sõlmimiseni kostja ja hageja vahel. Kostja vastus
8.Esitatud hagi kohaselt on hageja xxx korteri omanik ning on Järve Vesi AS-ga (pankrotis) sõlminud lepingu nr. 1/3742, Viru Vesi AS on Järve Vesi AS-i (pankrotis) järglane. L. Zxxx on tasunud kõik Viru Vesi AS-i poolt esitatud arved ning Viru Vesi AS on alates 19.02.01 kuni 01.01.2004 tunnustanud lepingu nr. 1/3742 kehtivust olulistes tingimustes. Viru Vesi AS on seisukohal, et L. Zxxx poolt hagis toodud väited on paljasõnalised ja põhjendamatud.
9.Vee-ettevõtja klient 9.1 Kohtla-Järve linna haldusterritooriumil (v.a. Oru linnaosa) osutab alates 01.02.2001.a. ühisveevärgist veega varustamise ja ühiskanalisatsiooni abil reovee ärajuhtimise teenust (edaspidi veevarustus- ja kanalisatsiooniteenus) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) mõistes Viru Vesi AS (enne ühinemist Viru Kommunaalteenuste AS), kes on määratud veeettevõtjaks Kohtla-Järve Linnavolikogu 30.05,2001.a. määrusega nr. 60. 12.09.2003.a. ühendati Viru Kommunaalteenuste AS Viru Vesi AS-ga. 9.2 Vastavalt äriseadustiku § 391 lg 4 läksid Viru Kommunaalteenuste AS-i kui ühineva ühingu vara ja kohustused üle Viru Vesi AS-le kui ühendavale ühingule. ÜVVKS § 7 lg 1 kohaselt tagab klientide nõuetekohase ühisveevärgist veega varustamise ning ühiskanalisatsiooni abil reovee ärajuhtimise ning puhastamise vee-ettevõtja. ÜVVKS § 8 lg 2 kohaselt on kliendil ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal õigus saada ühisveevärgist vett 2 (12)
ning juhtida ühiskanalisatsiooni reovett. Seega oli Viru Vesi AS-I pärast vee-ettevõtjaks määramist kohustus osutada Kohtla-Järve linna haldusterritooriumil veevarustus- ja kanalisatsiooniteenust. 9.3 ÜVVKS § 2 mõttes on ühisveevärk ja -kanalisatsioon ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub erinevate kinnistute veega varustamine veekogust või põhjaveekihist ning heitvee juhtimine suublasse. Vastavalt korteriomandiseaduse §-le 1 lg 1 on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Antud paragrahvi lõike 2 järgi on kaasomandi esemeks seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. xxx korterelamu korteriomanike varustatakse joogiveega ja võetakse vastu reovesi korteriomanike kaasomandis olevate torustike kaudu. 9.4 ÜVVKS § 8 lg 1 järgi on vee-ettevõtja klient kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. 9.5 Hageja on xxx korterelamus asuva korteri nr.
omanik. xxx korterelamus on veel 39 korterit. Hagiavalduse punktides 1.2. ja 1.3. toodud põhjustel on xxx korterelamu korteriomanikud kui kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kaasomanikud Viru Vesi AS-i (VV) kliendiks ühiselt. Analoogsele järeldusele on jõudnud ka Riigikohus tsiviilasjas nr. 3-2-1-106-05 tehtud otsuses. Seega ei saa hageja olla ainuisikuliselt Viru vee kliendiks.
10.Lepingulistest suhetest 10.1 Hagiavalduses väidab hageja, et poolte vahel kehtib veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste osutamise leping nr. 1/3742. Hagiavaldusele on lisatud AS Järve Vesi ja hageja vahel 21.04.1997.a. sõlmitud leping nr. 1/3742 veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste osutamiseks. 10.2.Märkimist väärib asjaolu, et 21.04.1997.a. lepingul on Järve Vesi AS-i (pankrotis) esindajaks märgitud tegevdirektor Jxxx Kxxx, kes oleks pidanud lepingu punkti 6 kohaselt ka lepingu allkirjastama. Lepingu allkirjastanud isiku allkiri on identne hageja poolt hagiavalduse lisana 2 esitatud veemõõtjate kontrollimise ja plommimise aktil oleva allkirjaga, kusjuures nimetatud akti on allkirjastanud AS Järve Vesi (pankrotis) kontrolör O. Txxx. Seega on alust arvata, et lepingu on allkirjastanud lepingus märkimata isik ning võib kahelda, kas nimetatud leping oli hageja ja Järve Vesi AS-i (pankrotis) vahel üldse sõlmitud.
10.3.Kohtla-Järve Linnakohtu 12.12.2000.a. otsusega tsiviilasjas nr. 2-685/00 välja AS Järve Vesi pankrot. Viru Kommunaalteenuste AS asutati 11.04.2000.a. Viru Kommunaalteenuste AS ühendati Viru Vesi AS-ga 12.09.2003.a. Äriseadustikust tulenevalt saab seadusjärgne õigusjärglus (õiguste ja kohustuste üleminek) tekkida äriühingute ühinemisel, jagunemisel või ümberkujundamisel. Samuti tekib seadusjärgne õigusjärglus ettevõtte müügi korral. Teatud tingimuste täitmisel võib tekkida ka lepinguline õigusjärglus. Viru Kommunaalteenuste AS omandas avalikul enampakkumisel AS Järve Vesi (pankrotis) pankrotivara 15.03.2001.a. sõlmitud pankrotivara ostu-müügilepingu (notariaalregistri nr. 2065/2001) alusel (lisa 3). Tulenevalt 2001.a. kehtinud Pankrotiseaduse § 78 lg.1 müüdi pankrotivara Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Samal ajal kehtinud Täitemenetluse seadustiku alusel ei läinud vara müügi korral enampakkumisel ostjale üle varaga seotud õigused ja kohustused.
10.3.Seega on ebaõige hageja poolt esitatud väited, et tema ja Viru Vesi AS-i vahel kehtib leping nr. 1/3742, ja et hageja jätkab nimetatud lepingu täitmist ning et VV tunnustas alates 19.02.2001 kuni 01.01.2004 nimetatud lepingu kehtivust olulistes tingimustes. 3 (12)
10.4.ÜVVKS § 8 lg 3 kohaselt toimub ühisveevärgist vee võtmine ja reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel. Kirjaliku lepingut teenuse osutamiseks hagejal VV-ga käesoleva vastuse punkti 2.2. kohaselt sõlmitud ei olnud. Samuti puudus xxx korteriomanikel ühine kirjalik leping Viru Vesi AS-ga. Vee-ettevõtja ja kliendi vahelise veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse müügilepingu kohustusliku vormi ÜVVKS ei sätesta. Käesoleva vastuse punkti 1 kohaselt saavad korteriomanikud olla VV kliendiks ühiselt. 10.5.Lepingulise suhte kindlaks tegemiseks VV ja xxx korteriomanike s.h. hageja vahel tuleb välja selgitada, kas pooled olid teinud vastavad tahteavaldused ja kas on piisavalt selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe lepingu olulistes tingimustes (VÕS § 9 lg 1), milleks üldjuhul on lepingu ese ja lepingu hind. TsÜS § 68 Ig1 kohaselt võib tahtevalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti ning lõike 3 kohaselt loetakse kaudseks tahteavaldust, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. VV on taganud vastavalt ÜVVKS § 7 lõikele 1 korteriomanikele veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse kasutamise võimaluse. Kokkuleppe lepingu objekti osas oli saavutatud kuna hageja ja teised korteriomanikud on teenust pidevalt tarbinud ning osaliselt selle eest ka tasunud. Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse hinna on määranud vastavalt ÜVVKS §-le 15 lg 2 Kohtla-Järve Linnavalitsus 20.01.2000.a. määrusega nr. 6 ja selle hilisemate muudatustega ning seega ei sõltunud antud tingimus poolte kokkuleppest. Samuti on käesoleva vastuse punkti 3 kohaselt määranud Kohtla-Järve Linnavalitsus kindlaks teenuse arvestamise korra. 10.6.Seega on kostja luues võimaluse teenust tarbida ja xxx korteriomanikud s.h. hageja teenust tarbides leppinud kokku veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise olulistes tingimustes ning poolte vahel on sõlmitud veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise leping. 10.7.Hageja on hagiavalduses väitnud, et majas xxx puudub korteriühistu. Samas on hageja jätnud märkimata asjaolu, et alates 2002.a. tegutsevad korteriomanikud korteriomanike ühisuse vormis. Samuti ei ole viidatud asjaolule, et vaieldes vastu kostjaga lepingu sõlmimisele on xxx korteriomanike ühisus sõlminud 07.08.2003.a. analoogse ühislepingu soojusvarustuse teenuse tarbimiseks AS-ga Kohtla-Järve Soojus (lisa 12). Kostja jaoks muudab kostjaga lepingu sõlmimisest keeldumise olukorra arusaamatuks asjaolu, et seoses AS Kohtla-Järve Soojus poolt ettevõtte müügiga juulis 2004.a. läks 07.08.2003.a. sõlmitud soojusvarustuse teenuse tarbimise leping üle OÜ-le VKG Energia. Nimelt on OÜ VKG Energia nagu kostjagi Viru Keemia Grupp AS-i tütarettevõte ning OÜ-le VKG Energia osutab klienditeeninduse teenust kostja. 10.8.Hageja on märkinud oma hagiavalduses, et on kõik arved tasunud ning kostjal selles osas pretensioone ei ole. Samas on hageja oma hagiavaldusele lisana 15 esitanud Viru Vesi AS-i 15.11.2004 kirja nr. K/1318-1, mille punktis 2 on kajastatud korteriomanike solidaarne võlgnevus summas 17965,95 krooni ja kirja eelviimases lõigus nõue nimetatud võlgnevus tasuda. VV on saatnud igakuiselt xxx korterelamus tarbitud veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse eest arved Nxxx Lxxx, kellele esitataks arved ka korterelamus tarbitud soojusenergia eest. Arvetel on kajastatud ka korteriomanike võlgnevus. xxx korteriomanikud ei ole VV-le kogu tarbitud veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse eest tasunud (lisa 7 ja 9) ning neil on tekkinud seisuga 01.05.2006.a. võlgnevus summas 35 260,64 krooni. Võlaõigusseaduse § 65 lg 4 järgi eeldatakse, et isikud on solidaarvõlgnikud, kui nad kohustuvad lepingulist kohustust täitma ühiselt ning seega on hagejal koos teiste korteriomanikega tekkinud VV ees solidaarne võlgnevus. Seega on ebaõige hageja seisukoht tema võlgnevuse ja pretensioonide puudumise kohta.
