Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud OÜ Kaljuvara esitas 02.05.2007 kohtusse hagi Raivo Aia vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 21.04.2004 laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 35 000 kr, tagastamise tähtajaga 24 kuud. Laenusumma tagastamist pidi kostja alustama alates 21.05.2004. Tasumine pidi toimuma hageja pangaarvele. Lepingu järgi oli kostja kohustatud tasuma laenuintressi 6% laenujäägilt ja intresside arvutamist alustati päevast, mis kostja laenusummakätte sai. Laenusumma anti üle 20 000 kr sularahas ja 15 000 kr ülekandega. Võlgnik intressi ei ole tasunud alates 21.06.2005. Kokku pidi kostja tasuma laenuintressi 50 400 kr, millest on tasutud 38 293 kr. Laenulepingu järgi kohustus kostja tasuma rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivitusintressi 0,9% tasumata jäänud makselt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Kuna laenu põhisumma tasumise tähtaeg oli 21.04.2006, on kostja kuni 01.10.2007 viivitanud 528 päeva summas 166 320 kr. Laenulepingu järgi oli kostja kohustus kindlustada panditud vara laenuandja poolt respekteeritud kindlustusettevõttes laenuandjaga kooskõlastatud tingimustel. Nimetatud kohustuse täitmata jätmise eest oli ettenähtud ühekordne leppetrahv 5% ulatuses laenujäägilt. Viis päeva peale lepingu sõlmimist kostja kindlustuslepingut ei sõlminud ning leppetrahvi summa oli 1750 kr. Kostja kohustus oli laenuandjat informeerida igast olukorrast, mis võib kahjustada laenusaaja võimet täita lepingut ettenähtud ulatuses ja tähtajaks, informeerima igast laenusaaja vastu või laenusaaja poolt algatatud kohtuprotsessist, mis võib mõjutada laenusaaja olukorda. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on Eesti Vabariik 15.09.2005 seadnud kostja korteriomandile võõrandmise keelumärke, samuti on korteriomandile seatud 14.12.2006 kohtulik hüpoteek OÜ Kehtna Elamu kasuks. Nimetatud asjaolud kahjustavad laenusaaja võimet täita lepingut ja mõjutab laenusaaja olukorda. Seetõttu kohaldus leppetrahvi nõue 5% ulatuses summas 1750 kr. Pooled sõlmisid 21.04.2004 laenu tagamiseks pandilepingu, millega kostja pantis hagejale korteri aadressil xxxxxx, Xxxxx x. Pandilepingu järgi oli kostjal kohustus pandieseme kinnistamisest 5 kalendripäeva jooksul hagejale teada anda. Pandilepingust tulenevalt on pandipidajal õigus nõuda asjaõiguslepingu sõlmimist ja pandiõiguse kinnistamist kinnistut koormava hüpoteegina alates kinnistu kohta kinnistusregistri osa avamise teate avaldamisest selleks ettenähtud väljaandes. Hageja palus kostjalt välja mõista kokku 216 927 kr, millest 35 000 kr on põhivõlg, 12 107 kr intress, 166 320 kr viivis ning 3500.- kr leppetrahv. Samuti palus hageja kinnistada pandiõigus hüpoteegina ja kanda hageja kasuks kinnistusraamatusse korteriomandile Xxxxx x-xx, Xxxxxx hüpoteek summas 35 000 kr. Kostja tunnistas hagi osaliselt, nõustudes tasuma põhivõla summas 35 000 kr ja intresse 12 107 kr. Kostja ei nõustu tasuma viivist terves ulatuses ning palub viivist ja leppetrahvi vähendada seoses kostja raske tervisliku olukorraga. Kostja nõustus pandiõiguse hüpoteegina kinnistamisega. Maakohtu otsus 05.12.2007 otsusega rahuldas Pärnu Maakohus hagi osaliselt ja jättis menetluskulud kostja 2(4)

kanda. 21.04.2004 laenulepinguga andis hageja kostjale 35 000 kr laenu, mille tagastamise tähtaeg oli 21.04.2006. Laenulepingu järgi oli kostja kohustatud tasuma intressi 6% laenujäägilt. Tagastamata laenusummaks on 35 000 kr. OÜ Kaljuvara arveldusarve väljavõttega on kostja intressimaksetest jätnud tasumata 12 107 kr. Lepingu kohaselt kohustus kostja laenu tagasimaksmisega viivitamisel maksma viivist 0,9% tasumata jäänud makselt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Laenu põhisumma tasumise tähtaeg oli 21.04.2006. Seisuga 01.10.2007 oli kostja viivitanud 528 päeva ning viivise suuruseks 166 320 kr. VÕS § 162 sätestab, ei kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähenda mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise poole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Kuivõrd kostja on seoses 2004 juhtunud traumaga olnud töövõimetu, millest johtuvalt ei suutnud tasuda intresse vastavalt maksegraafikule, on põhjendatud ebamõistlikult suure viivise vähendamine põhinõude suuruseni, so 35 000 kr. Kostja ei täitnud laenulepingust tulenevat kohustust kindlustada panditud vara hageja poolt respekteeritud kindlustusettevõttes, siis nägi laenuleping ette ühekordse leppetrahvi 5% ulatuses laenujäägilt. Seega kuuluks kostjalt välja mõistmisele 1750 kr. Vastavalt kostja taotlusele vähendas kohus leppetrahvi suurust 875 kr eeltoodud motiivide alusel. Samuti vähendas kohus leppetrahvi suurust 1750 kr-lt 850 kr-le laenulepingu p 5.2 rikkumise eest, mille kohaselt pidi kostja informeerima igast olukorrast, mis võib kahjustada laenusaaja võimet täita lepingut ettenähtud elatuses ja tähtajaks. 21.04.2004 pandilepinguga luges kohus tuvastatuks, et kostja pantis hagejale korteri aadressil Xxxxx x, Xxxxxx. Kostja kohustus pandieseme kinnistamisest 5 kalendripäeva jooksul hagejale teada anda. Pandipidajal oli õigus nõuda asjaõiguslepingu sõlmimist ja pandiõiguse kinnistamist kinnistut koormava hüpoteegina alates kinnistu kohta kinnistusregistri osa avamise teate avaldamisest selleks ettenähtud väljaandes. Pantija ja pandipidaja kohustusid sõlmima pandiõiguse hüpoteegiks ümberregistreerimise lepingu 30 kalendripäeva jooksul arvates informatsiooni saamisest maa esmakinnistamise kohta, kuid mitte hiljem kui 60 kalendripäeva möödumisel maa kandmisest kinnistusraamatusse. Kinnistusraamatu väljavõttest aga nähtus, et 17.06.2004 kinnistamisavalduse alusel kanti korruselamumaa Xxxxx x, Xxxxxx omanikuna Raivo Aia sisse 02.08.2004. Seega on käesolevaks ajaks möödunud rohkem kui 60 kalendripäeva maa kandmisest kinnistusraamatusse ning hagejal puudus seaduslik alus nõuda pandiõiguse hüpoteegina kinnistamist. Apellatsioonkaebus Apellant palub tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega mõista Raivo Aialt OÜ Kaljuvara kasuks välja 216 927 kr, kinnistada pandiõigus hüpoteegina ja kanda OÜ Kaljuvara kasuks Raivo Aiale kuuluvale korteriomandile Xxxxx x-xx, Xxxxxx alevik, Xxxxxx vald, xxxxxxxx, hüpoteek summas 35 000 kr ning mõista hageja kasuks välja kohtukulud. Kohus on leidnud, et viivitusintressi ja leppetrahvi vähendamine oli õigustatud motiveerides seda asjaoluga, et kostja seletuste kohaselt ei saanud ta töötada alates 16.12.2004. Seletuste õigsust kinnitas väljavõte haigusloost. Kuna kostjat vande alla üle ei kuulatud, et saa seletusi lugeda tõendiks (TsMS § 229). Haigusloos ei ole kirjas, et kostja on tunnistatud töövõimetuks 20%, mis oleks takistanud kostjal lepingulisi kohustusi 3(4)

täitmast. Lisaks sätestab laenulepingu p 5.7 laenusaaja kohustuse informeerida laenuandjat igast olukorrast, mis võib kahjustada laenusaaja võimet täita lepingut ettenähtu ulatuses ja tähtajaks. Kohus, otsustades pandiõiguse kinnistusse kandmise nõude rahuldamata jätmisel, on eksinud tõendi hindamisel ja seaduse tõlgendamisel. Pandilepingu järgi peavad pantija ja pandipidaja sõlmima pandiõiguse hüpoteegiks ümberregistreerimise lepingu mitte hiljem kui 60 kalendripäeva jooksul peale maa kinnistamist. Nimetatud lepingu punkt sätestab mõlema poole kohustuse sõlmida leping, mitte ühe poole nõudeõiguse. Pandipidaja nõudeõigus ei lõpe nimetatud kuupäevaga. Vastus apellatsioonkaebusele Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele osas, mis ei puuduta nõuet pandiõiguse hüpoteegina sissekandmist, vastu. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega kohus jättis rahuldamata pandiõiguse hüpoteegina kinnistusraamatusse kandmise nõude. Selle osas ei ole maakohtu otsus TsMS §-st 440 lg.1 tulenevalt seaduslik, kuivõrd kostja võttis nõude pandiõiguse hüpoteegina sissekandmiseks õigeks. Lisaks sellele on pandipidajal AÕS RakS § 13 (3) lg.1 alusel õigus nõuda pandiõiguse ümberregistreerimist hüpoteegiks sõltumata sellest, et pandilepingus oli pooled kokku leppinud pandiõiguse ümberregistreerimise lepingu sõlmimise tähtajas ja et see on möödunud. Ülaltoodut lähtudes ja juhindudes TsÜS §-set 68 lg.5 tuleb uue otsusega kohustada kostjat andma nõusolek kinnistusraamatusse hageja kasuks pandiõiguse sissekandmiseks hüpoteegina pooltevahelise laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. Ülejäänud, rahaliste nõuete osas ei ole apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alust. Selles osas kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg.6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Viiviseid ja leppetrahve VÕS §-le 162 alusel vähendades luges maakohus õigesti kostja traumale ja osalisele töövõimetuse tõendatuks, kuivõrd kostja seletusi trauma tekkimisest kinnitas väljavõte tema haigusloost.

Tiit Kollom

Ulvi Loonurm

Urmas Reinola

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.