2-06-29382/6 - Täitmine - Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt kohtutäitur Rannar Liitmaa on saatnud OÜ-le Palmera teate sellest, et Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu ja tollikeskuse avalduse ja 29.04.2005.a. maksuotsuse nr.12-5/28 alusel on algatatud täitemenetlus võlgniku OÜ Palmera (likvideerimisel) suhtes. Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja menetluses on OÜ Palmera poolt Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu ja tollikeskuse 29.04.2005.a. maksuotsusele nr.12-5/28 esitatud halduskaebus (haldusasi 3-06-659). Maksukorralduse seadus § 128 lg.1 ja lg.2 sätestavad millal maksuvõla sundtäitmine on lubatud. Maksuvõla sundtäitmine on lubatud üksnes juhul, kui esinevad kõik seaduses nimetatud tingimused s.h. ka tingimus, et kohustuse täitmise tähtpäev on saabunud ning nõue on sissenõutav. Maksuhaldur võib maksuvõla sissenõudmiseks pöörduda kohtutäituri poole, kui maksuhalduri poolt MKS § 130 lg.1 p.6 alusel sooritatud toimingud ei ole andnud tulemusi s.t. maksuhaldur ei ole pööranud sissenõuet rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele MKS ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. Maksu ja Tolliameti Lääne maksu ja tollikeskuse 29.04.2005.a. maksuotsus nr.12-5/28 ei ole sissenõutav ning kohustuse täitmise tähtpäev ei ole saabunud, kuna haldusakt on halduskohtus vaidlustatud. Samuti puuduvad andmed selle kohta, et maksuhaldur oleks täitnud enne kohtutäituri poole pöördumist MKS § -is 130 lg.2 sätestatud nõuded. Seega palub hageja tunnistada Maksu- ja Tolliameti Lääne Maksu ja tollikeskuse 29.04.2005.a. maksuotsuse nr.12-5/28 alusel sundtäitmine lubamatuks. Kostja kirjalikud vastuväited Kostja kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud. 29.04.2005.a. maksuotsusega nr.12-5/28 kohustati OÜ Palmera tasuma täiendavalt käibemaksu 2 254 201 krooni ja tulumaksu 1 737 602 krooni. OÜ Palmera esitas otsusele vaide. 11.07.2005.a. Maksu- ja Tolliameti vaideotsusega nr.141-1 jäeti vaie rahuldamata. 12.08.2005.a. esitas hageja halduskohtule kaebuse, milles taotleti esialgse õiguskaitse korras maksuotsuse täitmise peatamist kohtulahendi jõustumiseni. Pärnu Halduskohtu poolt taotlus rahuldati , kuid Tallinna Ringkonnakohtu poolt halduskohtu määrus tühistati ja jäeti hageja esialgse õiguskaitse taotlus (täitemenetluse peatamine) rahuldatama. Vastavalt MKS § 131 lg.1 arestis maksuhaldur korraldustega 03.02.2006.a OÜ Palmera pangakontod Elektrooniliste registrite kohaselt maksuvõlglasel registervarad puudusid. Seega maksuhaldur sooritas eelnevad toimingud maksuvõla sissenõudmiseks vastavalt MKS § 130 lg.2 , kuid need ei andnud tulemusi. Maksuhaldur pöördus kohtutäitur Rannar Liitmaa poole avaldusega 05.09.2006.a. , et pöörata täitmisele Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu ja tollikeskuse maksuotsus 29.04.2005.a. nr.12-5/28 Maksuotsuse täitmise tähtaeg on saabunud ja haldusakti täitmist ei ole peatatud ,seega on maksuotsus sissenõutav. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Menetluse käik Kohtuistungil hageja esindaja jäi hagi juurde ja palus hagi rahuldada. Ta seletas, et OÜ- l Palmera on nõuded venemaa ettevõtte Taganrõba vastu , millele maksuamet oleks pidanud pöörama sissenõude. Kohtuistungil kostja esindaja palus jätta hagi rahuldamata, kuna maksuamet teostas kõik MKS § 130 lg.2 nimetatud toimingud, pöördus pankade ja registrite poole , kuid nõuet polnud

võimalik rahuldada. Et hagejal on nõue venemaa ettevõtte vastu pole tõendatud. Nõude olemasolu ei tõenda esitatud tõendid, hageja ei ole pöördunud arbitraažikohtu poole vaidluse lahendamiseks , pöördumised siseministeeriumi poole pole dateeritud. Ei ole ka dokumente kas leping on venemaa ettevõtte poole täidetud. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu ja tollikeskuse kaudu) esitas Pärnumaa kohtutäitur Rannar Liitmaa`le täitmiseks maksuotsuse 12-5/28 29.04.2005.a., millega kohustati hageja OÜ Palmerat tasuma täiendavalt käibemaksu 2 254 201 krooni ja tulumaksu 1 737 602 krooni. Kohtutäitur on algatanud täitemenetluse 175/2006/3210. Hageja esitas kohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. TMS § 221 lg.1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud v. tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Hageja leiab, et täitedokument on halduskohtus vaidlustatud. Antud asjaolu aga ei keela täitedokumendi täitmist. Halduskohus võib kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel v. omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud v. osutuks see võimatuks – HKMS § 12.1 lg.2. Pärnu Halduskohus hageja taotlusel määrusega 3-160/2005 19.08.2005.a. peatas kaevatava Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse otsuse 12-5/28 täitmise kuni kohtulahendi jõustumiseni, kuid Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas 2-3/977/05 01.11.2005.a.tühistas Pärnu Halduskohtu määruse ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse täitemenetluse peatamiseks rahuldamata. Kuna esialgset õiguskaitset pole rakendatud siis on haldusakt kehtiv ja maksuvõlg sissenõutav ja seda sõltumata vaidluse lahendamisest halduskohtus. Kui vaidlus laheneb kohtuotsusega hageja kasuks, toimub tagasitäitmine. Maksuvõla sundtäitmist reguleerib MKS § 128, mille lg.2 kohaselt maksuvõla sundtäitmine on lubatud kui kohustuse täitmise tähtpäev on saabunud ning nõue on sissenõutav; nõuet sisaldav haldusakt on maksukohuslastele seadusega ettenähtud korras teatavaks tehtud; maksuvõlg ei ole ajatatud; maksuvõlg ei ole aegunud, kustutatud v. muul alusel lõppenud; haldusakti täitmist ei ole peatatud. Nimetatud aluste esinemiste korral alustab sundtäitmist maksuhaldur, kes esmalt teeb MKS § 129 sätestatud korras võlgnikule sundtäitmise hoiatuse ning annab tähtaja võla vabatahtlikuks tasumiseks. Nõude tähtaegse mitterahuldamise korral on maksuhalduril lubatud teha MKS § 130 lg.1 sätestatud toimingud . Kostja väitel on ta MKS § 130 lg.1 nimetatud toimingud teinud s.o. elektroonilistest andmebaasidest kontrollinud vara olemasolu, kuid vara hagejal puudub. Ka hageja ei ole esitanud kohtule andmeid vara olemasolu kohta. Kostja on teinud korraldused pankadele pangakontode arestimise kohta , kuid vahendid maksuvõla tasumiseks puuduvad (tl.51,52). Hageja väited, et tal on nõuded Venemaal asuva firma Taganrõba vastu ei ole hageja poolt esitatud tõenditega tõendatud. Hageja on esitanud kohtule lepingud, pangakonto väljavõtte raha ülekandmise kohta 23.03.2003.a. ja pöördumised Venemaa Siseministeeriumi ja peaprokuröri poole. Hageja poolt esitatud lepingute kohaselt kuuluvad vaidlused lahendamisele Kaubandus- Tööstuskoja juures Moskvas asuvas väliskaubanduse arbitraažikomisjonis. Hageja pole vaidluse lahendamiseks sinna pöördunud. Samuti pole hageja pöördunud nõudega teise lepingupoole poole. Hageja väitel on ta pöördunud siseministeeriumi ja peaprokuröri poole, kuid nimetatud pöördumistel puuduvad kuupäevad. Samuti pole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et pöördumised on üldse adressaatidele

saadetud. Kohtule teadaolevalt tsiviilvaidlusi ei lahenda siseministeerium ja prokuratuur. TMS §-is 2 nimetatud täitedokument nõude kohta puudub. Sissenõude pööramine rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele toimub TMS 7 peatüki I jaos sätestatud korras. Antud juhul hageja väidab, et tal on nõue Venemaa ettevõtte vastu ja maksuhaldur oleks pidanud sissenõude pöörama antud rahalisele nõudele. MKS § 130 lg.1 p.6 järgi maksuhalduril on õigus pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele maksukorralduse seadusega v. täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. TMS § 4 lg.4 järgi kohtutäitur teeb täitetoiminguid üksnes Eesti Vabariigi territooriumil. Välisriigis toimuvale täitemenetlusele kohaldatakse selle riigi õigust, kus täitemenetlus toimub. Seega loeb kohus , et Eesti Vabariik (Maksu ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse kaudu) on teinud kõik MKS §-is 130 lg.-s 1 nimetatud toimingud ja pöördumine kohtutäituri poole maksuvõla sissenõudmiseks on õiguspärane ja puuduvad alused sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Kuna hagi jääb rahuldamata tuleb menetluskulud jätta vastavalt TsMS § 162 lg.1 hageja kanda. Hagi on kohtule esitatud 16.10.2006.a. Hagi esitamisel tasus hageja hagilt riigilõivu 1000 krooni hagihinna 15000 krooni järgi (s.o. mittevaraline nõue) . Kohus leiab, et vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadusele ja kohtupraktikale ei ole hagihind antud asjas määratud õigesti. TsMS § 125 kohaselt tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral on hageja huvi suunatud sellele , et tema vastu sundtäitmisele esitatud täitedokumenti ei täidetaks. Seetõttu tuleb hagi rahuldamise korral lugeda hagejale eeldatavalt kuuluvaks hüveks seda, et hageja ei pea maksma (rahalise nõude korral) temalt täitedokumendiga välja mõistetud v. täitedokumendis märgitud summat. Antud juhul on täitedokumendiks Maksu- ja tolliameti Lääne maksukeskuse maksuotsus 12-5/28 29.04.2005.a., mille järgi peaks hageja tasuma riigile täiendavalt makse – käibemaksu 2 254 201 krooni ja tulumaksu 1 737 602 krooni s.o. kokku 3 991 803 krooni. Seega on hagihind antud asjas 3 991 803 krooni, millelt tuleks tasuda vastavalt RLvS lisa 2 riigilõiv 90 250 krooni. Selline on ka kohtupraktika RKL 3-2-1-134-07 31.01.2008.a. Kohus määrab hagihinnaks antud asjas 3 991 803 krooni vastavalt TsMS § 136 lg.4, mille järgi kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtuotsusega. Riigilõivu tasumise otsustab kohus menetluskulude kindlaksmääramise määrusega vastavalt TsMS § 174 ja § 179.