Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 05.12.2007 Rapla Tsiviilasja number 2-07-17552 Tsiviilasi OÜ Kaljuvara hagi Raivo Aia vastu 269 950.- krooni väljamõistmiseks ja pandiõiguse 35 000.- krooni suuruse hüpoteegi kinnistamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja OÜ Kaljuvara (reg.nr 10889919, Tallinn, Veerenni 58a), hageja esindaja advokaat Indrek Naur, kostja Raivo Aia ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx, xxxxx x-xx), kostja esindaja vandeadvokaat Natalia Suvorova Kohtuistungi toimumise aeg 14.11.2007 Resolutsioon Välja mõista Raivo Aialt 83 857.- krooni OÜ Kaljuvara kasuks. Jätta OÜ Kaljuvara hagi Raivo Aia vastu pandiõiguse hüpoteegina kinnistamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud Pooled sõlmisid 21.04.2004 laenulepingu nr 0010, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 35 000.- kr. Laenu anti tähtajaga 24 kuud tagastamise tähtajaga 21.04.2004. Laenulepingu p 3.1 järgi pidi kostja tasuma laenu põhisumma 21.04.2006. Tasumine pidi toimuma hageja pangaarvele. Laenulepingu p 2.2 järgi oli kostja kohustatud tasuma laenuintressi 6% laenujäägilt ja intresside arvutamist alustati päevast, mil kostja laenusumma kätte sai. Laenusumma üleandmine toimus alljärgnevalt: 20 000.- kr sularahas ja 15 000.- kr ülekandega. Võlgnik intressi ei ole
tasunud alates 21.06.2005. Kokku pidi kostja tasuma laenuintressi 50 400.- kr, millest on tasutud 38 293.- kr. Laenulepingu p 3.3 järgi kohustus kostja tasuma rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivitusintressi 0,9% tasumata jäänud makselt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Laenu põhisumma tasumise tähtaeg oli 21.04.2006. Seega kuni 01.10.2007 on kostja viivitanud ( aprill 2006 9 päeva, mai 2006 31 päeva, juuni 2006 30 päeva juuli 2006 31 päeva, august 2006 31 päeva, september 2006 30 päeva, oktoober 2006 31 päeva, november 2006 30 päeva, detsember 2006 31 päeva, jaanuar 2007 31 päeva, veebruar 2007 28 päeva, märts 2007 31 päeva, aprill 2007 30 päeva, mai 2007 31 päeva, juuni 2007 30 päeva, juuli 2007 31 päeva, august 2007 31 päeva, september 2007 30 päeva) 528 päeva. Viivis 0,9% laenu põhisummalt 35 000.- kr on 315.- kr. Viivise 315.- kr x 528= 166 320.-kr. Laenulepingu p 5.1 järgi oli kostja kohustus kindlustada panditud vara laenuandja poolt respekteeritud kindlustusettevõttes laenuandjaga kooskülastatud tingimustel. Nimetatud kohustuse täitmata jätmise eest oli laenulepingu p 5.3 alusel ettenähtud ühekordne leppetrahv viie protsendi ulatuses laenujäägilt. Viis päeva peale lepingu sõlmimist kostja kindlustuslepingut ei sõlminud, seega kohaldub lepetrahvi nõue 5% laenujäägilt ehk tagastamata osalt 35 000.- kroonilt 5%, mis teeb 1750.- kr. Laenulepingu p 5.3 järgi oli kostja kohustus laenuandjat informeerida igast olukorrast, mis võib kahjustada laenusaaja võimet täita lepingut ettenähtud ulatuses ja tähtajaks, samuti informeerima igast laenusaaja vastu või laenusaaja poolt algatatud kohtuprotsessist, mis võib mõjutada laenusaaja olukorda. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et Eesti Vabariik on 15.09.2005 seadnud kostja korteriomandile võõrandmaise keelumärke, samuti on korteriomandile seatud 14.12.2006 kohtulik hüpoteek OÜ Kehtna Elamu kasuks. Nimetatud asjaolud kahjustavad laenusaaja võimet täita lepingut ja mõjutab laenusaaja olukorda. Seetõttu tuleb kohaldada leppetrahvi nõuet 5% ulatuses summas 1750.