Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Eesti Energia AS esitas 30.05.2007.a. kohtule hagi solidaarselt Exxx Jxxxxxx ja Exx Jxxxxx vastu elektrienergia tarbimise eest tekkinud võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli Eesti Energia AS-i ja Exxxxxx Jxxxxxx vahel 05.10.2000.a. sõlmitud elektrienergia ostu-müügileping nr 32303904. Nimetatud lepingu alusel kohustus Eesti Energia AS võlgnikule müüma elektrienergiat ning võlgnik kohustus tarbitud elektrienergia eest nõuetekohasel viisil ja tähtaegadel tasuma. Vastavalt võrgu- ja elektrilepingu lahutamatuks lisaks olevate tüüptingimuste p 13.3 ja 5.3 on tarbija kohustatud tasuma viivist 0,06% päevas õigeaegselt tasumata summalt. Eesti Energia AS on elektrienergiat edastanud ja võrguteenust osutanud, esitanud tasumiseks korrektseid arveid, kuid võlgnik saadud elektrienergia ja võrguteenuse eest ei tasunud. 29.11.2005.a. teatas ExxxJxxxx, et Exxxxxx Jxxxxx on surnud ja pärijateks on tema ja ta õde Exxx Jxxxxx ning et uue lepingu sõlmibki viimane. 02.02.2006.a. sõlmis Exxx Jxxxxx võrgu- ja elektrilepingu nr 32011996. Samuti sõlmis ta sama kuupäeva seisuga surnud inimese nimele tekkinud võlgnevuse 7951,90 krooni tasumiseks võla tasumise kokkuleppe. Nimetatud kokkulepet Exxx Jxxxxx täitma aga ei asunud ja 09.05.2006.a. esitatud maksekäsu kiirmenetluse käigus selgus, et viimane on endale kuulunud osa tarbimiskohast 03.05.2006.a. võõrandanud ja tema asukoht on teadmata. Ka kohtutäituril ei õnnestunud võlgniku asukohta kindlaks teha. Peale sellekohase info laekumist tegi Eesti Energia AS võla tasumise kokkuleppest taganemise avalduse. Eesti Energia AS-i täiendavad katsed Exxx Jxxxxxx asukoha kindlakstegemiseks ei ole vilja kandnud kuivõrd Exx Jxxxx keeldus oma õe asukohta meile teatamast. Vastavalt PärS § 1 lg 1 on pärimine isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule. PärS § 141 kohaselt kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat, on pärandvara nende kaasomandis ning § 142 lg 2 sätestab, et pärandi suhtes nõudeõigust omavate isikute ees vastutavad pärijad solidaarselt. Exxx Jxxxxx on lepingu alusel tarbinud elektrienergiat 431 krooni eest, mille kohta on 06.04.2006.a. väljastatud arve nr 28752390, kuid see on jäetud tasumata. Samuti on Eesti Energia AS kandnud kulutusi 200 krooni seoses maksekäsu kiirmenetlusega tsiviilasjas nr 2-06-10995 Exxx Jxxxxx suhtes. Hageja palub kohtul: 1) Exxx Jxxxxxxxt ja Exx Jxxxxxxx solidaarselt välja mõista põhivõlgnevus summas 7951, 90 krooni, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 2142,24 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa; 2) Exxx Jxxxxxxxt välja mõista põhivõlg summas 431 krooni, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 104,22 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa; 3) Exxx Jxxxxxxxx ja ExxxJxxxxxxt välja mõista 650 krooni tasutud riigilõivu katteks ja 4) Exxx Jxxxxxxxx välja mõista 200 krooni tasutud riigilõivu katteks. Kohtul ei õnnestunud hageja poolt nimetatud aadressil Exxx Jxxxxxxxx hagimaterjale kätte toimetada. Kohus määras hagejale tähtaja kostja tegeliku asukoha teatamiseks, kuhu saata menetlusdokumendid.

