Hageja: TK (isikukood xxx, elukoht xxx); Hageja esindaja: vandeadvokaat E Tibar (advokaadibüroo Tibar & Partnerid, xxx); Kostja: EM- OÜ (registrikood xxx, asukoht xxx); Kostja seaduslik esindaja: S Trei (juhatuse liige).
Kohtuistungi toimumise aeg
03.06.2008.a
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja vandeadvokaat E Tibar, hageja esindaja Õie K
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja 15.09.2008.a taotlus asja lahendamiseks kirjalikus menetluses.
2.Hagi rahuldada.
3.Välja mõista kostjalt EM- OÜ hageja, TK kasuks põhivõlg 287 000 krooni, intress summas 4576 krooni ja 5 senti ja viivisintress summas 10 567 krooni ja 80 senti. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulu täies ulatuses kostja EM- OÜ kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Hageja esitas 04.04.2007.a Harju Maakohtusse hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlg summas 287 000 krooni, intress summas 4576,05 krooni ja viivisintress summas 10 567,90 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 18.07.2006.a töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus kostja ehitama J kivimaja väljast viimistletud hoonekarbini. Lepingu kohaselt pidi kostja täitma lepingus ette nähtud kohustusi õigeaegselt, see tähendab alustama töid hiljemalt 15.07.2006.a ja esitama elamu üleandmiseks hiljemalt 30.03.2007.a (lep p 5.1.8.). Hageja tasus kostjale ettemaksu 220 000 krooni ja samuti tasus hageja kostjale 67 000 krooni akende tellimiseks. Kuni 04.04.2007.a ei ole kostja alustanud mitte ühegi tööga, mistõttu esitas hageja kostjale lepingust taganemise avalduse,
1(7)
Tsiviilasi nr: 2-07-13257 milles teatas, et taganeb lepingust ja nõuab summa 287 000 krooni tagastamist hiljemalt 24.11.2006.a. Kostja on taganemisavalduse kätte saanud, kuid raha tagastanud ei ole. Seetõttu nõuab hageja kostjalt kohtu kaudu lepingu alusel üleantud raha tagastamist koos intressi ja viivisega. Hageja ei tunnista mitte ühtegi kostja poolt esitatud vastuväidet hagile. Hageja leiab, et ettemaksu puhul ei olnud tegemist käsirahaga, et hageja ei ole pannud toime lepingu rikkumist, mille alusel saaks talt nõuda leppetrahvi, et hageja ei olnud viivituses arvete tasumisega, et hageja sai arved nr 60076 ja 60077 kätte esmakordselt peale 20.10.2006.a ning et kostja kinnitas lepingu p-s 3.11. et on piisavalt tutvunud ehitusobjekti olemasoleva olukorraga ja projekteerimisdokumentatsiooniga ja et talle on esitatud või on kättesaadavad olnud kõik andmed ja dokumendid, millega ta pidas vajalikuks käesoleva töövõtu raames tutvuda ning kinnitab, et nimetatud andmed ja dokumendid on piisavad tööde nõuetekohaseks teostamiseks. Sellest tulenevalt leiab hageja, et kuivõrd kostja ei ole talle teatanud, et ehitustegevuse alustamist takistab mingi ehitusplaani puudumine, mida kostja hagejalt ootab, et siis on kostja vastuväide, et kostja ei saanud ehitusega alustada hageja poolse plaani esitamisega viivitamise tõttu, alusetu.
Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu, leides, et hageja poolne lepingust taganemine on VÕS § 193 alusel tühine, sest kostja vastas koheselt hageja poolt esitatud taganemisavaldusele tasaarvestamisavaldusega. Kostja leiab, et ta sai hageja nõuded tasaarvestada rahaliste nõuetega, mis tulenesid sellest, et hageja pidi kostjale tasuma järgnevad töövõtutasu maksed ja leppetrahvi 15 000 krooni selle eest, et hageja rääkis kolmel korral ilma kostja juuresolekuta kostja alltöövõtjatega. Kostja põhjendab tööde mittealustamist sellega, et hagejal lasus kohustus esitada kostjale elamu konstruktiivne plaan, mis esitati hageja poolt kostjale alles 2006nda aasta oktoobrikuus, mistõttu ei saanud enne seda ehitustegevusega alustada. Kostja leiab, et kuigi ta kinnitas lepingus, et on piisavalt tutvunud ehitusobjekti olukorraga ning projektdokumentatsiooniga, et siis see ei tähenda veel, et kostja oleks tutvunud konstruktiivsete plaanidega. Kostja leiab, et kõik need dokumendid, millega ta tutvunud oli, olid esitatud ka lepingu lisadena ning ei lepingus ega lisades ei olnud viidatud konstruktiivsetele plaanidele, mistõttu ei saanud hageja arvestada, et ilma nendeta saaks ehitus alata. Kostja põhjendab ehitustegevusega mittealustamist veel ka sellega, et hageja esitas kostjale lepingust taganemise avalduse ja kuidas saaks siis sellises olukorras veel eeldada, et kostja ehitustöid teeb. Kostja leiab, et hageja poolt tasutud ettemaksu tuleb käsitleda käsirahana ja see peab jääma hageja poolse lepingurikkumise tõttu kostjale.
Menetluse käik
3.Hageja esitas kohtusse hagi 04.04.2007.a. Käesolev tsiviilasi määrati kohtunik Küllike Johannsoni menetlusse. Kohus võttis hagi menetlusse 28.06.2007.a. Kostja vastas hagile 20.07.2007.a. Esimene kohtuistung toimus 21.11.2007.a. Viidatud kohtuistungil määras kohus uueks istungi ajaks 23.01.2008.a. Seoses kohtunik Küllike Johannson ́i pensionile jäämisega määrati käesolev tsiviilasi 2007nda aasta detsembrikuus kohtunik Kaupo Paal ́i menetlusse. Kohtunik Kaupo Paal ei määranud, et 23ndaks jaanuariks 2008.a määratud kohtuistung peaks ära jääma, istungist oli menetlusosalistele teatatud ning neile ei olnud esitatud kohtu poolt ühtegi teadet, mille kohaselt oleks kohtuistung pidanud ära jääma. 23.01.2008.a esitas hageja vandeadvokaadist esindaja kohtule taotluse, milles taotles seoses haigusega kohtuistungi edasilükkamist. Taotlusele ei olnud esitatud ei põhistusi, mis viitaksid sellele, et hageja esindajal esines selline terviserike, mis saaks olla seaduslikuks takistuseks kohtuistungile ilmumata jäämiseks TsMS § 422 lg 2 tähenduses, samuti ei olnud kohtule esitatud ühtegi arstitõendit. Sellest hoolimata tuli kohus hagejale vastu ja määras asja arutamine edasi lükata ja määras asjas uue istungi. Uue istungi ajaks määrati 12.02.2008.a. Sellele istungile kostja esindajat ei ilmunud. Kostja esindaja esitas taotluse istungi edasilükkamiseks ja esitas muus kui vormikohases vormis arstitõendid, millest ilmnes, et kostja esindaja oli haige. 12.02.2008.a määras kohus istung edasi lükata seoses kostja haigusega. 06.03.2008.a toimunud istungile kostja ei ilmunud, vaid esitas taotluse asja arutamise edasilükkamiseks, sest viibis kuni 18.02.2008.a PõhjaEesti Regionaalhaiglas, kus talle tehti erakorraline närvioperatsioon ja istungi toimumise ajal viibis kostja ainuke seaduslik esindaja operatsioonijärgsel ravil kodus ning ei saanud seetõttu kohtuistungile ilmuda. 06.03.2008.a määras kohus mitte rahuldada hageja taotlust asjas sisulise otsuse tegemiseks ja määras lükata asja arutamine edasi ning määras uueks istungi ajaks 15.04.2008.a. Nimetatud istung jäi ära, sest kohtul ei õnnestunud kostjale kohtukutset kätte toimetada. 03.06.2008.a toimunud kohtuistungil taotles hageja esindaja asjas tagaseljaotsuse tegemist, sest kostja ei ilmunud kohtuistungile, kuigi oli asjas kohtukutse kätte saanud. Kohus jättis selle taotluse rahuldamata, sest
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-07-13257 vastavalt TsMS §-le 410 saab kohus kostja kohtuistungilt puudumise korral teha asjas sisulise otsuse või tagaseljaotsuse üksnes siis, kui hageja vastava taotluse esitab, st kohus on seotud hageja taotlusega selliselt, et kohus võib hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks või asjas sisulise otsuse tegemiseks rahuldada üksnes hageja taotlusel aga mitte omal algatusel. Hageja vandeadvokaadist esindaja esitas kohtule taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohtul ei olnud seaduslikku alust seda taotlust rahuldada, sest TsMS § 413 lg 3 p 3 kohaselt ei saa kohus hageja taotlust tagaseljaotsuse tegemiseks kostja kohtuistungilt puudumise korral rahuldada, kui kostja on kohtule teatanud, et on nõus asjas kirjaliku menetlusega. Kostja teatas kohtule, et ta on nõus asja kirjaliku menetlusega. Vastav menetlusdokument oli edastatud ka hageja vandeadvokaadist esindajale. Kuivõrd hageja ei esitanud 03.06.2008.a istungilt kostja puudumisega seoses ühtegi sellist taotlust, mida kohus oleks saanud rahuldada, pidi kohus asja arutamise edasi lükkama ja määrama asjas uue istungi. Uus istung määrati 04.09.2008.a, mis jäi ära, sest kohtul ei õnnestunud kostjale kohtukutset kätte toimetada. 15.09.2008.a esitas hageja esindaja kohtule taotluse asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Peale selle taotluse esitamist tekkis kohtul seaduslik võimalus teha käesolevas asjas kirjalike materjalide pinnalt otsus. Kohus rahuldas hageja taotluse asja kirjalikus menetluses lahendamiseks ja teeb käesolevaga asjas otsuse.
Kohtu põhjendused
4.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et käesolev hagi võiks kuuluda nö põhinõude osas rahuldamisele VÕS § 189 lg 1 lause 1 alusel. Vastava nõude eelduseks on see, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud leping, et hageja on lepingust kehtivalt taganenud, et hageja on kostjale lepingu alusel midagi üle andnud ja et hageja tagastab omakorda kõik selle, mida tema lepingu alusel kostjalt sai. Kohtu hinnangul kuuluks hageja intressinõue rahuldamisele VÕS § 189 lg 1 lause 3 alusel, mis eeldab, et hageja on kostjale tasunud raha, mille tagastamist ta saab VÕS § 189 lg 1 lause 1 alusel nõuda ja et raha maksmisest kuni raha tagastamiseni on möödunud teatud aeg, mille vältel on raha olnud kostja käes. Kohus leiab, et hageja viivisenõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 koosmõjus § 94 alusel, mis eeldab, et kostjal oli hageja suhtes raha maksmise kohustus, mis on muutunud sissenõutavaks ja et kostja ei ole vastavat kohustust õigeaegselt tasunud. Kohtu hinnangul tuleb hagi rahuldamise üle otsustamisel hinnata ka kõiki vastuväiteid, mida kostja hagi suhtes esitas. Seega hindab kohus kõigepealt seda, kas hagejal on kostja suhtes taganemisest tulenevalt hageja poolt kostjale lepingu alusel üleantu tagastamise kohustus, seejärel hindab kohus kostja vastuväiteid hagile. Peale seda hindab kohus hageja intressi ja viivisenõuet. Lõpuks käsitleb kohus menetluslikke küsimusi.
5.Kohus loeb tuvastatuks järgmised asjaolud. Hageja ja kostja vahel sõlmiti 18.07.2006.a töövõtuleping nr 06-011. Lepingu p 5.1.8. kohaselt pidi kostja täitma lepingus ettenähtud kohustusi õigeaegselt, see tähendab alustama tööd hiljemalt 15.07.2006.a ja esitama elamu üleandmiseks hiljemalt 30.03.2007.a. Elamu ehitamisega ei ole kostja poolt alustatud ei 04.04.2007.a seisuga ega ka peale seda. Lepingu p-s 3.1.1. kinnitas kostja, et on piisavalt tutvunud ehitusobjekti olemasoleva olukorraga ja projektdokumentatsiooniga, talle on esitatud või on kättesaadavad olnud kõik andmed ja dokumendid, millega ta pidas käesoleva töövõtu raames vajalikuks tutvuda ning ta kinnitab, et nimetatud andmed ja dokumendid on piisavad tööde nõuetekohaseks teostamiseks. Hageja tasus kostjale lepingu alusel 287 000 krooni. Seda raha ei ole kostja hagejale tagastanud. Hageja esitas 2006nda aasta oktoobri lõpus kostjale lepingust taganemise avalduse (t lk 33- 35), mille kostja sai kätte ja millele kostja vastas 28.11.2006.a (t lk 31- 32). Kostja esitas hagejale samas tasaarvestamise avalduse, millega leidis, et hageja võimalikud rahalised nõuded kostja suhtes on tasaarvestamise tagajärjel lõppenud. Hageja sai tasaarvestamise avalduse kätte. Nendele asjaoludele on viidanud nii hageja kui ka kostja oma menetlusdokumentides ning nende eluliste asjaolude osas vaidlust ei toimu. Sellele lisaks loeb kohus omaksvõtu alusel tuvastatuks hageja poolt kohtule esitatud viivise ja intressiarvestuse aluseks olevad asjaolud, so päevade arvu, mille võrra on hageja poolt makstud raha kostja käes olnud ja päevade arvu, mille vältel oli hageja nõudeõigus kostja suhtes raha tagastamiseks sissenõutav ja mille jooksul kostja seda hagejale ei tagastanud. Selles osas esitas hageja kohtule elulise asjaoluna väite nimetatud päevade arvu kohta hagiavalduses (vt vastavalt t lk 6 ja t lk 7). Toimiku lk 6 väidab hageja, et hageja poolt tasutud raha on olnud kostja käes 164 päeva ja t lk 7 väidab hageja, et taganemisest tulenevalt on tagastamisele kuuluv raha maksmise kohustus olnud sissenõutav 128 päeva. Kostja ei ole nendele väidetele vastu vaielnud, mistõttu loeb kohus nimetatud kaks asjaolu TsMS § 231 lg 4 ja 231 lg 2 alusel omaks võetuks. Seega loeb kohus käesolevas lõikes nimetatud asjaolud tuvastatuks.
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-07-13257
6.Alljärgnevalt hindab kohus, kas hageja saab nõuda taganemisest tulenevalt hageja poolt kostjale lepingu alusel üleantu tagastamist. Hageja leiab, et tal vastav nõue on, kostja vaidleb sellele vastu. Seetõttu tuleb kohtul vastavaid asjaolusid kontrollida. VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist, kui ta tagastab kõik üleantu. Seega tuleb kohtul kontrollida kolme eeldust: kas hageja andis kostjale vaidlusaluse rahasumma üle, kas lepingust on kehtivalt taganetud ja kas hageja tagastas kostjale selle, mida hageja kostjalt lepingu täitmisena sai. Kuivõrd kostja ei ole ehitustöid hageja kinnisasjal teostanud ning ei hageja ega kostja ei ole väitnud, et kostja oleks hagejale midagi lepingu alusel üle andnud (kostja küll väitis et ta on teinud ehitamiseks ettevalmistusi, kuid mitte ühestki toimiku materjalist ei nähtu, et selle tagajärjel oleks tekkinud mingi resultaat või et hageja oleks kostjalt saanud sellega seoses mingi soorituse), siis loeb kohus tuvastatuks, et kostja ei ole hagejale lepingu alusel mitte midagi üle andnud. Eespool tuvastas kohus, et kostja sai hagejalt lepingu täitmise tulemusena 287 000 krooni. Seega on VÕS § 189 lg-s 1 sätestatud nõude eeldustest kaks täidetud. Järgnevalt kontrollib kohus vastava nõude kolmandat ja viimast eeldust, so seda, kas lepingust on kehtivalt taganetud.