11.Veevarustus-ja kanalisatsiooniteenuse mõõtmine 11.1.ÜVVKS § 8 lg 4 kohaselt kehtestab veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse mõõtmise korra kohaliku omavalitsuse volikogu. ÜVVKS § 16 lg 2 kohaselt peab alates 01.01.2003.a. olema kliendile müüdud joogivesi mõõdetud veearvestiga. Seega on joogivee mõõtmine veeettevõtja kohustus ning ÜVVKS kohaselt ei ole vajalik nimetatud kohustuse täitmiseks kliendi nõusolekut. Vastavalt Kohtla-Järve Linnavolikogu 29.12.1999.a. määrusega nr. 3 kinnitatud ja 4 (12)
kuni 03.04.2006 kehtinud Kohtla-Järve (inna ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskirja (Eeskiri) punktile 4.1.2. peab kinnistu piires tarbitav vesi üldjuhul tulema ühe veemõõtesõlme kaudu. Enam kui ühe veemõõtesõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist vee võtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal ja tingimustel. Eeskirja punkti 4.1.3. kohaselt peab veemõõtesõlm asuma hoones selle peatorupoolsel küljel, kohe peale sisendustoru suubumist hoonesse või veemõõtekaevus, kohe peale sisendustoru suubumist kinnistule. Vastavalt Eeskirja punktile 4.4,1. loetakse kliendilt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava heitvee kogus võrdseks ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega. Sarnase regulatsiooni kehtestab ka alates 03.04.2006 kehtiva Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskirja § 21 lg 2 ja 3 ning § 24 lg 1 (avaldatud elektrooniliselt Riigi Teataja kodulehel KO, 20.04.2006, 77, 951). 11.2.Alates 04.01.2004.a. asus VV ÜVVKS ja Eeskirja kohast mõõtmise kohustust täitma ning VV töötajad fikseerisid alates 04.01.2004.a. igakuiselt korterelamu sisendustorul asuva veearvesti näidu.
11.3.Kuni 04.01.2004.a. kehtinud arvestussüsteemi jätkates ei oleks VV saanud ÜVVKS § 16 lg 2 toodud kohustust täita, kuna osaliselt puudusid korterites veearvestid ning olemasolevad korteriarvestid s.h. hageja korteriarvestid olid taatlemata. Korterimõõturid s.h. hageja korteriarvestid ei olnud läbinud majandusministri 29.11.2000.a määruse nr 38 "Mõõtevahendite taatlemise kord ja taatluskehtivusajad" §-s 12 lg 7 ette nähtud kordustaatlemist 5 aasta möödumisel teostatud taatlusest. 04.01.2004.a. kehtinud mõõteseaduse § 10 lg 1 p 1 kohaselt oli keelatud kasutada tehingute tegemisel taatlemata arvesteid. Hageja korteriarvestite taatlemise aeg on märgitud hagiavalduse lisas 2. Isegi kui hageja ja teiste korteriarvestit omavate korteriomanike korteris asuvad veearvestid oleksid läbinud ettenähtud taatluse, ei oleks olnud võimalik mõõtmise kohustust täita, jätkates teenuse arvestust korteris asuvate arvestite alusel, kuna 04.01,2004.a. seisuga puudusid L Koidula 8 korterelamus 18 korteris veearvestid. Seega oli xxx korterelamus võimalik teenust mõõta üksnes Eeskirjaga kehtestatud korras kõigile korteriomanikele ühiselt, millest tulenevalt ei saanud hagejaga eksisteerida eraldi lepingut.
12.Ettevõtjad korterelamus 12.1 Hageja on oma hagiavalduses märkinud, et Viru Vesi AS tunnustab kinnistu nr. 15040 omanikuga sõlmitud lepingut ja Järve Vesi AS-i (pankrotis) ning kinnistu nr. 15039 ja 15037 valdajate vahel sõlmitud lepinguid nr. 1/99 ja 1/181. 12.2.xxx korterelamus omab tegevuskohta neli ettevõtjat: FlE-d Ixx Pxxx, Ixxx Ixxx ning ettevõtted OÜ Toon-Ida ja OÜ Retlif. Kohtla-Järve Linnavalitsuse 20.01.2000.a. määruse nr. 6 kohaselt kehtis ettevõtjatele elanikkonnast erinev tariif. 12.3.AS-i Järve Vesi (pankrotis) ja OÜ Toon-Ida ning FIE Ixxx Pxxx vahel sõlmitud lepinguid nr 1/99 ja 1/181 ei ole VV kunagi tunnistanud. Hageja poolt hagiavalduse lisana 12 esitatud arvel, mis on esitatud FIE Ixxx Pxxx, on kajastatud VV-ga sõlmitud lepingu number milleks on K/1187 ning lisana 14 esitatud arvel on kajastatud Toon-lda OÜ-ga sõlmitud lepingu number, milleks on 1926.
