Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.10.2008.a. Tallinnas, Kentmanni kohtumajas
Tsiviilasja number
2-07-41786
Tsiviilasi
SS hagi RL vastu 550 000 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
08.09.2008.a.
Menetlusosalised ja nende Hageja SS isikukood XXX, XXX esindajad Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Mare Lust Kostja RL, isikukood XXX, XXX Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Piret Blankin
Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista RL178 925,50 krooni SS kasuks. Menetluskulud Menetluskulud jätta poolte kanda. Edasikaebamise kord Pool võib esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt elas hageja kostjaga vabaabielus alates kevadest 2002 kuni aprillini 2007. Ühise eesmärgi saavutamise nimel soovides parandada oma elutingimusi soetati korteriomand asukohaga XXX, mille jaoks võeti AS-lt Hansapank laenu summas 22 383 eurot e 349 994 ,02 krooni, mis kanti hageja pangakontole. Hageja leiab, et poolte vahel on tegemist seltsingulepinguga, mida iseloomustab täielik usaldus teineteise vastu. Majanduselu edendamiseks panustati võrdselt. Korteriomand soetati 355 476 krooni eest, millest korteri sissemakse summas 60 000 krooni tegi hageja. Kuni kooselu lõpuni tasus pangalaenu hageja kokku summas 118 925,50 krooni, millest 54 384,54 krooni laenu põhiosana ja 64 540,96 krooni intressidena. Vastavalt eksperthinnangule on vaidlusaluse korteriomandi turuväärtus 1 100 000
krooni. Peale pangalaenu tasus hageja jooksvaid remondikulusid summas 25 700 krooni ja ostis ehitusmaterjale summas 4186,20 krooni. Laenujäägi korteri eest tasus kostja ja loobus korteri müügist. 02.07.2007.a. sõlmisid pooled kokkuleppe, mis on käsitletav võlatunnistusena ja mille kohaselt pidi korteriomand minema müüki, sellest saadavast müügihinnast pidi tagastatama pangalaenu jääk ning ülejäänud summa kuuluma poolte vahel võrdselt jaotamisele. Kuna kostja keeldub hüvitamast hagejale pool korteriomandi turuväärtusest, siis palub hageja kostjalt välja mõista 550 000 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja kirjaliku vastuse kohaselt hagi ei tunnista. Kuna poolte vahel puudub notariaalses vormis kokkulepe AÕS § 119 lg 1 alusel, puudub poolte vahel seltsinguleping korteriomandi soetamiseks. Seltsingulepingut võib lugeda kehtivaks juhul kui üks osapooltest on teinud tööd teisele osapoolele kuuluva vara säilitamiseks või suurendamiseks ilma eraldi hüvitist saamata, nt ühise eluaseme rajamiseks või parendamiseks ehitus- ja remonditööde teostamine. Kuid hageja poolt tehtud panus majapidamisse on tehtud hüvitise eest, milleks on kostja poolt hageja materiaalne toetamine ja eluaseme pakkumine kooselu perioodil. Hageja sissetulek töötasu näol 2006.a. maist kuni 2007.a. aprillini oli kokku 39 163 krooni, mis teeb keskmiselt 3264 krooni kuus. Samal ajaperioodil maksis hageja makseid AS-le E summas 10 875 krooni, AS-le H L E summas 57 806 krooni ja laenumakseid AS-le H kokku summas 35 561 krooni. Seega ületasid hageja kulud kõnealusel ajaperioodil tema töötasu vähemalt summas 104 242 krooni. Eeldatavalt ei olnud hageja suuteline ennast ise ülal pidama. Kostja on teinud antud ajavahemikus hagejale ülekandeid summas 102 500 krooni. Hageja väide, et hageja on andnud raha remonttööde jaoks, ei ole tõendatud. Kuna pooltevahelises kokkuleppes ei anna ükski lepingupool ühepoolseid lubadusi, vaid lepitakse kokku korteri võõrandamises, selle tarvis tehtud kulutuste kandmises ja korteri eest saadu jagamises, ei saa kostja arvates olla tegemist võlatunnistusega. Ei ole võimalik nõuda kostjalt võlatunnistusest tuleneva kohustuse täitmist. Poolte vahel võis olla sõlmitud kompromissleping VÕS § 578 mõistes. Kuna kokkulepe oli suunatud korteriomandi võõrandamisele, on see vormipuuduse tõttu tühine. Kuna hageja rikkus kokkulepet ja takistas korteri müüki, siis kostja taganes sellest. Hageja ei aidanud kaasa korteri müügile, mille tagajärjel ei olnud kostjal võimalik kokkulepet täita. Kostja on seisukohal, et kostja 31.08.2007.a. vastuskirja tuleb käsitleda lepingust taganemise avaldusena VÕS § 118 lg 1 mõistes. Kokkuleppes sätestatud pooltevahelised võlasuhted on lõppenud, mistõttu puudub hagejal võimalus nõuda kostjalt ka kompromissilepingus sätestatu täitmist. Kostja leiab, et hageja tegevust tuleb käsitleda käsundita asjaajamisena VÕS § 1018 lg 1 p 2 alusel. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused, tunnistaja ütlused, uurinud kohtule esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Pooltel puudub vaidlus selles, et kostja ostis korteri XXXTallinnas ja antud korteriomand on registreeritud kostja nimele. Samuti puudub pooltel vaidlus selles, et antud korteri ostmiseks võtsid pooled pangalaenu AS-st H , mille laenumakseid tasus hageja. Hageja palub kostjalt välja mõista pool korteriomandi turuväärtusest. Hageja leiab, et poolte vahel oli seltsinguleping korteri XXX Tallinnas soetamiseks. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 alusel sõlmitakse
leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tehteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 580 lg 1 kohaselt kohustuvad seltsingulepinguga kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. VÕS § 581 lg 1 alusel võib seltsinglase panuseks olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine. Sama seaduse paragrahv 589 lg 1 alusel seltsinglaste tehtavad panused, samuti seltsingu jaoks omandatud vara lähevad seltsinglaste ühisomandisse (seltsinguvara). VÕS § 603 lg 1 alusel tuleb pärast kohustuste täitmist ülejäänud seltsinguvarast tagastada seltsinglaste panused. Kohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et poolte vahel oleks tegemist antud korteri omandamisele suunatud seltsingulepinguga. Käesoleval juhul on vaidlusalune korteriomand registreeritud kinnistusraamatus kostja nimele, mida tõendab Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallina jaoskonna registriosa nr 17883901 väljatrükk( tl 58). Poolte vahel ei ole sõlmitud notariaalses vormis kokkulepet AÕS § 119 lg 1 alusel. AÕS § 119 lg 1 kohaselt peab tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud. Riigikohus on oma 26.01.1999.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-8-99 asunud seisukohale, et ainuüksi kokkulepe osta ühiste vahenditega elamu osa, ei ole vaadeldav ühise tegutsemise lepinguna. Majaosade ostmise eel võis selline kokkulepe pooltel olla, kuid kui poole eesmärgiks oli kaasomandi loomine, siis tuli majaosad osta poolte kaasomandisse. Riigikohtu 20.12.2005.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-142-05 on Riigikohus leidnud, et vallasjast korteri võõrandamise leping peab asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg 6 järgi olema notariaalselt tõestatud. Seetõttu peab kolleegiumi arvates olema notariaalselt tõestatud ka vallasjast korteri kaasomandisse soetamiseks sõlmitud ühise tegutsemise leping. Kuna sellist lepingut sõlmitud ei ole, ei saa kolleegium lähtuda ka sellest, et poolte ühiseks eesmärgiks oli korteri kaasomandisse soetamine. Kui poolte eesmärgiks oli kaasomandi loomine, tuli korteriomand ka kaasomandisse soetada. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb juhinduda Riigikohtu eeltoodud tõlgendusest, kuna võlaõigusseaduse seltsingulepingut käsitlev regulatsioon on olemuselt sarnane tsiviilkoodeksis varasemalt sätestatud ühise tegutsemise lepingu regulatsiooniga. Hageja ei ole kohtule esitanud mingeid asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et poolte ühine tahe oleks olnud suunatud kaasomandi loomisele vaidlusaluse korteri soetamisel. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus AS Hansapank ja hageja ning kostja vahel 18.03.2004.a. sõlmitud laenulepingu nr 04-156409-EL ( tl 42-48) alusel võetud pangalaen oli kantud hageja pangakontole, kust hageja tegi ka igakuiseid makseid laenu tagastamiseks ( tl 8-39), oleks poolte ühise tahte olemasolul korteriomandi kaasomandisse soetamiseks, ka tulnud korteriomand vastavalt vormistada. Kostja vastuväidet seltsingulepingu puudumise kohta kinnitab ka 23.03.2004.a. kostja ja AS Hansapank vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping, millest nähtub, et eeltoodud laen oli tagatud kostjale kuuluva korteriomandi Ao 5A-13 Tallinnas hüpoteegiga koormamisega ( tl 8591), samuti 20.12.2004.a. kostja nimele sõlmitud vaidlusaluse korteri notariaalse müügi- ja asjaõiguslepinguga ( tl 93-122). Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et asjas ei ole tõendamist leidnud pooltevahelise seltsingulepingu olemasolu vaidlusaluse korteriomandi soetamiseks, mistõttu hageja antud asjaolusid esile toovad väited on paljasõnalised ja tõendamata. Seetõttu ei ole ka tõendatud hageja kaasomandiõigus antud korteriomandile. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited. Kuna tõendamist ei ole leidnud pooltevahelise seltsingulepingu olemasolu, puudub hagejal õigus ka antud lepingust tulenevale õigusele hüvitusele. Järgnevalt analüüsib kohus, kas hagi on võimalik rahuldada VÕS § 30 sätestatud võlatunnistuse sätete alusel. VÕS § 30 lg 1 alusel on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, võlatunnistus. Sama
paragrahvi lõike 2 alusel peab kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et pooltevahelises 02.07.2007.a. lepingus on pooled kokku leppinud vaidlusaluse korteriomandi võõrandamises, selleks tehtavate kulutuste kandmises ja korteriomandi müügist saadu jagamises. Kohus leiab, et lepingus väljendatu näol võiks tegemist olla deklaratiivse võlatunnistusega, st sellise võlatunnistusega, millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-124-07 rõhutanud, et VÕS § 30 kohaselt ei lõpeta võlatunnistus olemasolevat võlasuhet ega muuda seda. Sellise võlatunnistusega antud õiguse tagasivõtmiseks alusetu rikastumise sätete alusel peab kohustatud isik tõendama, et õigust, mida ta tunnistas, ei olnud olemas. Kohus leiab, et käesoleval juhul võis kohustuseks, millest tulenevalt võlatunnistus anti, olla seltsingulepingust tulenev kohustus. Kohus leiab, et kuivõrd kohus asus seisukohale, et poolte vahel seltsingulepingu olemasolu tõendamist leidnud ei ole, siis ei saa kostjale tuleneda ka antud lepingu alusel vormistatud võlatunnistusega kaasnevaid kohustusi. Järgnevalt analüüsib kohus, kas pooltevahelist 02.07.2007.a. sõlmitud kokkulepet saab käsitleda kompromissilepinguna. VÕS § 578 lg 1 kohaselt on kompromissileping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Kohus leiab, et poolte kokkuleppest nähtuvalt oli kokkuleppe sisuks korteri võõrandamine, millisena on pooled ka kokkuleppe pealkirjastanud. Kohus on seisukohal, et kinnisasja võõrandamisele suunatud lepingule kehtib AÕS § 119 lg 1 tulenev notariaalse vormi nõue, millest tulenevalt on vastav tehing tühine TSÜS § 83 lg 1 alusel vastuolu tõttu seaduses sätestatud vorminõudele. Kuivõrd