Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
6238,20 eurot Hageja: Rediem Capital AB (registrikood 559310-4697, asukoht XXX), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: D. Ž. (isikukood XXX) kohtuistung 15.10.2025
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja XXX Eesti filiaal ja kostja vahel 22.03.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenevad uuesti määratud, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud, põhiosamaksed 616 eurot, intressimaksed 64,53 eurot, viivis põhiosamaksetelt perioodi 11.04.2025 kuni 14.11.2025 eest 16,58 eurot ja viivise põhiosamaksete võlalt 616 eurolt alates 15.11.2025 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 10,9% aastas.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja XXX Eesti filiaali kaudu ja kostja vahel 22.03.2022 sõlmitud laenulepingust tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad uuesti määratud osamaksed järgmiselt: Osamakse Põhiosamakse intressimakse tasumise tähtaeg 10.12.2025 88,00 6,22 10.01.2026 88,00 10.02.2026 88,00 10.03.2026 88,00 10.04.2026 88,00 10.05.2026 88,00 10.06.2026 88,00 10.07.2026 88,00 10.08.2026 88,00 10.09.2026 88,00 10.10.2026 88,00 10.11.2026 88,00 10.12.2026 88,00
4.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 22.03.2022 laenulepingust tulenevatelt tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt uuesti määratud põhiosa osamaksetelt tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni põhiosamakse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 10,9% aastas.
5.Jätta kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, elektronpostiaadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2
HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 19.02.2025 hagi kostja vastu ning 19.08.2025 ja 01.10.2025 alternatiivsed nõuded, mis kohus võttis menetlusse. Kohtuistungil avaldas hageja, et loobub 19.08.2025 esitatud alternatiivsest nõudest. Menetluses on hageja nõuded kostja vastu:
1.1.mõista kostjalt hageja kasuks välja XXX Eesti filiaal ja kostja vahel 22.03.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 5098,85 eurot, intress 202,88 eurot, haldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 319,10 eurot ja viivis põhivõlalt (5098,85 eurot) alates 20.02.2025 kuni põhinõude täitmiseni 10,9% aastas. Alternatiivselt
1.2.mõista kostjalt hageja kasuks välja XXX Eesti filiaali kaudu ja kostja vahel 22.03.2022 sõlmitud laenulepingust tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed vastavalt 01.10.2025 esitatud uuesti määratud tagasimaksete maksegraafikule,
1.3.mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 22.03.2022 laenulepingust tulenevatelt tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa osamaksetelt lepingus kokku lepitud viivise määras 10,90% aastas põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni põhiosa osamakse tasumiseni.
2.Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude osas esitanud järgmised väited.
2.1.XXX Eesti filiaal ja kostja sõlmisid 22.03.2022 tarbijakrediidilepingu nr. XXX, mille alusel sai kostja laenu 6500 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 12.41% ning selle arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 6500 eurot, igakuine osamakse 113.85 eurot, intressimäär 10.90% aastas ja 0.030% päevas, krediidisumma tagastamise periood 10.04.2022 - 10.04.2029, igakuine lepingu haldustasu 2.90 eurot.
2.2.Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud järgmised väited. Krediidianalüüsi läbiviimiseks esitas kostja enda konto väljavõtte ja laenutaotluse. Keskmine sissetulek oli igakuiselt 1011.24 eurot. Peale laenutaotluse heakskiitmist saaksid isiku kohustused olema 18.98 eurot kalendrikuus. Krediidianalüüsist nähtub, et kostja igakuine sissetulek oli 1011.24 eurot, igakuiste kohustuste summa 200 eurot, lisaks oli lepingust tulenev igakuise osamakse summa 113.85 eurot. Peale nimetatud finantskohustuste tasumist jäi kostjale reservi 697,39 eurot (1011,24-313.85).
2.3.Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, st oli jäänud tasumata 3 järjestikust arvet (osamaksed 10.04.2024, 10.05.2024, 10.06.2024), mistõttu saatis krediidiandja 9.07.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg kuni 23.07.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja 24.07.2024 lepingu üles.
2.4.Kostjalt on laekunud perioodil 1. osamakse so 10.04.2022 – 25. osamakseni so 10.04.2024, millest põhiosa katteks on arvestatud 1401.15 eurot. Kostjal on põhivõlgnevus alates 25 osamaksest so 10.04.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni so 24.07.2024. a. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg 5098,85 eurot (6500-1401.15). Kostjal on intressi võlgnevus alates 25. osamaksest 10.04.2024 kuni ülesütlemiseni 24.07.2024 kokku 202,88 eurot (46.46+45.88+45.28+44.69+20.57). 46,46 eur = 5114,97*10,9%/360*30 45,88 eur= 5050,48*10,9%/360*30 45,28 eur=4985,41*10,9%/360*30 44,69 eur=4919,74*10,9%/360*30 20,57 eur=4853,48*10,9%/360*14 3
Vastavalt lepingu eritingimustele ja maksegraafikule on kostja kohustatud tasuma lepingu haldamise tasu 2,90 eurot kuus. Lepingu ülesütlemise seisuga so 24.07.2024. a oli kostjal tasumata
25.osamaksest so 10.04.2024 kuni 28. osamakseni so 10.07.2024.a laenuhaldustasud, kokku 11.60 eurot (4 x 2.90). Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõlalt 5098,85 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates 25.07.2024 lepingu eritingimustes kokku lepitud viivise määras 10,9%.
2.5.Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu üldtingimuste punkti 3.7 alusel. Hageja selgitab sissenõudekulude 50 eurot kujunemist: 7.08.2024 tasulise kirja nr 1 saatmine 25 eurot; 16.08.2024 tasulise kirja nr 2 saatmine 5 eurot; 2.09.202 tasulise kirja nr 3 saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
2.6.XXX Eesti filiaal loovutas 16.09.2024 kostja vastase hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
2.7.Hageja ei vaidle vastu, et kokku on kostja tasunud otse XXX-le 2796,26 eurot. Hageja kinnitab, et kostja on tasunud täiendavalt lisaks 50 eurot, mille hageja arvestab VÕS § 415 lg 2 kohaselt esmalt sissenõudmiskulude katteks. Hageja seega loobub võla sissenõudmiskulude nõudest 50 eurost, seoses tasumisega.
2.8.Alternatiivse nõude kohta selgitab hageja, et ei loobu algsest nõudest, kuid esitab selle juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise kohustust on rikutud. Hageja väitel on kostjalt laekunud krediidiandjale perioodil 11.04.2022 - 4.05.2024 kokku 2796,26 eurot ning hagejale 6.11.2024 50 eurot, kokku seega 2846,26 eurot. Tuginedes ümberarvestusele ei ole leping kehtivalt üles öeldud 24.07.2024.
3.Kostja vaidleb hagile vastu järgmiste põhjendustega.
3.1.Tegelik tagasimaksete summa on suurem kui hageja väidab. Kostja on tegelikult tasunud kokku 2 796,26 eurot. Samuti on osad maksed tehtud otse Rediem Capitalile. 07.09.2025 vastuses väidab kostja, et tuleb arvesse võtta juba tehtud makseid 2880,14 € XXX ja 50 € Julianus Inkassole, kokku 2930,14 €. Esitamata on tabel või maksegraafik, millest nähtub iga kostja poolt tehtud makse ja selle jaotus (põhisumma, intress, viivis). Ilma sellise tabelita ei ole võimalik veenduda, kas makseid on lepingule vastavalt korrektselt arvestatud.
3.2.Võla ja intresside arvutamine ei ole tõendatud. Hagis on nõutud viivist 319,10 eurot. Kostja on mitmel korral (23.11.2024 ja 26.11.2024) pöördunud Rediem Capitali inkassoesindaja Julianus Inkasso poole sooviga saada arvutuste kohta täpsustusi. Inkasso esitas vaid üldise summa jagunemise, kuid ei tõendanud: millisest perioodist viivis on arvestatud; millistest summadest ja kuupäevadest arvutus lähtub; kuidas on arvestatud intress 202,88 eurot. Hageja viivisenõue 319,10 eurot ning intressinõue 202,88 eurot on esitatud ilma üksikasjaliku arvutuskäiguta (algus- ja lõpukuupäevad, päevamäärad, saldo jms). Julianus Inkasso OÜ infosüsteemis on praegu kostja kohta kuvatud sama laenu kohta erinevaid summasid: ühe nõude jääk: 6777,83 €, teise nõude jääk: 161,20 €. Lisaks on varasemates Inkasso teadetes olnud märgitud ka teistsugune summa (näiteks 5446,01 €).Sellised erinevused summade osas tekitavad põhjendatud kahtluse nõude suuruse õigsuses.