7.Käesolevas lõigus kontrollib kohus, kas hageja ja kostja vahelisest lepingust on kehtivalt taganetud. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingu pool on tema suhtes lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 188 lg 1 kohaselt toimub taganemise kui õiguskaitsevahendi realiseerimine ühepoolse tehingu tegemisega teisele võlasuhte poolele. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus kehtivaks selle kättesaamisega tahteavalduse adressaadi poolt. Käesoleval juhul luges kohus tuvastatuks, et hageja tegi kostjale lepingust taganemise avalduse ja et kostja on selle kätte saanud. Seega on täidetud kaks eeldust ja kohus peab järgnevalt kontrollima, kas taganemiseks esines õiguslik alus. Hageja viitab õigusliku alusena olulisele lepingurikkumisele. Kostja vaidles sellele vastu. Seetõttu tuleb kohtul kostja poolt olulise lepingurikkumise toimepanemise osas hinnang anda. Hageja viitas, et oluline lepingurikkumine seisneb VÕS § 116 lg 2 p-des 1, 3 ja 4 sätestatus, ehk selles, et lepingurikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta lepingu alusel saada lootis, et kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu, et kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele aluse eeldada, et kohustust rikutakse ka edaspidi. Kohustuse rikkumise mõiste avab VÕS § 100, mille kohaselt on kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse olulisel määral täitmata jätmine. Kohus loeb hageja ja kostja vahelise lepingu alusel tuvastatuks, et kostjal lasus lepingust tulenev kohustus püstitada hageja kinnisasjale maja. Kostja ei ole tänaseni seda kohustust täitnud. Seega on tegemist kohustuse rikkumisega. Kuivõrd maja püstitamine oli töövõtulepingu põhikohustuseks ja kostja ei ole selle täitmiseks mitte midagi teinud, siis asub kohus seisukohale, et kostja pani toime olulise lepingurikkumise VÕS § 116 lg 2 p 1 tähenduses. Vastav kohustus oli kohtu hinnangul muutunud sissenõutavaks, sest kohus tuvastas, et maja pidi olema lepingujärgselt valmis hiljemalt 30.03.2007.a. Kohtu hinnangul pani kostja vastava rikkumise toime ka raske hooletuse tõttu, tahtlust kohus ei tuvastanud. VÕS § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine kohustuse täitmisel. Kohus ei saa lugeda tuvastatuks, et kostja tegevusetus oleks olnud kantud soovist ja eesmärgist maja mitte ehitada. Eelduslikult jäi maja ehitamata muudel põhjustel. Kuid raske hooletus on VÕS § 104 lg 4 kohaselt käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Käesoleval juhul ei asunudki kostja maja ehitama, mistõttu leiab kohus, et hoolikas töövõtja, kui ta oleks vähegi hoolsust üles näidanud, oleks maja ehitamisega vähemalt algust teinud, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostja rikkus kohustust raske hooletuse tõttu ja pani seega toime olulise lepingurikkumise VÕS § 116 lg 2 p 3 tähenduses. Olukorras, kus kostja vastas kohtule, et ta ei kavatsenudki maja ehitada peale seda, kui hageja lepingust taganemise avalduse esitas (vt kostja vastus hagile t lk 62 p 4), kuigi kostja lähtus sellest, et taganemine on tühine ja leping seega kehtiv, tuleb kohtul asuda seisukohale, et hageja võis eeldada, et kostja ei kavatsenud ka edaspidi lepingut täita, mistõttu esineb kohtu hinnangul ka oluline lepingurikkumine VÕS § 116 lg 2 p 4 tähenduses. Eespool toodust tulenevalt leiab kohus, et kostja pani toime olulise lepingurikkumise VÕS § 116 tähenduses, mis annab hagejale õiguse lepingust taganemiseks.