kohus leiab, et antud kokkulepe on tühine seaduses sätestatud vorminõude rikkumise tõttu, siis ei pea kohus vajalikuks anda hinnangut poolte väidetele ja vastuväidetele ning neid kinnitavatele tõenditele, mis puudutavad antud kokkuleppe täitmist poolte poolt. Kohus leiab, et hagi on võimalik rahuldada osaliselt käsundita asjaajamise sätete alusel. VÕS § 1018 lg 1 kohaselt kui üks isik ( asjaajaja) teeb midagi teise isiku ( soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õigust tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu saadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asuminemuul põhjusel avalikes huvides oluline. 4) VÕS § 1018 lg 2 alusel ei ole käsundita asjaajamisega tegemist, kui isikul puuudus tahe tegutseda teise isiku kasuks. Kohus leiab, et hageja on tegevus korteri sissemakse tegemisel ja laenumaksete tasumisel vastas kostja huvile ja tahtele, mida on kostja kinnitanud ka oma kirjalikes seisukohtades. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja poolt tehtud kulutused VÕS § 1023 lg 1 alusel, mille kohaselt võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et
asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist, siis ei ole tal käesoleva paragrahvi lõigetest 1 ja 2 tulenevaid õigusi. Kulutustena, mida hageja vaidlusalusele korteriomandile tegi, on hageja märkinud hagiavalduses korteri sissemakse summas 60 000 krooni, kuni poolte kooselu lõpuni tasutud laenumaksed kokku summas 118 925,50 krooni, millest 54 384,54 krooni laenu põhiosana ja 64 540,96 krooni intressidena, jooksvaid remondikulusid summas 25 700 krooni ja ostetud ehitusmaterjale summas 4186,20 krooni. Hageja poolt tasutud pangalaen on dokumentaalselt tõendatud nii hageja pangakonto väljavõtte ( tl 8-39) kui ka AS Hansapank 13.09.2007.a. kirjaga nr 200.230-100/851 ( tl 41). Asjaolule, et hageja tasus korteri sissemakse 60 000 krooni, kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Samuti on kostja aktsepteerinud kõiki hageja poolt tehtud eespool nimetatud kulutusi ja ei ole nendele vastu vaielnud. Ka on kohus seisukohal, et poolte käitumisest tulenevalt ei ole kulutuste hüvitamise nõue välistatud. Muuhulgas tõendab asjaolu, et kostja on nõustunud hagejale kulutusi hüvitama ka pooltevaheline 02.07.2007.a. kokkulepe. Küll on VÕS § 1023 lg 1 alusel hagejal õigus nõuda otseselt tehtud kulutusi. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja poolt kantud kulutused korteri sissemaksele summas 60 000 krooni ja hageja poolt tasutud pangalaen 118 925,50 krooni, millest 54 384,54 krooni laenu põhiosana ja 64 540,96 krooni intressidena. Seega kokku 178 925,50 krooni. Kohus on seisukohal, et hageja poolt tehtud kulutused kostja korteriomandile on mõistlikult vajalikud. Kohus leiab, et hageja poolt korteri remondikulude kandmise ja ehitusmaterjalide ostmise tõendamiseks esitatud käsikirjaline 3-leheküljeline loetelu ei tõenda hageja poolt reaalsete kulutuste tegemist, kuna sellelt ei nähtu üheselt mõistetavalt, millised kulutused on hageja poolt tehtud, samuti on antud dokument paranduste ja mahakriipsutustega ning osaliselt loetamatu. Hageja ei ole esitanud kohtule remondikulude kandmise ega ehitusmaterjalide soetamise kinnituseks ühtegi arvet, maksekviitungit ega muud kuludokumenti, mis tõendaks reaalsete kulutuste tegemist. Hageja pangakonto väljavõte samuti eeltoodut ei tõenda, kuivõrd sellest ei saa teha järeldust kuluste kandmise kohta vaidlusalusele korteriomandile. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 178 925,50 krooni.
Menetluskulude jaotus Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.