12.4.Alates 01.02.2001 on puudunud xxx korteriomanike ja Viru Vee vahel kirjalik leping. xxx korterelamus asuvad ettevõtjad pöördusid Viru Vee poole palvega sõlmida nendega eraldi lepingud, tagamaks kulude korrektse kajastamise raamatupidamises. Viru Vesi sõlmis ettevõtjatega lepingud, kuid jättis sõlmimata piiritlusakti, mille sõlmimine ei olnud käesoleva vastuse punktis 1 toodud põhjustel võimalik. Viru Vesi lõpetas lepingud ülesütlemisavaldusega alates 01.05.2005 ning ettevõtjad on alates 01.05.2005 koos teiste korteriomanikega Viru Vee ühiseks kliendiks. 5 (12)
12.5.Seoses kuni 01.05.2005 ettevõtjatega kehtinud lepingutega ning erineva hinnaga elanikkonnale ja muudele tarbijatele on Viru Vesi fikseerinud enne ja pärast ettevõtjate Ixxx Ixxx, Ixxx Pxxx ja ettevõtete OÜ Toon-Ida ning OÜ-le Retlif lepingu lõpetamist nendele kuuluvates ruumides asuvad veearvestite näidud, kuna teistsuguseid veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse koguseid ei ole korteriomanikud erineva tariifiga tarbijate kohta esitanud. Kuni 01.05.2005 tarbitud teenuse kogused lahutati majaarvesti näidust ja ettevõtjatele esitati kehtinud lepingute alusel eraldi arved. Alates ettevõtjatega lepingute lõpetamisest 01.01.2005 on VV esitanud xxx korteriomanikele s.h. ettevõtjad, ühised arved.
12.6.Lisaks eeltoodule jääb kostjale arusaamatuks, kuidas peaksid hageja väited lepingute nr. K/1161, 1/99 ja 1/181 kehtivuse kohta tõendama lepingu nr. 1/3742 kehtivust hageja ja Viru vee vahel. 12.7.Kostja palub jätta rahuldamata Lxxx Zxxx hagi lepingu nr. 1 /3742 olulistes tingimustes tunnustamise ja kuni uue lepingu sõlmimiseni olulistes tingimustes täitmise nõuetes ning kohtukulud jätta Lxxx Zxxx kanda. Täpsustatud hagiavaldus
13.Hageja esitas 22. oktoobril 2007 kohtule täpsustatud hagiavalduse, milles palub tunnistada lepingut ajavahemikul 01.02.2001 kuni 01.02.2002, et kostja on müünud hagejale eluruumis joogivett tingimustel, mis on toodud lepingus nr 1/3742. Kostja vastus
14.Kostja vastuses selgitab, et kuna hagi täiendusest ei ole võimalik üheselt aru saada, mida hageja taotleb, selgitas hageja esindaja 25.10.2007.a. toimunud kohtuistungil, et hageja soovib tuvastada asjaolu, et perioodil 01.02.2001.a. kuni 01.02.2002.a. müüs kostja hagejale joogivett suulise individuaalse lepingu alusel.
14.1.Mida hageja mõtleb termini "individuaalse" all, jäigi kostja esindajale arusaamatuks. Asjaolule, et kostja ja xxx korteriomanike vahel on sõlmitud suuline leping, kostja vastu ei vaidle.
14.2.Kostja on oma seisukohad avaldanud 29.05.2007.a. vastuses. Põhiosas jääb kostja esitatud vastuväidete juurde. Seoses hagi nõude muutmisega esitab kostja täiendavalt alljärgnevad vastuväited:
14.3.Hageja taotleb lepinguga nr. 1/3742 analoogsete suhete tuvastamist hageja ja kostja vahel teatud ajaperioodil.
14.4.TsMS § 230 lg. l alusel peab kumbki pool tõendama asjaolusid, millele tuginevad tema väited. TsMS § 231 lg. l alusel ei ole tõendada vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest.
14.5.Kostja on seisukohal, et hageja poolt 22.10.2007.a. esitatud hagi nõude täpsustuses on tegemist sõnademänguga, sest faktiliselt on hageja asendanud esialgse nõude "tunnustada lepingu nr. 1/3742 kehtivust olulistes tingimustes" nõudega "tunnistada suhteid analoogselt lepingu 1/3742 tingimustele".
14.6.Samas ei ole hageja ei esialgses hagis, hagi täpsustuses ega ka 25.10.2007.a. toimunud kohtuistungil arusaadavalt täpsustanud/selgitanud, mida ta tegelikult soovib. Samuti ei ole hageja viidanud kordagi esitatud nõude õiguslikule alusele. 6 (12)
14.7.Kostja on seisukohal, et hageja sooviks on kostja ja hageja vahel personaalse, ainult 'korteriomandit xxx puudutava lepingu kehtivuse tuvastamine, kuigi Viru Maakohtu otsuses tsiviilasjas nr. 2-05-1921, Tallinna Ringkonnakohtu otsuses tsiviilasjas nr 2-2/96/03 ja Riigikohtu otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-106-05 on üheselt tuvastatud, et korteriomand reaalosana ei saa olla vee-ettevõtja eraldiseisvaks kliendiks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hagiavalduse täiendus
15.Kostja esitas kohtule 12.11.2007 täpsustatud hagiavalduse, milles palub muuta nõuet alljärgnevalt: Kohustada kostjat omaks võtma, et perioodil alates 01. veebruarist kuni 01. veebruarini 2002 füüsiline isik Lxxx Zxxx ostis juriidilise isiku Viru Kommunaalteenuste AS käest eluruumis aadressil xxx joogivett oma pere majanduslik- olmelisteks vajadusteks individuaallepingu füüsilise isiku ja juriidilise isiku Viru Kommunaalteenuste AS vahel. Kostja vastus täpsustatud haginõudele
16.Kostja vastuse kohaselt on järjekordselt arusaamatu hageja nõue, mida konkreetselt hageja mõtleb väljendi „individuaallepingu“ all. Kui hageja soovib tuvastada võimalike lepinguliste suhete olemasolu pooltevahel, siis peaks hageja eelkõige määratlema hageja arusaama nimetatud lepingus eksisteerivates lepingupoolsete kohustuste mõistest.
16.1.Hageja ei ole vaatamata korduvatele nõudmistele haginõuet täpsustanud. Hageja poolt viidatud õigusaktidele ei ole asjakohased ning käesolevas vaidluses kohaldatavad. Kohtuistung
17.Kohtuistungil jäi hageja oma 12.11.2007 esitatud hagiavalduse juurde. Hageja esindaja seletuste kohaselt leping poolte vahel toimis, toimib ja oli individuaalne. Esindaja on seisukohal, et jääb arusaamatuks kostja seisukoht, et mingit õiguslikku suhet poolte vahel ei ole olnud. Poolte vahel on individuaalsed lepingulised suhted. Hagejal on õigustatud huvi lepingu tunnustamiseks. Kuna kostja tunnustab osasid lepinguid, mis on sõlmitud ja mis on lisatud, toimikus on olemas 5 näidislepingut, siis on küsimus, kas kostja neid lepinguid tunnustab ja kas need on individuaallepingud. Hageja esindaja leiab, et kostja seletused on vastuolulised. Kostja väidab, et juriidiliste, isikutega sõlmitud lepingud olid individuaallepingud. Miks on kasutatud erinevaid sõnu- „abonent“, „klient“ ja „ tarbija“. Kostja on sõlminud osade isikutega lepingud ja samas kostja väidab, et ei olnud võimalik lepinguid sõlmida, mis on nende lepingutel vahe. Hageja esindajale jääb arusaamatuks, miks ei olnud võimalik sõlmida lepinguid. Kas kostjal oli õigus valida, kas tegemist oli abonendiga ja hiljem kliendiga ja millest tuleneb, et osade isikutega lepingud sõlmiti. Hageja esindaja juhib tähelepanu, et neid lepinguid sõlmiti massiliselt, tegemist ei olnud üksikute lepingutega. Hageja jääb hagiavalduse ja hagiavalduse täienduse juurde. Leiab, et TsMS § 4 , 363 lg 1 p1 , kohaselt hagiavalduses peavad olema väljendatud selged nõuded. Hagiavalduses on selge nõue. Lepingu olulised tingimused lepingu toimimise juures oleksid kaup, kauba nimetus, müüja nimi, need oleksid elementaarsed nõuded.
18.Kostja esindaja seletuste kohaselt on kostja seisukoht detailset ära toodud tsiviiltoimiku I köites ning ta jääb nende seisukohtade juurde. Kostja esindaja leiab, et hageja on eksituses. AS-i Viru Vesi eelkäial AS-l Järve Vesi oli õigus müüa vett kinnistule. Nimetatud kohustus tuleneb Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniseadusest (ÜVVKS) ja Kohtla-Järve linnavolikogu määrusest. Tollel ajahetkel oli võimalik vastavalt seadusele mõõta tarbitud vett mitmeti. Üks viis oli mõõta ühise arvesti alusel, mis hiljem paigutati, teine variant oli tunnustada korterite veemõõtureid ja kolmas viis, et lähtuda elanike maksetest. Seoses sellega on segadus tekkinud. 7 (12)
Hagejat häirivad juriidiliste isikutega sõlmitud lepingud. Majas ei olnud määratud valitsemisvormi, kuid juriidiline isik oli kohustatud kajastama kõike kuludokumentides, siis seetõttu nendega sõlmiti lepingud arvelduste osas. Põhimõte oli selles, et AS Viru Vesi saaks raha kätte ja juriidilisel isikul oleks võimalik seda kajastada aruandluses. Faktiliselt toimis asi nii et AS Viru Vesi varustas korterelamut veega alates 01.02.2001, enne seda aga Järve Vesi AS, kes läks aga pankrotti. Perioodid, mida hageja soovib lepingu kehtivust tunnustada ja hageja võlgnevuse periood on erinevad perioodid. Esindaja täpsustab, et osad inimesed maksid oma arvestite järgi ja osad inimesed ei maksnud üldse, see oli segane periood, igaüks maksin nii nagu arvas. Vee tarbimuse kohapealt muudatusi ei ole, on olemas RK lahend 3-2-1-106-05, mille kohaselt ei saa hageja olla VV ainuisikuliseks kliendiks. Kostja esindaja viitab Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse § 8 lg 1. AÕS tulenevalt ei olnud 2001 aastal maa erastatud. Lepingud viie isikuga, mis on sõlmitud on kokkulepe vee arvestamise osas. Sõna klient tuleneb õigusaktidest. Kostja esindaja ei oska vastata, kas Ixxx Ixxx oli abonent. Kokkulepped juriidiliste isikutega olid. Lepingu sõlmimisel lähtutakse poolte tahtest. Viitega VÕS § 23 soovis kostja juhtida hageja tähelepanu sellele, et lepingulise suhte olemaolu tuvastamisele peaks hageja määratlema hageja arusaama lepingus eksisteerivatest lepingupooltest ja välja tooma lepingu olulised tingimused. Kuna tollel ajahetkel oli selgusetu hageja nõude sisu, vaidles kostja väljendi „individuaalleping“ üle. Kostja poolt esitatud arvamust selle kohta mida hageja võiks või peaks tegema, ei tähenda seda, et hageja menetluse käigus peaks vastuvaidlematult seda järgima. Kostja esindaja jääb oma varem esitatud väidete ja nõuete juurde.