18.07.2007.a. esitas hageja kohtule avalduse, milles teatab, et hagejal ei ole õnnestunud kindlaks teha kostja Hxxxx Jxxxxxx asukohta ning hageja palub kohtul jätta Exxx Jxxxxxx vastu esitatud hagi läbi vaatamata ning mõista põhivõlg summas 7951,90 krooni ja hagi esitamiseks sissenõutavaks muutunud viivis 2142,24 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis kuni põhinõude täitmiseni solidaarvõlgnik ExxxJxxxxxxt. Menetluse kestel sai kohtule teatavaks, et kostja Exx Jxxxx on surnudxxxxxxxxxxx.a.. Kohus teavitas sellest hagejat ja hageja esindaja esitas 19.11.2007.a. kohtule taotluse menetluse peatamiseks kuni Exx Jxxxxx õigusjärglase menetlusse astumiseni. Kohus rahuldas taotluse 29.08.2006.a. määrusega ja peatas asja menetluse ajani, mil üldõigusjärglane jätkab menetlust. Kostja ExxxJxxxxx asemele astus menetlusse tema üldõigusjärglane, tema tütar Exxx Jxxxx. Exxx Jxxxx esitas oma seisukohad hagile kohtuistungil suuliselt. Exxx Jxxxx vaidles hagile vastu. Exxx Jxxxx leiab, et tema vastu esitatud nõue on põhjendamata. Kostja väitel ei ole ei tema ega ka Exx Jxxxx, kelle õigusjärglane ta on, tarbinud elektrienergiat, mille eest tasumist Eesti Energia AS nõuab. Tarbimiskohas elas Exxx Jxxxxr. Hiljem ta üüris elamispinna välja, üürilepingut ei sõlminud. Üürnikud jätsid elektrienergia eest tasumata ja tekkisid võlad. Exxx Jxxxxx on varem oma võlga tunnistanud, lubanud temale kuuluva mõttelise osa elamust võõrandada ja võlad tasuda. Käesolevaks ajaks ongi ta oma osa maha müünud aga võlg hagejale on tasumata. Exxx Jxxxx palub jätta tema vastu esitatud Eesti Energia AS-i nõude rahuldamata ja mõista välja võlgnevus kaaskostja Exx Jxxxxxxxx. Kostja Exxx Jxxxxx hagile vastuväiteid ei esitanud ega kohtuistungile ei ilmunud. Hageja esindaja jäi varem esitatud nõude juurde ja palus kohtul solidaarselt Exxx Jxxxxxxxx ja ExxxJxxxxxxx Eesti Energia AS-i kasuks välja mõista võlgnevus 7951,90 krooni, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 2142,24 krooni ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED .

Kohus leiab, et asjas tähtasust omavad asjaolud on piisavalt välja selgitatud ja asi on võimalik lahendada sisuliselt kostja Exxx Jxxxxxx kohalolekuta TsMS § 410 alusel, kuna kostja ei ilmunud asja arutamiseks määratud kohtuistungile. Väljastusteate põhjal on Exxx Jxxxxx saanud kohtukutse kätte 11.07.2008.a., kuid 15.09.2008.a. kohtuistungile ei ilmunud. Kostja ei teatanud kohtule istungile ilmumise seaduslikust takistusest ega taotlenud kohtuistungi edasilükkamist. Ka ei esitanud kostja oma vastuväiteid kohtule kirjalikult. Hagis esitas Eesti Energia AS nõude Elve Jaegeri vastu elektrienergia võlgnevuse 431 krooni ja selle tasumisega viivitamise eest viivise 104,22 krooni nõudes. Menetluse kestel 18.07.2007.a. teatas hageja kohtule, et võtab nimetatud nõude tagasi. Vastavalt TsMS § 423 lg 1 p-le 2 jätab kohus hagi selles osas läbi vaatamata. TsMS § 426 lg 1 järgi loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Hageja esitas elektrienergia tarbimise eest võla 7951,90 krooni ja selle tasumisega viivitamise eest viivise nõude solidaarselt Exxx Jxxxxxi ja xxxx Jxxxxx vastu. Kohus leiab, et nimetatud nõue on põhjendatud üksnes kostja Exxx Jxxxxxx vastu. Põhjendamata on nõue kostja Exxx Jxxxxx vastu.

Asja materjalidest nähtub, et Eesti Energia AS-i ja Exxxxxx Jxxxxx vahel oli 05.10.2000.a. sõlmitud elektrienergia ostu-müügileping, mille alusel Eesti Energia AS varustas Exxxxxx Jxxxxxxxxxxuuluvat elamut, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, elektrienergiaga ning Exxxxxx Jxxxxx kohustus tarbitud elektrienergia eest tasuma vastavalt kehtestatud tariifidele. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-ile 11 kohaldatakse võlasuhetele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Sama seaduse § 11 lg 1 järgi kohaldatakse enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kuna elektrienergia ostumüügilepingu puhul on tegemist kestvuslepinguga, siis kuulub võlasuhtele kohaldamisele alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 näeb ette, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 3 kohaselt kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. Lepingu järgi kohustatud isik - Exxxxxx Jxxxxx - jättis lepingus ettenähtud maksekohustuse nõuetekohaselt täitmata. Vastavalt VÕS § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja muu hulgas nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda õiguskaitsevahendina rahalise kohustuse täitmist, kui võlgnik seda rikub. Võlgnik Exxxxxx Jxxxxx suri, jõudmata täita lepingus ettenähtud maksekohustust. Vaidlustamata asjaoluna tegi kohus kindlaks, et tema vara pärisid ja võtsid vastu võrdsetes mõttelistes osades Exxx Jxxxxx ja ExxxJxxxx. Vastavalt pärimisseaduse (PärS) § 130 lg-le 1 lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Seega läksid pärandi vastuvõtmisega Exxxxxx Jxxxxxx kohustused üle Exxx Jxxxxxxxx ja Exx Jxxxxxxx. Exxxxxx Jxxxxxxxpärija Exx Jxxxx suri xxxxxxxxxx.a. Tema pärijaks on Exxx Jxxxx, kes astus menetlusse Exx Jxxxxi üldõigusjärglasena. Üldjuhul vastavalt PärS § 141 lg-le 2 vastutavad pärijad pärandi suhtes nõudeõigust omavate isikute ees solidaarselt. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul aga kostjate solidaarvastutus elektrienergia tarbimise eest tekkinud võlgnevuse eest arvestades võlasuhte olemust põhjendatud. Kostja Exxx Jxxxxx sõnul on elektrienergiat, mille eest on võlgnevus, tegelikult tarbinud kostja Exxx Jxxxxx. Exxx Jxxxxx väitel elas elektrienergia tarbimiskohas (Exxxxxx Jxxxxxxxxxkuulunud elamus asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Exxx Jxxxxx. Hiljem üüris ta korterit välja. Exxx Jxxxxx jättis tarbitud elektrienergia eest tasumata. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad öeldut. Hageja on esitanud tõendi, millest nähtub, et Exxx Jxxxxx on 02.02.2006.a. sõlminud Eesti Energia AS-iga võrgu ja elektrilepingu (tl.8-9) xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva elamule võrguteenuste ostmiseks. Samal kuupäeval 02.02.2006.a. on ExxxJxxxxx sõlminud Eesti Energia AS-iga võla tasumise kokkuleppe (tl.10-11). Nimetatud dokumendis kinnitab Exxx Jxxxxx kui tarbija, et võlgneb võrguettevõtjale Eesti Energia AS-ile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva

tarbimiskoha seisuga 02.02.2006.a. 7951,90 krooni. Sisuliselt on tegemist võlatunnistusega võlaõigusseaduse § 30 lg 1 kohaselt, millega Exxx Jxxxxx tunnistab kohustuse olemasolu hageja ees. Selle põhjal võib järeldada, et elektrienergiat, mille eest tasumist hageja nõuab, on tegelikult tarbinud Exxx Jxxxxx. Ta on seda tunnistanud ja kohustunud ka tarbitu eest tasuma 7951.90 krooni. Hagejal ei ole õnnestunud temalt võlgnevust sisse nõuda. Kohtu hinnangul ei põhjenda see nõudeõigust kaaspärija ExxxJxxxxx ja tema õigusjärglase Exxx Jxxxxx vastu. Exxx Jxxxxx on tunnistanud oma võlgnevust Eesti Energia AS-i ees ja seega on kohustatud isik piiritletav ning solidaarvastutuse kohaldamine põhjendamata. Eeltoodu põhjal rahuldab kohus võlanõude üksnes Exxx Jxxxxxx kahjuks. Kohus leiab, et hageja nõue põhivõla tasumisega viivitamise eest on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Exxx Jxxxxx on tarbitud elektrienergia eest tasumisega viivitanud. VÕS § 101 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuse rikkumisel õiguskaitsevahendina muu hulgas nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist seadusega ettenähtud määras, mis on õigustatud. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist vastavalt lepingule 0,06 % tasumata summalt päevas. Hagi esitamise seisuga on hageja arvestanud viivist 2142,24 krooni. Hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mittemuutunud viivise nõuet põhjendab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367, mis sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 2 jätab kohus hageja kohtukulud kostja Exxx Jxxxxxx kanda. Hagi läbivaatamata jäetud osas jäävad hageja menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja enda kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik Ü.Raag / allkiri/

Koopia õige. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.