22.september 2008 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
ASP hagi ET ́e vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Hageja: ASP(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja: vandeadvokaat Äili Rodi (Rodi Advokaadibüroo, XXX) Kostja: ET (isikukood XX kinnipeetav )
Menetlusviis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista ET (XXX) ASP(XXX) kasuks 6704,03 krooni (kuus tuhat seitsesada neli krooni ja 03 senti; sh põhivõlana 4726 krooni ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivistena 1978,03 krooni).
3.Mõista ET ASP kasuks välja viivised VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määra alusel protsendina põhinõudest (4726 krooni) alates 10.06.2008.a. kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui põhinõude summas 4726 (neli tuhat seitsesada kakskümmend kuus) krooni.
4.Menetluskulud jätta täies ulatuses hageja ASP kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle läbivaatamist kohtuistungil.
1.31.12.2007 AS P esitas kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt põhivõla 4726 krooni ja viiviste 1745 ,50 krooni väljamõistmiseks. Kostja vastuväite tõttu andis maksekäsu avaldust menetlenud kohtunikuabi asja 06.05.2008 üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.09.06.2008 motiveeritud hagiavalduse kohaselt AS P sõlmis ET ega 21.02.2004.a. ostumüügilepingu nr TT041124/TOMING1, mille sisuks oli PVC aken/rõduukse ostmine 3 tk kokku summas 7133 krooni; paigaldus 1182,36 krooni, veeplekk 134,52 krooni ja aknalaud PVS summas 742 krooni. Kokku lepingu maksumus oli 9326 krooni. 23.02.2004 kostja tasus ettemaksuna 4600 krooni. AS P esitas kostjale 27.02.2004 arve nr 20040395 summas 4726 krooni tasumise tähtajaga 03.märts 2004.a. Nimetatud arve on siiani tasumata. Kostja ei ole arvet tasunud, samuti ei ole esitanud ühtegi pretensiooni ega avaldust võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel. Hageja taotleb kostjalt välja mõista võlgnevuse ning viivise, mis hagi 09.06.2008 esitamise seisuga moodustab 1978,03 krooni. Samuti taotleb hageja kostjalt välja mõista viivise protsendina põhivõlast kuni põhinõude täitmiseni määraga 11 % aastas, s.o. 0,3 % päevas..
KOSTJA VASTUS
3.20.06.2008 kirjalikus vastuses kohtule kostja hagi ei tunnista. Kostja väidetel ei ole ta hageja 17.08.2007 meeldetuletust kätte saanud, sest viibis sellel ajal Vanglas. Kostja väidetel ta mingitest akendest midagi ei mäleta. Kostja on täiesti maksejõuetu, ta on vanglas riigi ülalpidamisel ning mingit sissetulekut ega vara tal ei ole. Kostja vastu olevat täitemenetluse algatanud 32 erinevat kohtutäiturit, nii et hagejal ei olevat mingit lootust raha saada. Kostja ei nõustu hageja viiviste nõudega, leides, et progresseeruvate viiviste korral ei olegi võimalik kunagi võlga ära maksta. Kostja soovitab hagejal oma hagist loobuda, see aegunuks kuulutada, sest nõue on absoluutselt perspektiivitu. Kohtu nõudmisele vaatamata kostja oma vastuväiteid hagi aegumise ja viiviste nõude osas täiendavalt ei põhjendanud.
