AS Hansapank hagi T. Õ. vastu 6450.20 krooni ja lisanduva viivise nõudes Hageja AS Hansapank (registrikood: 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn); Hageja esindaja volikirja alusel Silva Kark (Rakvere 5 Jõhvi 41592);
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja T. Õ. ( ) Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt T. Õ.lt (Õ.) AS Hansapank kasuks 6 450.20 (kuus tuhat nelisada viiskümmend krooni ja kakskümmend senti) Eesti krooni ja viivis protsendina põhinõudelt (1 869,93 Eesti kroonilt) alates 14.05.2008 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas, hetkel määr 0,030 %).
3.Otsus kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlakmääramine
Jätta hageja AS Hansapank menetluskulud – riigilõiv 250 (kakssada viiskümmend) krooni – kostja T. Õ. kanda.
2.Välja mõista kostjalt T. Õ.lt hageja AS Hansapank kasuks menetluskulud s.o riigilõiv 250 (kakssada viiskümmend) krooni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse
2-08-18906 olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416.
HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja AS Hansapank 15.09.2004 (edaspidi hageja) Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingu nr 02-091776-EG (edaspidi leping 1), mille alusel hageja andis kostja kasutusse Ego järelmaksukaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr 221020175260 (Lisa 2) ja arvelduskontoga nr 1102586201 ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 7 000,00 Eesti krooni ulatuses (lisa 1). Lepingu 1 p. 6.2 järgi arvestab hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi. Vastavalt lepingule on intressimäär 16% aastas (lisad 1 ja 11). Lepingu 1 sõlmimisel leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale lepingus sätestatud tingimustel ja korras igakuiselt püsimakseid, kohustudes tagama maksepäeval püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Ego järelmaksukaardi püsimakseks määrati lepingus 280,00 Eesti krooni kalendrikuus ja maksepäevaks iga kuu 08. kuupäev (lisad 1 ja 2). Kostja jäi püsimaksete tasumisega võlgnevusse alates 08.06.2007 (lisa 2). 08.02.200708.11.2007 kostja püsimakseid ei tasunud (lisa 2). Lepingu 1 p. 8.3. kohaselt kohustus kostja tasuma tekkinud võlgnevuselt viivist hinnakirja kohaselt (lisad 1 ja 11). Lepingu 1 p. 8. kohaselt on hagejal õigus nõuda hinnakirjajärgset leppetrahvi 50,00 Eesti krooni 35 päeva võlgnevuses olevalt kliendilt. Juhul, kui hageja ütleb kostjapoolse lepingu rikkumise korral lepingu üles, on hagejal õigus nõuda leppetrahvi suuruses 2 % võlasummalt, kuid mitte vähem kui 200,00 Eesti krooni. 21.11.2007 sulges hageja ego kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr 07-210042-KE alla (lisad 2 ja 3).
1.2.30.01.2007 sõlmisid hageja ja kostja määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu (edaspidi leping 2), mille alusel andis hageja kostja kasutusse MC Standard Charge (P), mis oli seotud arvelduskontoga nr 1102586201 ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 4 000 EEK (nelja tuhande) Eesti krooni ulatuses (lisa 4). Krediidilimiit s.o. maksimaalne rahasumma, mille ulatuses Hageja krediteerib ostja kaardiga tehtud tehinguid ühes kalendrikuus. Lepingu 2 p.5.5. kohaselt pidi kostja hoolitsema selle eest, et kontol oleks kaardiga seotud summade debiteerimiseks piisavalt vaba raha iga kuu 10.-ndal kuupäeval (lisad 4 ja 5). Lepingu 2 p. 5.2. kohaselt oli pangal õigus väljavõttel toodud maksepäeval debiteerida kontolt kõik kaardiga tehtud toimingute summad ja hinnakirjas kehtestatud tasud (nt. aastatasu, sularaha väljavõtu tasu jm) viivised ja trahvid (lisad 4 ja 5). Kostja jäi võlgnevusse 10.05.2007 sooritatud tehingute eest tasumisega summas 3 992,97 Eesti krooni ning tasus põhiosa võlgnevuse täielikult 09.11.2007 (lisa 5). Lepingu 2 p.5.6. kohaselt on hagejal õigus arvestada võlgnevuselt viivist hinnakirja kohaselt 0,2 % päevas (lisad 5 ja 11). Viivise arvestamine lõpeb tasumisele kuuluvate summade täieliku tasumise päeval.
1.3.29.11.2004 sõlmisid hageja ja kostja käenduseta väikelaenulepingu nr 04-604427-VL (edaspidi leping 3) summas 20 000,00 (kakskümmend tuhat) Eesti krooni, intressimääraga 18 % aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 10.12.2008 (lisa 6). Hageja kandis laenusumma kostja kontole (lisa 8). Lepingu 3 sõlmimise päeval koostati ka laenu tagastamise graafik, mille kohaselt kohustus kostja tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 10. kuupäeval summas 593,31 Eesti krooni (lisa 7). Lepingu 3 p. 10 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates, panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel (lisad 6 ja 11).
2-08-18906 Lepingu 3 p. 13.3 kohaselt on kostja kohustatud tasuma lepingu ülesütlemise korral ühekordset trahvi kuni 1% varaliste kohustuste summast (lisad 6 ja 1.1).
1.4.16.05.2003 sõlmisid hageja ja kostja väikelaenulepingu nr 03-087784-VL (edaspidi leping 4) summas 30 000,00 (kolmkümmend tuhat) Eesti krooni, intressimääraga 16 % aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 10.05.2007 (lisa 9).
1.5.25.10.2007 saatis hageja kostjale kirja lepingute 1, 2, 3 ja 4 võlgnevuse suuruse kohta, paludes võlad tasuda hiljemalt 06.11.2007 ning hoiatas, et kui võlgnevust ei kustutata kasutab hageja oma õigust öelda lepingu 1 enne selle tähtaja lõppu üles ning nõuab kogu võlgnevuse kohest tasumist kohtu kaudu (lisa 12). Hoolimata korduvatest meeldetuletustest kostja oma ülejäänud võlgnevust hageja ees ei kustutanud (Lisa 13).
1.6.13.05.2008 seisuga moodustab Kostja võlgnevus Hageja ees kokku 6 450,20 Eesti krooni, millest: 1) Laenulepingust nr 07-210042-KE tulenev võlgnevus kokku 3 317,68 Eesti krooni (põhiosa 2 754,93 Eesti krooni, intress 15,72 Eesti krooni, põhiosa viivis 286,65, menetlustasu 50,00 Eesti krooni, leppetrahv 200,00 Eesti krooni ja leppetrahvi viivis 10,38 Eesti krooni) (lisa 3); 2) Laenulepingust nr 05-049326-CC tulenev võlgnevus kokku 1 468,08 Eesti krooni (põhiosa viivis 1 329,20, teenustasu 80,00 Eesti krooni ja teenustasu viivis 58,88 Eesti krooni) (lisa 5); 3) Laenulepingust nr 04-604427-VL tulenev võlgnevus kokku 1 639,85 Eesti krooni (intress 899,71 Eesti krooni, põhiosa viivis 316,47 Eesti krooni, Leppetrahv 400,33 Eesti krooni ja Leppetrahvi viivis 23,24 Eesti krooni) (lisa 8); 4) Laenulepingust nr 03-087784-VL tulenev põhiosa viivis võlgnevus 24,59 Eesti krooni (lisa 10). VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Võlausaldajal on õigus VÕS § 101 lg 1 p. 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud ning p. 6 kohaselt nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 102 kohaselt peab võlgnik teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et ei nõuta viivist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna Hagejal ei ole teada asjaolu, millal Kostja tasub kogu võlgnevuse, ei ole võimalik esitada kogu viivise nõuet, seepärast palub hageja kohtul teha otsus viivisnõude osas kuni põhinõude täitmiseni protsendina. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi siis kui hagi toimetati kostjale kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS eelnõu § 174' lg 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes TsMS §-dest 79, 133 lg 1 ja 2, 139, 162, 173, 339, 340, 363, 367, 407 ja VÕS §-dest 8 lg 2, 23 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6, 94, 102, 113 lg 1 sätestatust palub hageja:
1.lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks või kui kostjale toimetatakse menetlusdokumendid kätte avalikult;
2.välja mõista T. Õ.lt AS Hansapank kasuks 6 450,20 Eesti krooni;
2-08-18906
3.välja mõista T. Õ.lt AS Hansapank kasuks viivis protsendina põhinõudelt (1869,93 Eesti krooni) alates 14.05.2008 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas, hetkel määr 0,030 %);
4.välja mõista T. Õ.lt AS Hansapank kasuks menetluskulu, mis on tasutud riigilõivuna hagi nõudelt summas 250,00 Eesti krooni.
KOSTJA SEISUKOHT
Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 36-39/.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 04.06.2008.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 37-38/. Kostjale on menetlusdokument kätte toimetatud isiklikult 06.06.2008.a. /t.l. 39/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Menetluskulud Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud s.o riigilõiv 250 krooni. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. Hageja menetluskulud hagiavalduse esitamise seisuga on riigilõiv 250 krooni. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks
R.Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.