8.Käesolevas lõigus hindab kohus kostja vastuväiteid, mida kostja olulise lepingurikkumise osas esitas. Kostja viitas, et vastavalt lepingu p-le 5.2.2. kohustus hageja tagama elamu konstruktiivse projekteerimise vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Kostja leiab, et kuivõrd hageja seda enne 2006nda aasta oktoobrikuud ei teinud, ei saanud kostja ka eelnevalt ehitustegevusega alustada ja seetõttu ei saa kostja poolset ehitustegevuse alustamisega viivitamist lepingurikkumiseks pidada. Hageja väidab vastu, et kostja ei ole kordagi konstruktiivseid jooniseid küsinud ja et kostja ei ole hagejale kordagi teatanud, et väidetav konstruktiivsete jooniste puudumine takistaks ehitustegevuse algust. Hageja viitab veel kostja poolsele kinnitusele lepingus, milles kostja kinnitab, et on tutvunud ehitamiseks
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-07-13257 vajaliku projektdokumentatsiooniga ja et kostja kinnitab, et andmed ja dokumendid on piisavad tööde nõuetekohaseks teostamiseks (lepingu p 3.11. t lk 11). Kohus leiab, et kostja vastavasisuline vastuväide tuleb jätta arvestamata. Kuigi lepingust tuleneb hageja kohustus tagada konstruktiivne projekteerimine (lep p 5.2.2. t lk 12), kinnitas kostja samas lepingudokumendis, et ehitustööde teostamiseks kõik vajalikud dokumendid on olemas ja et kostja on selles veendunud. Käesolevas asjas ei ole tõendatud, et kostja oleks hageja käest konstruktiivseid jooniseid ka hilisemalt küsinud või teatanud, et ilma nendeta ehitustegevust alustada ei saa. Selliseid tõendeid ei ole kohtule esitatud. Vastupidi, hageja esitas kohtule väite, et kostja ei ole sellist teadet või hoiatust kostjale esitanud. Seega leiab kohus, et kostja poolt väidetav konstruktiivsete jooniste puudumine ei saa muuta kostja poolt olulist lepingurikkumist olematuks või välistada kostja vastutust selle eest. Kostja väitis, et hageja lõpuks konstruktiivsed joonised esitas, kuid et nendelt nähtuvalt oli maja oluliselt ümber tehtud, mistõttu muutus ka maja maksumus ja tuli teha oluliselt muudatusi, mis kõik võttis aega. Kohus sellise kostja vastuväitega ei nõustu. Käesolevas asjas ei ole tõendatud, et hageja ja kostja oleksid sõlminud lepingu muutmise kokkuleppe. Juhul, kui hageja esitas kostjale mingi lepingule mittevastava joonise, oleks kostjal tulnud hagejale teatada, et see ei sobi ja kostja oleks võinud teha ettepaneku jääda esialgselt kokkulepitu juurde. Juhul, kui kostja soovis hageja poolt lepingule mittevastava joonise tõttu lepingut ümber teha, siis oleks tulnud vastav lepingu muudatus ka sõlmida ning selles oleks võinud kostja ka lepingu täitmise tähtaegu muuta. Lepingu muutmise kokkuleppe sõlmimine aga tõendatud ei ole. Seetõttu tuleb vastav kostja vastuväide jätta arvestamata. Kostja väitis ka, et hageja ei tasunud kostjale kahte arvet, mida kostja hagejale 2006nda aasta suvel esitas. Hageja väitis, et sai need arved kätte alles 2006nda aasta oktoobris. Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei ole esile toonud asjaolusid, et ta oleks omapoolse ehitustegevuse alustamise seadnud sõltuvusse hageja poolt raha maksmisest, siis ei saaks hageja poolne võimalik rahalise kohustuse mittetäitmine olla aluseks kostja poolt ehitustööde mittetegemisele. Eespool toodust tulenevalt leiab kohus, et kostja väited, mis kostja esitas lepingu olulise rikkumise toimepanemisele, tuleb jätta arvestamata.
9.Kostja leidis ka, et hageja poolne lepingust taganemine on VÕS §193 alusel tühine, sest kostja teatas koheselt peale hagejalt taganemisavalduse kättesaamist, et ta tasaarvestab hageja rahalise nõude oma rahalise nõudega hageja vastu. Kohtu hinnangul ei saaks kostja poolt väidetav tasaarvestus käesoleval juhul hageja poolset tasaarvestust tühiseks muuta, seda isegi siis mitte, kui kostja poolsed väited tasaarvestuse eelduste esinemise kohta (eelkõige kostja tasaarvestamiskõlbulik nõue hageja suhtes) tõendamist leiaksid. VÕS § 193 kohaselt on taganemine tühine muuhulgas ainult siis, kui isik, kelle suhtes lepingust taganeti võib kohustuse tasaarvestusega lõpetada. Selle all tuleb mõista olukorda, kus kostja saaks kohustuse, millest hageja taganeda soovib tasaarvestusega lõpetada. Antud juhul tähendaks see seda, kui kostja saaks hagejaga sõlmitud töövõtulepingu rahalise kohustuse tasaarvestusega lõpetada. Käesoleval juhul see nii ei ole, sest töövõtulepingu saaks kostja VÕS § 186 p 1 alusel lõpetada maja ehitamisega, mitte aga raha maksmisega või rahalise kohustuse tasaarvestamise teel lõpetamisega. Kuivõrd kostja töövõtulepingut raha maksmisega või siis rahalise kohustuse tasaarvestamisega ühepoolselt lõpetada ei saa, sest töövõtulepingu esemeks oli maja ehitamine ja kohaseks täitmiseks kostja poolt saab olla vaid maja ehitamine kostja poolt, siis ei ole VÕS § 193 üks oluline eeldus täidetud ja kostjapoolse tasaarvestuse avalduse esitamine ei muuda taganemisavaldust tühiseks. Seega asub kohus seisukohale, et hageja poolt esitatud taganemisavaldus on kehtiv ja kostja vastuväited ei anna alust vastupidist väita.