II KOHTU PÕHJENDUSED
19.Kohus, tutvunud hagiavaldusega, selle täpsustusega ja kostja vastusega, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, leiab, et, hagi on põhjendamata ning kuulub rahuldamata jätmisele.
20.Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte vahel kehtib Lxxx Zxxx ja Järve Vesi AS vahel 21.04.1997.a sõlmitud leping /tl. 6/, kas korterelamus xxx asuva korteri omanik saab olla veeettevõtja kliendiks ÜVVKS mõttes.
20.1.Käesolevas vaidluses on tuvastatud järgnevad asjaolud: 20.2.Poolte vahel kirjalikku lepingut veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks sõlmitud ei ole xxx majas korteriühistut asutatud ei ole; korteriomandite valitsemist teostavad korteriomanikud ühiselt (korteriomanike ühisus); valitsejat nimetatud ei ole. 20.3.Lepingut, mille üheks pooleks oleksid kõik xxx korterelamu korteriomanikud ühiselt, sõlmitud ei ole, kuna ei ole saavutatud kokkulepet lepingu olulistes tingimustes.
20.4.Kostja ei vaidlusta asjaolu, et korteriomanike ja kostja vahel on alates 01.02.2001.a faktilise tegevuse tulemusena tekkinud lepinguline suhe, Viru Vesi AS on võimaldanud korteriomanikel teenust tarbida, korteriomanikud on teenust tarbinud ja selle eest ka tasunud (VÕS § 9).
20.5.Kohus märgib esmalt seda, et ÜVVKS (analoogiliselt elektrituruseaduse, kaugkütteseaduse ja telekommunikatsiooniseaduse vastavate sätetega) sätestab erinevalt lepinguvabaduse printsiibist lepingu sõlmimise kohustuse, samuti reguleerib ÜVVKS imperatiivselt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuse osutamise lepingute tingimusi (sh seda, kes saavad olla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuse osutamise lepingu poolteks), seda, kellega vee-ettevõtja on kohustatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooniteenuse lepinguid sõlmima ning seda, kuidas toimub seaduse rakendamine (ÜVVKS § 16). 8 (12)
21.21.04.1997.a sõlmitud lepingu kehtivus pooltele 21.1.. Hageja leiab, et pooltevahelisi suhteid reguleerib Lxxx Zxxx ja AS Järve Vesi vahel 21.04.1997.a sõlmitud veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste osutamise leping.
21.2.Vastavalt Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01.juulit 2002.a., kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui nimetatud seadusest ei tulene teisti.
21.2.Kuni 01.07.2002.a kehtinud TsK § 165 lg1 kohaselt leping loetakse sõlmituks, kui poolte vahel- vastavatel juhtudel ka nõutavas vormis - on saavutatud kokkulepe kõigis selle olulistes punktides.
21.3.Alates 01.10.1996.a kuni 01.07.2002.a kehtinud TsÜS § 59 lg 1 kohaselt tsiviilõigused ja – kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need seaduse järgi või oma olemuselt ei ole isikuga lahutamatult seotud ning lg 3 kohaselt õigusjärgluse aluseks on tehing, seadus või muu õigusakt.
21.4.Kuni 01.07.2002.a kehtinud TsÜS § 91 lg 4 kohaselt tehingut saab muuta samas vormis, milles tehing on tehtud.
21.5.Kohtule ei ole esitatud kirjalikke tõendeid selles, et 21.04.1997.a sõlmitud lepingut oleks kirjalikult muudetud, selliselt, et lepingupoole AS Järve Vesi asemel oleks lepingu pooleks muutunud Viru Kommunaalteenuste AS või Viru Vesi AS ning abonendi asemele oleks lepingupooleks astunud Lxxx Zxxx.
21.6.Viru Kommunaalteenuste AS asutati 11.04.2000.a. Viru Kommunaalteenuste AS ühendati Viru Vesi AS-iga 12.09.2003.a. Äriseadustikust tulenevalt saab seadusjärgne õigusjärglus (õiguste ja kohustuste üleminek) tekkida äriühingute ühinemisel, jagunemisel või ümberkujundamisel. Samuti võib seadusjärgne õigusjärglus tekkida ettevõtte müügi korral (ÄS § 5 lg 2, lg3, lg 4). Viru Kommunaalteenuste AS omandas avalikul enampakkumisel AS Järve Vesi /pankrotis/ pankrotivara 15.03.2001.a sõlmitud pankrotivara ostu-müügilepingu alusel (tl 39 -42). Vastavalt 2001.a kehtinud Pankrotiseaduse § 78 lg 1 müüdi pankrotivara Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kuni 01.01.2006.a kehtinud Täitemenetluse seadustiku alusel ei läinud vara müügi korral enampakkumisel varaga seotud õigused ja kohustused ostjale üle. Vastavalt ÄS § 5 lg 8 nimetatud paragrahvi 2.-4. lõikes sätestatut ei kohaldata ettevõtte üleminekule sundtäitmise ja pankrotimenetluse käigus. Seega ei saanud Viru Kommunaalteenuste AS (kostja õiguseellane) AS Järve Vesi (pankrotis) vara ostmisega AS Järve Vesi õigusjärglaseks, kelle suhtes oleks 21.04.1997.a sõlmitud leping nr 1/3742 kehtinud.