HAGEJA SEISUKOHT HAGI AEGUMISE VASTUVÄITE OSAS
4.Hageja esitas 13.08.2008 kirjaliku seisukoha kostja vastuväidetele. Hageja leiab, et kostja aegumise kohaldamise taotlus ei ole õige ja palub hagi aegumist mitte arvestada. Hageja leiab, et kuna kostja tasus ostu-müügilepingu allkirjastamiseks ja akende paigaldamiseks vajaliku ettemaksu ära, kuid ülejäänud arve jättis tasumata ning ei reageerinud ka korduvatele meeldetuletustele, on kostja rikkunud oma kohustusi tahtlikult ning kohaldada tuleb tehingust tulenevate nõuete 10 aastast aegumistähtaega. Viivisenõude osas hageja märgib, et tegemist ei ole progresseeruva viiviste arvestusega. Küll on hageja nõus, et kohtulahendiga piiratakse tasumisele kuuluva viivise suurus põhivõla suurusega. Kostja on allkirjaga vastuvõtuaktil kinnitanud akende kättesaamist. Hageja ei ole nõus hagist ja viivisenõudest loobuma põhjusel, et kostja viibib hetkel kinnipidamiskohas ja on maksevõimetu.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 404 lg 1 alusel kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Kohus andis menetlusosalistele võimaluse esitada oma kirjalikud seisukohad ja tõendid.
6.Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega, uurinud kõiki esitatud tõendeid igakülgselt ja objektiivselt ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
7.Hagiavaldusele lisatud ostu-müügilepingu nr TT041124/TOMING1 kohaselt ET ostjana ja hageja müüjana sõlmisid21.02.2004 ostu-müügilepingu akna ja aken-rõduukse ostmiseks ja paigaldamiseks aadressile XXX . Eelnevast nähtuvalt sisaldus pooltevahelises ostumüügilepingus akende, veeplekkide ja aknalaudade müügileping ning akende, veepleki ja aknalaudade paigaldamiseks töövõtuleping.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Kui asi on valmistatud töövõtja materjalist, peab töövõtja tegema võimalikuks omandi ülemineku tellijale (VÕS § 636 lg 1). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks (VÕS § 637 lg 4).
9.Paigalduse andmetena pealkirjastatud dokumendi (t.l. 7) kohaselt toimus akende paigaldamine 26.02.2004.a. Kostja E. T oma allkirjaga sellel dokumendil tõendab, et on tellijana võtnud aknad vastu ning tal ei ole pretensioone akende ja nende paigaldamise kohta. Kostja väited, et ta akendest midagi ei tea, vähemalt ei mäleta, on paljasõnalised ega anna alust hagi rahuldamata jätmiseks.
10.Hageja on pooltevahelisest lepingust tulenevad oma kohustused nõuetekohaselt täitnud. Lepingu punkti 4 kohaselt kostja tasus lepingu sõlmimisel ettemaksuna lepingu summast 4600 krooni. Ülejäänud summa tuli kostjal tasuda pärast akende paigaldamist. Aknad on paigaldatud. Seega on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Kostjale lepingus kokkulepitud tasu ülejäänud osa maksmiseks 27.02.2004 väljastatud arve kohaselt oli kostja kohustatud 03.märtsiks 2003.a. tasuma hagejale 4726 krooni. Kostja oma kohustusi täitnud ei ole.
11.VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist, p 6 annab võlausaldajale õiguse nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 12.. TsMS § 367 hagiavalduse esitamise ajal ja kuni 15.07.2008 kehtinud redaktsiooni kohaselt viivisenõuded võis koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Alates 15.07.2008 kehtib TsMS § 367 järgmises sõnastuses: viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
13.Hageja taotleb kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 1978,03 krooni ning edasi mõista viivised välja protsendina põhivõlast kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on viiviseid arvestanud VÕS § 113 lg-s 1 ja § 94 lg-s 1 sätestatud määras, s.o. viivisemääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 7 % aastas. Eesti Panga poolt väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud intressiteadete kohaselt oli nimetatud intressimäär alates 04.05.2004 – 01.07.2005 2 %; alates 30.12.2005 2,5 %; alates 30.06.2006 2,75 %, alates 29.12.2006 3,5 % ning alates 02.07.2007 kuni otsuse tegemiseni 4 %. Hagiavalduses esitatud viivisearvestusest nähtuvalt on hageja lähtunud viivise arvestamisel vastaval perioodil kehtinud intressimäärast.