3.3.On rikutud vastutustundliku laenuandmise põhimõtteid. Kostjal oli juba lepingu sõlmimise hetkel kehtiv inkassovõlg. Inkasso kiri 03.03.2022 näitab, et kostjal oli juba enne XXX laenulepingu sõlmimist (22.03.2022) inkassovõlg summas 144,60 €. Inkasso kiri 31.03.2022 kinnitab, et sama võlg oli aktiivne ka pärast laenulepingu sõlmimist. Kohtutäituri K. P. töötasu arestimise akt, 10.12.2019, näitab, et kostja suhtes oli aktiivne täitemenetlus summas 1308,96 €. Kuigi võlgnevus hiljem tasuti, on täitemenetluse andmed seaduse järgi nähtavad kuni 5 aastat 4
pärast menetluse lõpetamist. See tähendab, et 22.03.2022 sõlmitud laenulepingu ajal olid need andmed laenuandjale kättesaadavad. Hoolimata sellest väljastas XXX talle laenu, piirdudes vaid formaalsete nõuete täitmisega. Hageja ei ole näidanud, et laenuandja kontrollis kostja kohta maksehäireregistris olnud inkassovõlga. Hageja ei ole esitanud dokumenti või üksikasjalikku väljavõtet tegelikult läbiviidud maksevõime analüüsi kohta. Väidetavalt on hageja lisana esitanud nn krediidianalüüsi, kuid kostjale teadaolevalt ei ole kohtule esitatud konkreetseid alusdokumente (nt pangakontode väljavõtted, päringud registritesse) ega analüüsi käigu kirjeldust, mis võimaldaks sõltumatult hinnata, kas laenu väljastamisel järgiti hoolsuskohustust.
3.4.Hageja on väitnud, et kostja ei olnud valmis kompromissiks. See ei vasta tõele. Julianus Inkasso kiri 18.10.2024 kinnitab, et hageja esindaja pakkus kostjale maksegraafikut summas 50 € kuus ning kostja oli valmis seda täitma. See tõendab, et kostja ei keeldunud kohustuste täitmisest, vaid soovis selgeid arvutusi ja läbipaistvat lahendust.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohtuistungist võtsid osa mõlemad pooled. Kohus võttis kohtuistungil vastu nõudest osalise loobumise 50 euro võla sissenõudmiskulude osas. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 403 4 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
5.Kas leping on sõlmitud ja krediit tarbija kasutusse antud
5.1.VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Hageja peab hagi nõude alusena tõendama, et tarbija on teinud VÕS § 404 kohase (st vastavas vormis ja sisuga) tahteavalduse ning krediidiandja andis tarbijale lepingudokumendi püsival andmekandjal. See, kas leping on sõlmitud, on õiguslik hinnang. Pooled peavad kohtu ette tooma faktiväited tahteavalduste tegemise kohta, mille pinnalt kohus saab anda hinnangu, kas leping on sõlmitud. Lepingu kehtivust hindab kohus omal algatusel, st kohus peab kontrollima, ega tarbijakrediidileping ei ole näiteks vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine.
5.2.Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva väikelaenu laenulepingu (dtl 43), mille kostja on digiallkirjastanud 22.03.2022. Digiallkirja konteineris on väikelaenulepingu eritingimused, laenulepingu üldtingimused, Euroopa Tarbijakrediidi teabeleht, lepingueelne teave ja krediidiandja kiri laenutaotluse rahuldamise kohta. Digiallkirjastatud lepingus ei sisaldunud maksegraafikut, maksegraafik, mis kohtule on esitatud, kannab kuupäeva 26.11.2024. Kohtuistungil kinnitas kostja, et tal oli maksegraafik ja ta selle järgi ka maksis; hageja selgitas, et kostja poolt tehtud maksete summadest nähtub, et makstud on sama maksegraafiku alusel ning et kuupäev 5
maksegraafikul ei tähenda seda, et see alles siis koostati. Hageja on ka tõendanud, et kostjale on laen 6500 eurot välja makstud maksekorraldus).