27.7.Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et kuigi poolte vahel olid alates 01.02.2001.a faktilise tegevuse tulemusena lepingulised suhted, mis vastasid olulises osas 21.04.1997.a lepingus märgitule, ei kehtinud leping nr 1/3742 pooltele, kuna see oli sõlmitud teiste isikute vahel. Seega puudub kohtul alus hageja nõuete, milleks on lepingu nr 1/3742 oluliste tingimuste kehtivuse tunnustamine ja lepingu oluliste tingimuste täitmise kohustamine, rahuldamiseks.
28.Vee-ettevõtja klient.
9 (12)
28.1.Vastavalt ÜVVKS § 7 lg 1 vee-ettevõtja on käesoleva seaduse tähenduses eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega, mis peab vastama kehtestatud nõuetele, või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reovee ärajuhtimist (sõnastus alates 01.01.2006. a), / lg 1 sõnastus kuni 31.12.2005. a: klientide nõuetekohase ühisveevärgist veega varustamise ning ühiskanalisatsiooni abil reovee ärajuhtimise ning puhastamise tagab veeettevõtja/.
28.2.ÜVVKS § 7 lg 2 kohaselt kui ühisveevärk ja -kanalisatsioon on kohaliku omavalitsuse omandis, määratakse vee-ettevõtja kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega konkurentsiseaduse § 14 lõikes 2 sätestatu alusel (sõnastus alates 01.01.2006. a); /lg 2 sõnastus kuni 31.12.2005. a: veeettevõtja määratakse kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega konkurentsiseaduse § 14 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras/.
28.3.ÜVVKS § 8 lg 1 kohaselt vee-ettevõtja klient käesoleva seaduse tähenduses on kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle kinnistu veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga vastava torustikühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ärajuhtimiseks (sõnastus alates 01.01.2006. a); / lg 1 sõnastus kuni 31.12.2005. a: vee-ettevõtja klient käesoleva seaduse tähenduses on kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga/.
28.4.ÜVVKS § 8 lg 3 kohaselt ühisveevärgist vee võtmine ja reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni toimub vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel.
28.5.ÜVVKS § 8 lg 4 kohaselt sõlmitakse leping ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja alusel ning eeskirja kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu.
28.6.ÜVVKS § 8 lg 5 kohaselt kui maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseaduse §-le 72. Lepingu üheks pooleks on vastav vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kinnistu kaasomanikud volitatud esindaja kaudu (sõnastus alates 01.01.2006. a). /lg 5 sõnastus kuni 31. 12. 2005. a: kui maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise leping vastavalt asjaõigusseaduse §-le 72 kaasomanike kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse alusel/.
28.7.Eeltoodust tuleneb, et ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitujaks ning sellest tulenevalt ka vee-ettevõtja kliendiks saab olla kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik või valdaja.
28.8.Kostja selgituste kohaselt on kinnistu xxx veevärk kanalisatsiooniga (ÜVVKS § 5).
liidetud linna ühisveevärgi ja –
28.9.KOS § 1 lg 1 järgi on korteriomand omand ehitise reaalosale, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kaasomandi esemeks maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Seega on kinnistut moodustava maatüki osas korteriomanikud kaasomanikud. TsÜS § 54 lg 1 ja § 55 lg 1 järgi saab kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni lugeda ehitise ja ehitise aluse kinnisasja oluliseks osaks, mis ei saa olla eri isikute omandis (TsÜS § 53 lg 2).
28.10.Hageja väidab, et ta on iseseisvaks veeettevõtja kliendiks, kuna korteriomandil nr 15032 on oma veevärk ja kanalisatsioon, mida ta kasutab individuaalselt ning mida hageja saab ühendada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. Kohtu arvates on selline seisukoht ekslik.
28.11.Riigikohus on 30.11.2005. a lahendis nr 3-2-1-106-05 (AS Narva Vesi vs KÜ xxx) märkinud: „Kolleegium leiab, et ÜVVKS § 3 lg 1 tähenduses mõeldakse korteriomandite korral kinnistu all maatükki, mitte aga iga korteriomandit. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse § 8 lg-st 1 ei tulene, et vee-ettevõtja kliendiks on korteriomanike kaasomandis oleva kinnistu mõttelise 10 (12)
osa iga omanik eraldi. Korteriomandite (korterite) omanikud saavad ÜVVKS § 5 lg 2 mõtte kohaselt olla ühisveevärgiga ja kanalisatsiooniga liitujateks ja seega ka vee-ettevõtja kliendiks ühiselt, sest üldteadaolevalt ei ole korteriomandite reaalosade hulgas tavaliselt eraldi veevärki ja kanalisatsiooni, mille nad saaksid ühendada ühisveevärgiga ja kanalisatsiooniga kuni /kaks meetrit/ kinnistu piirist väljaspool nagu sätestab ÜVVKS § 3 lg 1“.
28.12.Viidatud riigikohtu lahendis leidis Riigikohus, et korteriomanikud saavad vee-ettevõtja kliendiks olla üldjuhul ühiselt, sealhulgas korteriühistu tegevuse kaudu, kaasomandiga seotud õigussuhteid võivad korteriomanikud (korteriomanike ühisus) KOS § 8 lg 1 järgi korraldada kokkuleppe alusel.
28.13.Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni mõiste on sätestatud ÜVVKS § 11: kinnistu veevärk ja kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem kinnisasja veega varustamiseks ühisveevärgist ja reovee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni. Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ei kuulu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hulka.