14.VÕS § 94 lg 1 ja TsMS § 367 alusel on põhjendatud ja seaduslik hageja taotlus mõista kostjalt välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summaliselt ning edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viimases kohtule esitatud kirjalikus seisukohas nõustunud, vastutulekuna kostjale, et väljamõistetavate viiviste summa piiratakse põhinõude suurusega. Kohus leiab, et hageja seisukoht on mõistlik ja mõistab kostjalt välja viivised protsendina põhivõlast selliselt, et protsendina väljamõistetavad viivised kokku ei ületaks põhinõude suurust.
15.Kohus leiab, et hagi ei ole aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 alusel kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja oma kirjalikus vastuses taotles tunnistada hageja nõue aegunuks, taotlust põhjendamata. Hageja on siiski pidanud kostja taotlust aegumise kohaldamise taotluseks ning esitanud oma vastuväited.
16.TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg 3 aastat. TsÜS § 135 lg 1 järgi tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisti. Tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel (TsÜS § 135 lg 2). Kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval (TsÜS § 136 lg 2). TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.
17.Hageja ja kostja vahel oli kokku lepitud tasu maksmine kahes osas – ettemaksuna lepingu sõlmimisel ning ülejäänud osa tuli maksta pärast akende paigaldamist esitatava arve alusel. Hageja väljastas kostjale ülejäänud lepingusumma tasumiseks arve 27.02.2004.a. Seega tulenevalt TsÜS § 135 lg –st 1 ja § 147 lg –st 3 tuleb hagi aegumistähtaega arvestada 2004.a. lõppemisest, s.t. hagi aegumistähtaeg hakkas kulgema 01.01.2005.a. ning aegumistähtaeg lõppes 31.12.2007. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 31.12.2007.a, s.o. hagi aegumistähtaja viimasel päeval. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi teise lõike kolmanda punkti kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Seega on hageja hagi esitatud tähtaegselt ning nõue ei ole aegunud.
18.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et käesolevas asjas tuleb kohaldada hagi aegumise 10aastast tähtaega. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg 3 aastat. TsÜS § 146 lg 4 toodud 10- aastast aegumistähtaega kohaldatakse siis, kui kohustatud isik on rikkunud oma kohustusi tahtlikult. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse
täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Selleks, et hagejal oleks õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist kümne aasta jooksul, peab kostja olema kohustust rikkunud tahtlikult.
19.VÕS §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Eeltoodust järeldub, et kohustuse mistahes rikkumine ei ole automaatselt kvalifitseeritav tahtlusena jätta oma kohustused täitmata. Tahtlus on süü vorm. Süü, s.h. tahtluse olemasolu eeldab eraldi tuvastamist lisaks rikkumise tuvastamisele.
20.Tahtlus kohustuse rikkumisel on sisustatud VÕS § 104 lg-s 5, s.o õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Hageja ei ole tõendanud, et lepingut sõlmides (või täites) olid kostja kavatsused suunatud sellele, et hagejal jääksid saamata lepingu järgi tasumisele kuuluvad summad. Vastavalt TsÜS § 138 lg-tele 1 ja 2 tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Tahtlik kohustuste rikkumine oleks ilmses vastuolus hea usu põhimõttega, kuid kostja pahauskset käitumist tuleks hagejal tõendada. Hageja seda teinud ei ole. Hageja arvates tõendab kostja poolt tahtlikku kohustuste rikkumist muu hulgas see, et kostja ei ole vaatamata korduvatele meeldetuletustele võlga tasunud. Samas hageja ise kinnitab ja on esitanud selle tõenduseks tõendid, et kostja ei ole meeldetuletusi vanglas viibimise tõttu kätte saanud, vaid need on hagejale kätteandmatult tagastatud. Meeldetuletuste, mida kostja ei ole objektiivsetel põhjustel kätte saanud, täitmata jätmine, ei ole vaadeldav kohustuste tahtliku rikkumisena.
21.Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus rahuldab hagi. Hagi rahuldamist ei takista asjaolu, et käesoleval ajal kostja kannab vanglakaristust ning tal puudub sissetulek. Samuti ei takista hagi rahuldamist kostja suhtes juba toimuvad mitmed täitemenetlused. TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 30 aastat, arvestades kohtuotsuse jõustumisest.
22.Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.