23.03.2022 (dtl 50
Kuivõrd ka kostja on oma vastusele lisanud samad lepingudokumendid, järeldab kohus, et kostja sai lepingudokumendid lepingu sõlmimisel endale püsival andmekandjal. Kohus on seega tuvastanud, et kostja on teinud tahteavalduse nõude aluseks oleva lepingu sõlmimiseks, leping on nõutud vormis, leping sisaldas seadusega nõutud andmeid ning laen on välja makstud. Krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset krediidi kulukuse määra.
6.Vastutustundliku laenamise kohustus
6.1.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
6.2.Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud kohtuotsuse punktis
2.2.toodud väited. Hageja ei ole hagis esile toonud, et krediidiandja oleks enne laenu andmist kontrollinud kostja senist maksekäitumist nt maksehäireregistritest. Kohtuistungil hageja väitis, et krediidiandja sõnul oli krediidiandja enne laenu andmist teinud maksehäireregistri päringu ning maksehäireregister oli olnud puhas. Tõendit selle kohta esitatud ei ole. 6
Kostja väitel oli tal inkassovõlg ning et see nähtub esitatud tõendist. Kostja on esitanud tõendi, dtl 202, millest nähtub, Krediidiregistri päringu vastus selle kohta, et kostjal oli Julianus Inkasso OÜ ees võlg, alguskuupäevaga 30.05.2014. Hageja küsimusele, et kust see tõend pärineb ning millal päring on tehtud, vastas kostja, et sai selle kostja käest kirjavahetuses mingil hetkel. Kohus märgib, et kuivõrd tõendist ei nähtu, mis ajahetke seisuga see päring on tehtud, ei tõenda see, et krediidiregistrist just enne laenu andmist ka selline maksehäire nähtus. Küll aga nähtub hageja esitatud kostja konto väljavõttelt, et kostja suhtes oli käimas täitemenetlus. Samuti on kontolt korduvalt maha arvestatud pangatasude võlgnevusi. See haakub kostja väitega, et tal oli laenu võtmise ajal mitmeid võlgu, mida parasjagu tasus. Kostja selgitas istungil, et proovis laenu võtta mitmetelt erinevatelt laenuandjatelt, kuid kõik keeldusid, peale XXX AB. Hageja väited kostja finantskohustuste kohta on hagis vastuolulised. Ühest küljest on hageja väitnud, et peale laenutaotluse heakskiitmist saaksid isiku kohustused olema 18.98 eurot kalendrikuus, teisalt, et igakuiste kohustuste summa 200 eurot, lisaks oli lepingust tulenev igakuise osamakse summa 113.85 eurot. Kohus saab aru, et krediidiandja võttis finantskohustustena aluseks kostja poolt laenutaotluses välja toodu. Kohtuistungil leidis hageja, et kostja on krediidiandjat eksitanud enda võlgade suhtes. Kohus sellega ei nõustu. Hageja ei ole esile toonud, et krediidiandja oleks küsinud selgitusi, et kelle ees, kui suur ning kui pikaajaline kohustus oli ning kust selle tasumine nähtus, arvestades, et kohtule esitatud kostja konto väljavõttelt seda ei nähtu. Ka ei ole hageja esile toonud, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud selgitusi konto väljavõttelt nähtuva täitemenetluse või võlgnevuste kohta. Kui krediidiandja selliseid andmeid või selgitusi kostjalt ei nõudnud, ei saa ka väita, et kostja oleks midagi esitamata jätnud või krediidiandjat eksitanud. Kostja konto väljavõttest nähtub, et kostja on teinud kandeid oma kontode vahel. Konto väljavõtte analüüsis on viidatud kahele kontole (lõpuga 1286 ja lõpuga 5013), kuid konto väljavõtte kirjetest ei nähtu, et see sisaldaks mõlema konto väljavõtteid. Või kui sisaldab, siis oli kostjal kontosid veel (muidu nähtuks ühelt oma kontolt teisele raha kandmine samas väljavõttes kahe kirjena, deebet ja kreeditkirjena). Jättes kogumata kõikide kontode väljavõtted (või nõudmata nende kohta selgitusi), ei saa krediidiandja kindel olla, et muudelt kontodelt ei nähtu laenude võtmine, laenumaksete või muude kohustuste tasumine. Hageja ei ole esile toonud, et krediidiandja oleks küsinud kostjalt andmeid tema majandamiskulude kohta või neid kontrollinud. Hageja väitel lähtus krediidiandja keskmisest sissetulekust 1011.24 eurot. Kohus märgib, et kostja konto väljavõttelt nähtuvalt oli kostja sissetulek languses. 2021. a oktoobris sai kostja palka 1175,45 eurot, novembris 1061,13 eurot, detsembris 1075,61 eurot, 2022.a jaanuaris 911,6 eurot, veebruaris 969,14 eurot, märtsis 874,5 eurot. Hageja ei ole esile toonud, et krediidiandja oleks kostjalt selle kohta selgitusi küsinud. Konto väljavõttelt ei nähtu praktiliselt mitte mingeid kulusid, sest kostja on kohe peale igat palgapäeva kandnud kogu oma palga üle teisele eraisikule, kes siis on talle vahel mõned eurod tagasi kandnud. Hageja ei ole esile toonud, kuidas krediidiandja võis seda arvestades olla veendunud, et kostjal on raha, mille arvelt laenukohustust täita. Hageja ei ole esile toonud, et krediidiandja oleks eeltoodu osas kostjalt selgitusi küsinud. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja ei selgitanud välja kostja finantskohustusi ja võlgu, igakuiseid majandamiskulusid ega arvestanud sissetuleku vähenemisega. Sellest tulenevalt on krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise kohustust.
7.Põhivõla nõue
7.1.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda jätkuvalt intressi VÕS § 94 sätestatud määras, kuid mitte muid tasusid. Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse ja tagasimaksed uuesti määranud. Kostjale maksti laenu välja 6500 eurot, laenu tuli tagastada 84 maksega. Hageja on tagasimaksed 7
uuesti määranud 6500 eurole, 84 maksena, perioodile 10.04.2022 - 10.03.2029 ning arvestanud intressi seadusjärgse määra alusel kuni 2025. a lõpuni (edasi ei ole seadusjärgse intressi määr teada). Hageja väitel on kostjalt laekunud krediidiandjale perioodil 11.04.2022 - 4.05.2024 kokku 2796,26 eurot ning hagejale 6.11.2024 50 eurot, kokku seega 2846,26 eurot. Tuginedes ümberarvestusele ei ole leping kehtivalt üles öeldud 24.07.2024. Kostja on esitanud erinevaid väiteid selle kohta, kui palju ta kokku tagasimakseid teinud on. Kuid uurides kohtuistungil kostja esitatud tõendit, dtl 130, nähtub sellest, et kostja (või tema asemel kolmas isik) on krediidiandjale kokku tagasimakseid teinud 2796,26 eurot, nagu väidab ka hageja. Poolte väited langevad kokku selle kohta, et lisaks eeltoodule tasus kostja hagejale 50 eurot. Seega tuvastab kohus, et kostja on kokku lepingu katteks krediidiandjale ja hagejale tagasimakseid teinud 2846,26 eurot. Hageja on kostja poolt tasutu arvestanud uuesti määratud tagasimaksete katteks. Sellest tulenevalt on kostjal täielikult tasutud tagasimaksed kuni 10.03.2025 ning osaliselt, 89,14 euro ulatuses ka 10.04.2025 osamakse. Tasumata on 10.04.2025 osamakse 9,83 euro ulatuses ning järgnevad maksed. Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud osamaksed kuni 10.11.2025 kokku 680,53 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja lepingu nr XXX ja VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punktide 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 403 4 lg 7 alusel sissenõutavaks muutunud osamaksed kokku 680,53 eurot (sellest põhiosamaksed 616 eurot ja intressimaksed 64,53 eurot).
7.2.Hageja nõuab viivist lepingus kokku lepitud viivise määras 10,90% aastas. Seadusjärgne viivise määr oli kuni 30.06.2025 11,15%, ning alates 1.07.2025 10,15%. Kohus nõustub, et lepinguga saab kokku leppida intressimääraga võrdse viivisemäära. Kuid kohus ei nõustu hagejaga selles, et ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral säilib õigus nõuda lepingujärgset viivist. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas regulatsiooni mõttega. Regulatsiooni mõte on olnud vähendada krediidiandja krediidi tulusust ja võlgniku koormust olukorras, kus krediidiandja ei ole laenanud vastutustundlikult. Kui vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral säiliks õigus nõuda ja kohustus tasuda lepingujärgset (kõrget) viivisemäära, oleks seaduse nõudeid rikkuv laenamine krediidiandjale jätkuvalt sama tulus (intressi asemel teeniks krediidiandja intressimääraga võrdset viivist). Regulatsiooniga on asendatud lepingujärgne intress seadusjärgse intressiga. Sellest tulenevalt võiks ka öelda, et kui lepingus oli kokku lepitud, et viivisemäär on võrdne intressimääraga, peaks ka lepingus kokku lepitud viivisemäär muutuma vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral seadusjärgseks intressimääraks. Kuid kohus leiab, et VÕS § 113 lõikest 1 tulenevalt on võlausaldajal siiski õigus saada seadusjärgset viivist, tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast. VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi maksmisega viivitamise korral. Seega tuleb viivis välja mõista sissenõutavaks muutunud põhiosamaksetelt. Kuni 30.06.2025 tulev viivis välja mõista lepingujärgses viivisemääras 10,9% aastas, sest see oli madalam sel ajal kehtinud seadusjärgsest viivisemäärast. Alates 1.07.2025 – kohtuotse tegemiseni tuleb viivis välja mõista seadusjärgses viivisemääras 10.15% aastas, sest see oli madalam lepingujärgsest viivisemäärast. Viivisearvestus sissenõutavaks muutunud põhiosamaksetelt: Põhiosamakse tasumise tähtaeg
Põhiosamaks e summa
10.05.2025
88,00
10.06.2025
88,00
viivisemäär
Arvestatud viivis
Kuni 30.06 10,9% alates 01.07 10,15% Kuni 30.06 10,9%
alates 01.07 10,15% 10,15% 10,15% 10,15% 10,15% 10,15%
3,11 2,35 1,59 0,86 0,1 Kokku 16,58 Kohus mõistab kostjalt välja lepingu nr XXX ja VÕS § 101 lg 1 punkti 6, § 108, § 113 lg 1 ja § 4034 lg 7 alusel viivise perioodi 11.04.2025 kuni 14.11.2025 eest 16,58 eurot ja viivise põhiosamaksete võlalt 616 eurolt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 10,9% aastas. Kostja esitas nii vastuses hagile kui ka istungil väited selle kohta, et Julianus Inkasso ei teinud talle kohtueelses menetluses maksegraafikut, kuigi lubas, ning et kostja pidi korduvalt inkassolt nõudma selgitusi võla komponentide kohta. Kohus märgib, et kostja esitatud tõenditest nähtuvalt on kirjavahetus toimunud 2024. a lõpus, mistõttu eelpooltoodud ümberarvestatud nõudelt arvestatud viivise kontekstis ei tõusetu küsimust vastuvõtuviivitusest.
7.4.Kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude ning mõistab kostjalt välja lepingu nr XXX ja VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja § 403 4 lg 7 alusel põhiosamaksed 88 eurot kuus, mis tulevad tasuda alates 10.12.2025 kuni 10.02.2029 ja viimase põhiosamakse 41,17 eurot, mille tasumise tähtaeg on 10.03.2029, vastavalt uuesti määratud tagasimaksete graafikule. Samuti rahuldab kohus samal alusel hageja alternatiivse intressinõude ja mõistab välja intressid 6,22 eurot, mille tasumise tähtaeg on 10.12.2025.
7.5.Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud ja tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt tagasimaksetelt ka viivist. Kohus rahuldab viivisenõude VÕS § 101 lg 1 punkti 6, § 108 ja § 113 lg 1 alusel ja mõistab tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa maksetelt alates põhiosamakse tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni põhiosamakse tasumiseni välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 10,9% aastas.
8.Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-23-126294 30.09.2024 tehtud otsuses märkinud, et menetluskulude jaotamisel tuleb arvestada seda, rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tallinna Ringkonnakohus tühistas selles lahendis maakohtu poolt menetluskulude jaotuse (kohus jaotas vastavalt hagi rahuldamise ulatusele) ja määras, et hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus käesolevas asjas poolte menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/
9
Maris Juha kohtunik
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.