28.14.Kuna ÜVVKS on analoogne kaugkütteseadusega, siis käsitleb kohus Riigikohtu lahendit 32-1-111-04 . Riigikohus on 30.11.2004. a lahendis nr 3-2-1-111-04 (KÜ xxx korteriomanikud vs AS KohtlaJärve Soojus) analüüsinud seda, kas korteriomanikud saavad olla soojusvõrguga sõlmitava liitumislepingu ja soojuse müügilepingu pooleks. Kohus märkis, et kaugkütteseadus ei reguleeri selgelt isikute ringi, kellega võrguettevõtja võib ja saab sõlmida liitumislepingu ja müügilepingu. Riigikohus märkis otsuses: „kuna liitumislepingu täitmiseks peab olema kõigi kaasomanike nõusolek, on võrguettevõtja kohustatud liitumislepingu sõlmima üksnes kõigi korteriomanikega kui tarbijapaigaldise kaasomanikega ühiselt. Kuna kaasomandi käsutamise õigus on vaid omanikel, saavad liitumislepingust tulenevaid kohustusi täita üksnes omanikud“. Müügilepingu sõlmimise võimalikkuse ja kohustuslikkuse osas märkis kohus järgmist: „müügilepingu nagu iga muu võlaõigusliku lepingu võib sõlmida põhimõtteliselt iga isik, kes soovib müügilepingu alusel kohustusi võtta. Lepingu täitmise võimalikkus või võimatus ei oma võlaõigusseaduse (VÕS) § 12 lg 1 järgi lepingu kehtivusele tähendust. Kolleegium teeb eelnevast järelduse, et seadus ei keela võrguettevõtjal sõlmida soojuse müügilepinguid ka kortermajade puhul korteriomanikega eraldi. Kolleegiumi arvates ei tähenda aga korteriomanikega eraldi soojuse müügilepingu sõlmimise võimalus seda, et võrguettevõtja oleks selleks ka kohustatud. Võrguettevõtja peab KKütS § 8 lgte 1 ja 2 ning § 14 lg 1 järgi tagama tarbijatele soojusenergia müümise. Seadus ei sätesta aga võrguettevõtjale kohustust sõlmida müügilepinguid tarbijatega igal võimalikul viisil nagu tarbijad seda soovivad. /---/ Kui müügilepingud oleksid sõlmitud muude isikutega kui liitumisleping, ei pruugi liitumistingimused tarbijaid siduda. Korteriomanikega eraldi sõlmitud müügilepingute järgi soojuse eest tasumata jätmisel ei saaks võrguettevõtja tehnilistel põhjustel (tarbijapaigaldis on terviklik süsteem) kasutada talle seadusega antud õigust katkestada soojuse andmist võlglase suhtes, kui teised korteriomanikud on lepinguid täitnud. Seega asub kolleegium erinevalt ringkonnakohtust seisukohale, et kuigi võrguettevõtjal on õigus sõlmida soojuse müügileping hagejatega kui korteriomanikega eraldi, ei saa teda selleks kohustada. Müügilepingu sõlmimist võivad esmajoones nõuda korteriomanikud ühiselt või seda saab teha ka maja haldav korteriühistu“.
28.15.Tallinna Ringkonnakohtus on menetletud korteriomaniku vaidlust vee-ettevõtjaga veevarustuse ja kanalisatsiooni individuaalse lepingu sõlmimise õiguse tunnustamiseks (tsiviilasi nr 2-2/96/03; xxx vs AS Tallinna Vesi). Nimetatud vaidluses soovis enamus korteriomanikest sõlmida vee-ettevõtjaga lepingu ilma vahendajata (korteriühistu). Ringkonnakohus märkis: „Kuivõrd korteriomandi omanikele kuulub mõtteline osa kinnistu veevärgist ja kanalisatsioonist, siis ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanikul ei ole võimalik mõttelist osa sellest süsteemist juba tehnilistel põhjustel ühendada. Lisaks sellele ÜVVKS § 15 sätestab müüdava vee ja ärajuhitava heitvee arvestuse korra, mille lõike 1 järgi ühisveevärgist klientidele müüdav vesi peab olema mõõdetud kinnistu veevärgile vee-ettevõtja paigaldatud veearvesti abil, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti. Ka sellest sättest tuleneb, et kinnistul peab olema üks veearvesti. Teistsuguse korra sisseseadmine oleneb tehnilistest võimalustest ja poolte kokkuleppest.“ 11 (12)
28.16.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja oli alates 01.02.2001.a ettevõtja, s.o. Viru Vesi AS kliendiks ühiselt koos kõigi teiste xxx korteriomanikega.
28.17.TsMS § 368 lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või selle puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja on küll kohtus väitnud, et tal on õiguslik huvi õigussuhte olemasolu tuvastamiseks, kuid ole kohtule selgitanud ega põhjendanud, milles väljendub tema õiguslik huvi .
29.Kohus jätab tähelepanuta hageja poolt esitatud tõendid /tl. 10, 15-21, 25-34, 39-83/, kuna leiab, et nimetatud tõendid ei ole asjakohased. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega kohus kohaldab kuni 15. juulit 2008 kehtinud redaktsiooni. Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotusemenetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lg 3 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Seoses asjaoluga, et hagi jäeti täies ulatuses rahuldamata, leiab kohus, et kõik kostja kohtukulud kannab hageja.
Kohtunik : / allkiri/ Ärakiri õige:
12 (12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.