10.Kostja poolt tasaarvestusega seoses esitatud vastuväidet võib mõista ka selliselt, et kostja tasaarvestas võimaliku hageja nõude, mida hageja käesoleva hagi raames kohtulikult maksma paneb, võimaliku kostja nõudega hageja suhtes ning et hagi tuleks seetõttu rahuldamata jätta. Kohus sellise väitega ei nõustu. Kohtu hinnangul ei ole kostjal rahalisi nõudeid hageja suhtes, mida kostja väidab. VÕS § 188 lg 2 kohaselt ei pea lepingupooled taganemise korral enam lepingulisi kohustusi täitma. Seega ei pidanud hageja kostjale taganemise korral enam lepingutasu maksma. Isegi siis, kui leiaks tõendamist, et hageja sai kostja poolt esitatud arved kätte enne taganemisavalduse esitamist, ei tähendaks see, et hageja peaks need arved tasuma, sest kuivõrd kostja ei ole töid teostanud saaks hageja vastavate arvete alusel tasutud rahasummad VÕS § 189 lg 1 alusel tagasi nõuda. Kostja väidab, et tal on õigus hageja käest nõuda saamata jäänud tulu ja materjali jm eest tasu. Seda, mida töövõtja tellija käest töövõtulepingu ülesütlemise korral nõuda saab, on reguleeritud VÕS §-s 655, kuid vastava paragrahvi lg 2 kohaselt ei kohaldata § 655 lg-s 1 sätestatut, kui tellija on lepingu töövõtja poolse rikkumise tõttu lõpetanud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole hageja suhtes lepingust tulenevat tasu ega lepingus kokku lepitud tööde tegemata jäämisest tulenevat hüvitisnõuet ega muid nõudeid. Kostja väitis ka, et hageja rikkus lepingut vähemalt kolmel korral, kui suhtles otse, ilma kostja vahenduseta, kostja alltöövõtjatega ja et kostjal on seetõttu hageja suhtes
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-07-13257 leppetrahvi nõue. Hageja sellist kostja faktiväidet õigeks ei võtnud ja esitas selles osas kohtule vastuväite. Kostja oma väidet aga tõendanud ei ole, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostja poolsed väited hageja poolse võimaliku, leppetrahvi maksmise kohustust tekitada võiva rikkumise osas on tõendamata ja seetõttu tuleb asuda seisukohale, et kostjal ei ole leppetrahvi nõuet hageja suhtes.
11.Kostja väitis ka, et hagi tuleks rahuldamata jätta seetõttu, et hageja poolt kostjale tasutud 287 000 krooni tuleb mõista käsirahana ning et esinevad VÕS § 157 lg-s 1 sätestatud alused. Kohtu hinnangul ei saa hageja poolt kostjale makstud summat 287 000 krooni käsitleda käsirahana. Kohtu hinnangul tuleb eristada töövõtutasu ettemaksu ja käsiraha. Kohtu hinnangul ei ole töövõtutasu ettemaks reeglina käsiraha. Kohtu hinnangul ei viita käesoleval juhul asjas esitatud tõendid ega poolte seisukohad sellele, et hageja ja kostja tahe lepingu sõlmimisel oleks olnud see, et hageja poolt tasutavat summat 287 000 krooni tuleks käsitleda käsiraha maksmisena VÕS § 156 lg 1 tähenduses. Isegi kui asuda vastupidisele seisukohale, ei esineks VÕS § 157 lg-s 1 sätestatud eeldusi, sest kohus asus eespool seisukohale, et vaidlusalune töövõtuleping ei jäänud täitmata mitte hageja süül vaid kostja süül (raske hooletus). Seetõttu tuleb ka see kostja vastuväide jätta arvestamata. Eespool toodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja saab kostjalt nõuda töövõtulepingu alusel üleantud summa 287 000 krooni tagastamist ja kostja vastuväited ei anna alust vastava nõude rahuldamata jätmiseks.
12.Järgnevalt kontrollib kohus hageja intressi ja viivisenõuet. Kostja nende nõuete osas eraldi vastuväiteid ei esitanud. VÕS § 189 lg 1 lause 3 kohaselt tuleb taganemise korral tagastamisele kuuluvalt rahalt tasuda intressi alates raha tagastajale üleandmisest kuni võlgniku poolt raha võlausaldajale tagastamiseni. Hageja esitas kohtule oma faktiväite, et raha oli kostja käes 164 päeva. Kohus luges selle eespool tuvastatuks. Hageja soovib saada intressi VÕS § 94 sätestatud määras. Kohus nõustub hagejaga, sest intress kuni 01.01.2007.a oli 3,5% aastas ja alates 01.01.2007.a oli intress 4% aastas. Hageja nõuab aga intressi kogu perioodi eest suuruses 3,5%. Kostja intressiarvestusele ega arvestuse aluseks olnud asjaoludele vastuväiteid ei esitanud. Eespool toodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue intressi saamiseks summalt 287 000 krooni 164 päeva eest määras 3,5% on põhjendatud, õiguspärane ja kuulub kostjalt väljamõistmisele summas 4576 krooni ja 05 senti.
13.Hageja esitas kostja suhtes ka viivise nõude. Hageja hinnangul muutus taganemise tõttu tagastamisele kuuluva raha nõue sissenõutavaks 24.11.2006.a, sest hageja esitas enne seda raha tagastamise nõude ja andis kostjale enam kui kolm nädalat raha tagastamiseks aega ja kostja ei ole rahalist kohustust tänaseni täitnud. Kohus leiab, et hageja nõue viivise osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja esitas elulise asjaoluna väite, et kostja on kõnealuse rahalise kohustusega viivituses 128 päeva, kohus luges selle väite kostja omaksvõtu tõttu tõendatuks. Hageja arvestas viivist suuruses 7+ 3,5% summalt 287 000 krooni. Kohtu hinnangul on selline arvestus ja viivisenõue VÕS § 94 ja 113 alusel põhjendatud. Hageja oleks saanud nõuda viivist perioodi eest alates 01.01.2007.a isegi suuruses 7+4%, sest sellest ajast alates oli põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav määr 4%. Kostja hageja poolt esitatud viivisearvestusele ega selle aluseks olnud asjaoludele vastuväiteid ei esitanud. Eespool toodust tulenevalt ja tuginedes muuhulgas ka VÕS § 101 lg-le 2, leiab kohus, et hageja nõue viivise osas summas 10 567 krooni ja 90 senti ja intressi nõue eespool viidatud suuruses, tuleb rahuldada. Kohus leiab, et hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele.
14.Käesolevas lõigus käsitleb kohus menetluslikke küsimusi. Hageja taotles 15.09.2008.a kohtult asja lahendamist kirjalikus menetluses ilma täiendavat kohtuistungit pidamata. Ka kostja on eelnevalt kirjalikult avaldanud, et nõustub asja arutamisega kirjalikus menetluses. Kohus leiab, et kuivõrd käesoleva kohtuasja raames esitatud asjaolud on piisavalt selged, saab hageja taotluse rahuldada ja kohus saab asja lahendada kirjalikus menetluses. Käesoleva asja raames kohaldas kohus hagi tagamist. Kuivõrd kohus hagi rahuldab, tuleb hagi tagamise vahend jõusse jätta.
Menetluskulude jaotus
15.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-07-13257 Lähtudes TsMS § 162 lg 2 ja 3 jätab kohus hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Kaupo Paal Kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.