Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise koht

Viljandi Kohtumaja

Kohtuasja number

nr 2-08-53748

Otsuse kuupäev

03. oktoober 2008 ( tagaseljaotsus)

Kohtunik

Silvi Maiste

Kohtuasi

IF Eesti Kindlustus AS hagi Kristi Jaanson vastu võlgnevuse summas 7293,00 krooni ja viivise 7292,00 krooni nõudes IF Eesti Kindlustus AS ( registrikood 10100168, aadress Pronksi 19 10124 Tallinn ) Eerika Erlach (Lindorff Eesti AS; aadress Rävala pst 5 10143 Tallinn) Kristi Jaanson (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxxx xxx xxxx xxxxxxxx)

Hageja Hageja esindaja Kostja

Resolutsioon Välja mõista Kristi Jaansonilt IF Eesti Kindlustus AS kasuks võlg 7 293,00 (seitse tuhat kakssada üheksakümmend kolm) ja viivis 7 292,00 ( seitse tuhat kakssada üheksakümmend kaks) krooni. Välja mõista Kristi Jaansonilt menetluskulu 4 925,50 ( neli tuhat üheksasada kakskümmend viis krooni 50 senti) krooni. Edasikaebamise kord Tagaseljaotsuse peale võib kostja esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kohtu põhjendused Kostja ei ole Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale hagi kohta vastanud. Hagiavalduse ärakiri ja teatis kohustusega kohtule vastata hagiavalduse kohta on saadetud kostjale posti teel tähitult, mille kättesaamise kohta on toimikus kostja allkirjaga väljastusteade. Kostja on saanud hagiavalduse ja nimetatud teatise kätte 21. augustil 2008. Kirjaliku vastamise tähtaeg oli 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, kuid kostja ei ole siiani kohtule vastanud ega esitanud hagi kohta vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et tuleb teha asjas tagaseljaotsus. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1 § 113 lg 1 sätete alusel. Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (VÕS § 76 lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). VÕS § 108 lg 1 tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määr loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu 550 krooni ja õigusabi (esindaja kulu) 4375,50 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni.