Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 29.06.2005. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 27.08.2003. a Kuldkrediidilepingu nr 52548-1, mille alusel hageja eraldas kostjale krediidilimiidi 50 000 krooni reisitellimuse eest tasumiseks ühe aasta jooksul lepingu sõlmimisest. Kostja kinnitas, et on tutvunud ja nõustub lepingu tingimustega. Hageja esitas kostjale 16.02.2004. a arve summas 15 708 krooni ja 10.03.2004. a arve summas 770.40 krooni. Kostja ei täitnud lepingus sätestatud kohustust tagastada kasutatud krediidilimiidi summat lepingus ettenähtud tähtajaks, tasudes vaid 1 570.80 krooni. Kostja võlgneb hagejale 14 907.60 krooni. Lepingu p 10 on poolte vahel kokku lepitud, et maksetega viivitamise korral tasub kostja viivist 0,1% päevas. VÕS § 401 lg 1, § 76 lg 1, 108 lg 1 ja § 94 palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 14 907.60 krooni ja viivis 5 082.40 krooni. Kostja vastus Kohtule 12.12.2007. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Hageja ei ole täitnud lepingust tulenevat kohustust anda üle krediit summas 50 000 krooni. Hagiavaldus rajaneb ebaõigetel asjaoludel. Hageja ei ole käitunud heas usus. Hageja ei ole hagiavaldusele lisanud VÕS § 404 kohast tõendit. Kostja ei ole hagejale VÕS § 404 sätestatud avaldust esitanud ning seetõttu on krediidileping tühine ja hageja nõue alusetu. Hageja ei ole täitnud ka VÕS § 405 tulenevaid nõudeid ning ka seetõttu on krediidileping tühine. Hageja ei ole täitnud ka teavitamiskohustust krediiditoote tingimuste kohta. Hageja ei ole kostjale ühelgi viisil teatanud, et on kostjale väljastanud arved 472162-01 ja 472162-02. Kuid isegi juhul kui arved oleks kostjale väljastatud, on hageja nõue tõendamata. Hageja viivisenõue on alusetu VÕS § 415 lg 1 tulenevalt. Hageja ei ole käitunud hea usus. Hageja ei ole täitnud tarbija teavitamiskohustust ning ei ole edastanud kostjale nõude aluseks olevaid dokumente. Hageja nõuded on alusetud ja rajanevad ebaõigetel asjaoludel. Hagejal puudub kaitsmisväärne huvi, hageja kuritarvitab oma õigust eesmärgiga kostjale kahju tekitada. Hageja takistab kostjal oma kohustuse täitmist (juhul, kui see eksisteeris). Kohtuistung Kohtuistungil 10.09.2008. a hageja esindaja jääb haginõude juurde. Tehingu tegemisega on aktsept antud, tehing ei ole tühine. Kostja esindaja selgituse kohaselt tarbijal on õigus saada informatsiooni tehingu tagajärgede kohta ja neid kohustusi tarbija ees täidetud ei ole. Hageja oleks võinud kostjaga ühendust võtta. Hageja ei ole seda tõendanud, et ta on üritanud. Hageja võiks tõendada, et arved on kostjale saadetud. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et 27.08.2003 a sõlmisid hageja ja kostja Kuldkrediidi lepingu nr 525481 (tl 11-13), mille p 3 kohaselt hageja eraldas kostjale krediidilimiidi 50 000 krooni reisitellimuste eest tasumiseks ühe aasta jooksul alates lepingu sõlmimisest. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja kasutas hageja poolt pakutud reisiteenust (tl 109) ning arvetel nr 472162-01 ning 472162-02 märgitud isikud on kostjaga kaasa reisinud perekonnaliikmed (tl 14,15, 109).

Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja on kohustatud kasutatud reisiteenuse eest tasuma. Kostja hinnangul puudub kostjal kohustus reisi eest tasuda (tl 62, 86). Kohus kostjaga ei nõustu. VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja väitel ei ole tema hagejale vastava sisulist kirjalikus vormis avaldust teinud, mistõttu on tarbijakrediidileping tühine (tl 61, 86). 16.08.2003. a kostja poolt e-kirja teel hagejale saadetud avaldus (tl 79) on digitaalselt allkirjastamata (tl 85). VÕS § 404 lg 1 järgi tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikus vormis. Tarbijale tuleb anda lepingudokument või selle koopia. Kohtu hinnangul ei tulene VÕS § 404 lg 1, et juhul kui tarbijapoolne lepingu sõlmimisele suunatud tahteavaldus ei ole vormistatud kirjalikult, on sõlmitud tarbijakrediidileping vorminõuete järgimata jätmise tõttu automaatselt tühine. Kohus on seisukohal, et VÕS § 404 lg 1 tuleb tõlgendada selliselt, et juhul kui tarbija ei ole oma tahteavaldust koostanud kirjalikult, tuleb tarbijakrediidileping koostada kirjalikus vormis ning see peab sisaldama VÕS § 404 lg 2 nimetatud andmeid ja olema tarbija poolt omakäeliselt allkirjastatud. Kohtule on esitatud kostja poolt omakäeliselt allkirjastatud leping, mis vastab VÕS § 404 lg 1 sätestatule. Eeltoodust tulenevalt väidab kostja alusetult, et puudub kostja kirjalikult väljendatud tahteavaldus lepingu sõlmimiseks. Kostja hinnangul ei ole kostjale esitatud järelmaksu tasumise graafikut (tl 86), hageja ei ole täitnud ka VÕS § 405 tulenevaid nõudeid (tl 61). Kostja jätab samas täpsustamata, milliseid nõudeid hageja täitnud ei ole. Kohtu hinnangul ei oma kostja vastuväide sisulist tähendust ning kohtul puudub vajadus analüüsida, kas lepingus sisaldusid kõik VÕS § 405 sätestatud andmed. Küll aga leiab kohus, et iga keskmiselt mõistlik isik saab kostjale väljastatud krediidiostu tõendilt (tl 80) aru, et igakuise makse suurus on 1 242.30 krooni ning tõendil väljendatu vastab kohtu hinnangul nii VÕS § 405 lg 1 kui ka lepingu punktis 8.3 sätestatule. VÕS § 408 lõige 3 kohaselt käesoleva seaduse §-s 405 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbijale antakse üle asi, talle osutatakse teenus või täidetakse muu kohustus. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja sai teenuse (tl 109), seega ei saa kostja kohtu hinnangul tugineda arvete tasumata jätmisel VÕS § 408 lg 1, mille kohaselt tarbijakrediidileping on tühine kui lepingus puudub mõni VÕS § 405 sätestatud andmetest. Käesoleval juhul on tühisus äralangenud juba seetõttu, et kostja on arvetel märgitud reisiteenuse saanud. Kostja vastuväite kohaselt ei tõenda kaardimaksekviitung, et makse tegemisel ka mingi alus oli (tl 86). Kohus kostjaga ei nõustu. Kohtule esitatud kaardimaksetehingu väljavõtte kohaselt on kostja 16.02.2004. a tasunud 1 570.80 krooni viitega arvele nr 472162 (tl 81). Vastavalt lepingu punktile 8.1. pidi kostja maksma 10% reisitellimuse kogumaksumusest tellimuse vormistamisel sama krediitkaardiga, mille andmed on klient esitanud lepingu lisaks oleval taotlusankeedil (tl 12). Kohtu hinnangul tõendab asjaolu, et kostja on tasunud 10 % viitega arvele nr 472162 (tl 14), et kostja oli oma kohustusest hageja ees teadlik, mistõttu on alusetu kostja poolt väidetu, et hageja ei ole midagi teinud selleks, et kostja saaks nõudest õigeaegselt ja koheselt teada (tl 63). Kostja hinnangul on hageja takistanud kostjal oma kohustuse kohast täitmist ka sellega, et ei ole kostjale edastanud nõude aluseks olevaid dokumente (tl 63). Kohus märgib kostjale, et kostja on jätnud tähelepanuta lepingu p 4, mille kohaselt on klient kohustatud teatama hagejale viivitamatult oma andmete muutumisest. Lepingu punkt 14 järgi teade loetakse teise poole poolt kättesaaduks, kui see on saadetud tähitult teisele poolele posti teel aadressile XXX.

Kostja ei ole hagejat oma asukoha muutumisest teavitanud. Ka kohtumenetluses üritati kostjale menetlusdokumente kätte toimetada aadressile XXX. Eesti Posti väljastusteate kohaselt ei ole see aga kostja asukoht (tl 40). Seega on alusetud kostja etteheited hagejale, et kostja kohustuste täitmine on hageja poolt takistatud, eesmärgiga kostjale kahju tekitada. Eeltoodust tulenevalt on alusetud ka kostja väited hageja pahauskse käitumise kohta. Kohtu hinnangul ei ole kostja käitunud hea usus. Hea usu põhimõte paneb isikule kohustuse järgida ühiskonnas üldiselt aktsepteeritud moraali- ja komblusnorme. TsÜS § 138 kohaselt õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Hea usu põhimõttega on seotud õiglane ja eetiline käitumine, s.h. ka aus lepinguline käitumine. Käesolevas menetluses ei ole vaidlust selles, et kostja koos perega kasutas hagejalt saadud reisiteenust (tl 109), soovimata samas selle eest tasuda. Kohus on seisukohal, et kostja käitumine ei ole ühiskonnas üldiselt aktsepteeritud, mistõttu tuleb seda pidada vastuolus olevaks hea usu põhimõttega. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 14 907.60 krooni. Kohtuistungil 10.09.2008. a täpsustab hageja oma viivisenõuet. TsMS § 376 lg 5 p 2 kohaselt hagi muutmiseks ei loeta hageja kõrvalnõuete vähendamist. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis seaduses sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 415 lg 1 kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lg 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Hagiavalduse kohaselt on kostja viivitanud kohustuse täitmisega perioodil 17.02.2004. a kuni 27.06.2005. a, s.o. 496 päeva. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele viivis summas 1 848.54 (põhisumma 14 907.60 x 496x 0,025%) krooni. Menetluskulud Juhindudes alates 01.01.2006. a kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1 400 krooni. TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldatud osas hagejale. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 1 400 krooni ja õigusabikulu summas 837.31 krooni. Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.