- kr. Pooled sõlmisid 21.04.2004 laenu tagamiseks pandilepingu, millega kostja pantis hagejale korteri aadressil xxxxxx, xxxxx x. Pandilepingu p 5.6 järgi oli kostjal kohustus pandieseme kinnistamisest 5 kalendripäeva jooksul hagejale teada anda. Pandilepingu p 5.7 järgi on pandipidajal õigus nõuda asjaõiguslepingu sõlmimist ja pandiõiguse kinnistamist kinnistut koormava hüpoteegina alates kinnistu kohta kinnistusregistri osa avamise teate avaldamisest selleks ettenähtud väljaandes. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja I.Naur palub: 1) kostjalt välja mõista: 216 927.- kr, millest 35 000.- kr on põhivõlg, 12 107.- kr intress, 166 320.- kr viivis, 3500.- kr leppetrahv; 2) kinnistada pandiõigus hüpoteegina ja kanda hageja kasuks kinnistusraamatusse korteriomandile xxxxx x-xx, Kehtna hüpoteek summas 35 000.- kr. Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi osaliselt. Ta nõustub tasuma põhivõla summas 35 000.- kr, intresse 12 107.- kr. Kostja ei nõustu tasuma viivist terves ulatuses ning palub viivist ja leppetrahvi vähendada seoses kostja raske tervisliku olukorraga. Kostja nõustub pandiõiguse hüpoteegina kinnistamisega. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
21.04.2004 laenulepinguga nr 0010 loeb kohus tuvastatuks, et hageja andis kostjale 35 000.- kr laenu, laenusumma tagastamise lõpptähtaeg oli 21.04.2006. Laenulepingu p 2.2 järgi oli kostja kohustatud tasuma intressi 6% laenujäägilt. Kostja rikkus lepingut alates 21.06.2005, jättes täitmata lepingu p-s 3.1 sätestatud kohustuse tagastada laen ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Kohtuistungil leidis tõendamist, et kostja ei ole tasunud hagejale põhivõlga ning osaliselt intresse. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, nõuda kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega leiab kohus, et hagejal on seaduslik alus nõuda kostjalt tagastamata laenu, intressi tasumist. Tagastamata laenusummaks on 35 000.- kr, mis tuleb kostjalt välja mõista. Kohtuistungil leidis tõendamist OÜ Kaljuvara arveldusarve väljavõttega, et kostja oli jätnud tasumata 12 107.- kr intressimaksetest. Intressimaksed kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. Lepingu p 3.3 kohaselt maksab kostja laenu tagasimaksmisega viivitamisel hagejale viivist 0,9% tasumata jäänud makselt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Laenu põhisumma tasumise tähtaeg oli 21.04.2006. Seisuga 01.10.2007 on kostja viivitanud 528 päeva. Viivis 0,9% laenu põhisummalt 35 000.- kr on 315.- kr. Viivise 315.- kr x 528= 166 320.- kr. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise poole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Kostja seletuse kohaselt ei saanud ta töötada alates 16.12.2004, kuna lõikas läbi käel arteri, veenid ja kõõlused. Kostja seletuse õigsust kinnitab väljavõte haigusloost nr 3825 20.12.2004, millest nähtub, et kostjal on sedastatud vasaku käe randme piirkonna haav. Alates 2006.a suvest on tal töövõimetus 20%. Praegu on kostja uue operatsiooni ootel. 2005.a tasus kostja intresse, kuna müüs maha oma sõiduauto. Seega on kostja seoses 2004.a juhtunud traumaga olnud töövõimetu ning johtuvalt sellest ei suutnud tasuda intresse vastavalt maksegraafikule. Seega on põhjendatud ebamõistlikult suure viivise vähendamine põhinõude suuruseni, s.o 35 000.- kroonini. Laenulepingu p 5.1 järgi oli kostja kohustus kindlustada panditud vara laenuandja poolt respekteeritud kindlustusettevõttes laenuandjaga kooskõlastatud tingimustel. Nimetatud kohustuse täitmata jätmise eest oli laenulepingu p 5.3 alusel ettenähtud ühekordne leppetrahv viie protsendi ulatuses laenujäägilt. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud
lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et kostja oleks lepingu p 5.1 täitnud. Seega kuuluks kostjalt väljamõistmisele leppetrahv summas 1750.- kr. Kostja palub leppetrahvi suurust vähendada seoses tema kehva majandusliku olukorraga. Kohus vähendab leppetrahvi suurust 875.- kroonini eelpooltoodud motiivide kohaselt. Laenulepingu p 5.2 järgi oli kostja kohustus laenuandjat informeerida igast olukorrast, mis võib kahjustada laenusaaja võimet täita lepingut ettenähtud ulatuses ja tähtajaks, samuti informeerima igast laenusaaja vastu või laenusaaja poolt algatatud kohtuprotsessist, mis võib mõjutada laenusaaja olukorda. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et Eesti Vabariik on 15.09.2005 seadnud kostja korteriomandile võõrandmaise keelumärke, samuti on korteriomandile seatud 14.12.2006 kohtulik hüpoteek OÜ Kehtna Elamu kasuks. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et nimetatud asjaolud kahjustavad laenusaaja võimet täita lepingut ja mõjutab laenusaaja olukorda. Seetõttu on hagejal õigus nõuda leppetrahvi summas 1750.- kr. Kostja palub leppetrahvi suurust vähendada seoses tema kehva majandusliku olukorraga. Kohus vähendab leppetrahvi suurust 875.- kroonini eelpooltoodud motiivide kohaselt. 21.04.2004 pandilepinguga loeb kohus tuvastatuks, et kostja pantis hagejale korteri aadressil xxxxxx, xxxxx x. Pandilepingu p 5.6 järgi oli kostjal kohustus pandieseme kinnistamisest 5 kalendripäeva jooksul hagejale teada anda. Pandilepingu p 5.7 järgi on pandipidajal õigus nõuda asjaõiguslepingu sõlmimist ja pandiõiguse kinnistamist kinnistut koormava hüpoteegina alates kinnistu kohta kinnistusregistri osa avamise teate avaldamisest selleks ettenähtud väljaandes. Pantija ja pandipidaja kohustuvad sõlmima pandiõiguse hüpoteegiks ümberregistreerimise lepingu 30 kalendripäeva jooksul arvates informatsiooni saamisest maa esmakinnistamise kohta, kuid mitte hiljem kui 60 kalendripäeva möödumisel maa kandmisest kinnistusraamatusse. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et 17.06.2004 kinnistamisavalduse alusel kanti korruselamumaa xxxxxx, xxxxx x omanikuna Raivo Aia sisse 02.08.2004. Seega on käesolevaks ajaks möödunud rohkem kui 60 kalendripäeva maa kandmisest kinnistusraamatusse ning hagejal puudub seaduslik alus nõuda pandiõiguse hüpoteegina kinnistamist. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda.
Kohtunik:
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2008 otsusega nr 2-07-17552
Pärnu Maakohtu 05.12.2007 otsus tühistada osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue pandiõiguse ümberregistreerimiseks hüpoteegina ja teha selles osas uus otsus. Kohustada Raivo Aiat (i.k. xxxxxxxxxxx, eluk. xxxxxxxx xxxxxx xxxxxx, xxxxx x. x-xx) andma nõusolek Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr. xxxxxxx 4. jakku esimesele vabale järjekohale hüpoteegi sissekandmiseks hüpoteegisummaga 35 000 kr. OÜ Kaljuvara (reg.kood 10889919, asuk. Tallinn) kasuks Raivo Aia ja OÜ Kaljuvara vahel 21.04.2004 sõlmitud laenulepingust nr. 0010 tekkivate kohustuste täitmise tagamiseks. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Esimese ja teise astme mentluskulud jätta kummagi poole enda kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.