2-08-18458/2 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

2-08-18458 2) Lepingu nr 07-131727-KX tulenev võlgnevus kokku 58 695,59 Eesti krooni (põhiosa 49 865,24 Eesti krooni, intress 4 432,00 Eesti krooni, põhiosa viivis 4 398,24 Eesti krooni) (lisa 5). VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 735 kohaselt on lubatud maksevahendi omaja kindlaks tegemine isikliku tunnuskoodi või muu sarnase võimaluse alusel. VÕS §- id 52-62 sätestavad sidevahendi abil lepingute sõlmimise viisi. VÕS § 410 sätestab sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlmimise. Võlausaldajal on õigus VÕS § 101 lg 1 p. 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud ning p. 6 kohaselt nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 102 kohaselt peab võlgnik teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et ei nõuta viivist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna Hagejal ei ole teada asjaolu, millal Kostja tasub kogu võlgnevuse, ei ole võimalik esitada kogu viivise nõuet, seepärast palub hageja kohtul teha otsus viivisnõude osas kuni põhinõude täitmiseni protsendina. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi siis kui hagi toimetati kostjale kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS eelnõu § 174' lg 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes TsMS §-dest 79, 133 lg 1 ja 2, 139, 162, 173, 339, 340, 363, 367 ja VÕS §-dest 8 lg 2, 23 lg 1, 52-56, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6, 94, 102, 113 lg 1, 410 ja 735 sätestatust, palub hageja:

2-08-18458 TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 04.06.2008.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 23-24/. Kostjale on menetlusdokument kätte toimetatud edasiandmiseks 09.06.2008.a. /t.l. 25/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Menetluskulud Hageja palub kõik menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulu s.o riigilõiv 5250 krooni. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. Hageja menetluskulud hagiavalduse esitamise seisuga on riigilõiv 5250 krooni. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks