Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Margit Jäätma
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 14. november 2025
Tsiviilasja number
2-24-121309
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi Kalmer Schmidti vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
2991 eurot 83 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2025. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepingulised esindajad Ahto Järvela ja Sigrid Rahkema Kostja (vastustaja) Kalmer Schmidt (isikukood
XXXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2025. a otsus tsiviilasjas nr 2-24-121309 ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja mõista Kalmer Schmidtilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 1573 eurot 86 senti ja viivis põhivõlalt 1573 eurolt 86 sendilt alates 15. novembrist 2025 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud maakohtus jätta poolte endi kanda. Maakohtus hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
2.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kuludest apellatsioonkaebuselt tasumisele kuulunud riigilõivust 50% Aktiva Finance Group OÜ kanda ja 50% Kalmer Schmidti kanda. Muud apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte endi kanda.
4.Määrata kindlaks apellatsioonimenetluse kulud ja mõista Kalmer Schmidtilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluse kuluna riigilõiv 192 eurot 50 senti ja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
5.Kohtuotsuse kehtiv resolutsioon on järgmine:
5.1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi Kalmer Schmidti vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
5.2.Välja mõista Kalmer Schmidtilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlg 1573 eurot 86 senti ja viivis põhivõlalt 1573 eurolt 86 sendilt alates 15. novembrist 2025 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.3.Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda. Maakohtus hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
5.4.Jätta apellatsioonimenetluse kuludest apellatsioonkaebuselt tasumisele kuulunud riigilõivust 50% Aktiva Finance Group OÜ kanda ja 50% Kalmer Schmidti kanda. Muud apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte endi kanda.
5.5.Määrata kindlaks apellatsioonimenetluse kulud ja mõista Kalmer Schmidtilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluse kuluna riigilõiv 192 eurot 50 senti ja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
2
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 4. juunil 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Kalmer Schmidti (kostja) vastu 2762 euro 66 sendi saamiseks. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetas kohtunikuabi 25. septembri 2024. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Tartu Maakohus jättis 25. septembri 2024. a määrusega hagiavalduse käiguta ja kohustas Aktiva Finance Group OÜ-d esitama nõuetekohase hagiavalduse, sh esitama asjaolud ja tõendid, mis võimaldavad hinnata krediidiandja poolt võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 403 4 sätestatud kohustuste täitmist.
3.Hageja esitas 22. oktoobril 2024 hagi, paludes kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1573 eurot 86 senti, intressi võlgnevuse 89 eurot 58 senti, sissenõudmiskulu 50 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 1040 eurot 24 senti ning alates hagiavalduse esitamisest viivise 24% aastas kuni põhinõude kohase täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid algne laenuandja Telia Eesti AS ja kostja 26. augustil 2021 järelmaksu müügilepingu nr 1971512 summas 1573 eurot 86 senti, intressimääraga 21,90% aastas, krediidikulukuse määraga 24,37% aastas, osamaksete arvuga 48 kuud, osamaksete suurusega 26 eurot 52 senti kuni 49 eurot 51 senti kuus vastavalt maksegraafikule. Kostja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust, mistõttu saatis Telia Eesti AS 8. novembril 2021 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja kuni 22. novembrini 2021 võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust täiendava tähtaja jooksul, siis luges Teila Eesti AS alates 23. novembrist 2021 lepingu ülesöelduks. Kostjal oli lepingust tulenev võlgnevus alates esimesest osamaksest, s.o alates 20. septembrist 2021 kuni
20.detsembrini 2021. Kostja oli võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega. Kostjal tuleb tagastada lepingu alusel saadud summa 1573 eurot 86 senti.
4.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 10. detsembril 2024. Kostja kohtule ei vastanud.
MAAKOHTU LAHEND
5.Tartu Maakohus jättis 31. jaanuari 2025. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, märkides, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Mh märkis maakohus, et hageja peab määrama järelmaksu müügilepingu nr 1971512 tagasimaksed uuesti, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need kostjale teatavaks tegema. Maakohus menetles asja lihtmenetluses, mistõttu piirdus maakohus otsuse põhjendavas osas õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas oma järeldused. Maakohus viitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 ja § 82 lg-le 1, §-le 100, § 101 lg-le 1, § 113 lg-le 1. Füüsilisest isikust laenusaaja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, st vaidlusalune leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Maakohus viitas VÕS § 416 lg-le 1, Euroopa Liidu Nõukogu direktiivile 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes ja Euroopa Kohtu praktikale, VÕS § 4034 lg-le 4, krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-tele 3 ja 4. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses seega hagejal. Hageja ei ole hagiavalduses vastutustundliku laenamise põhimõtet selgitanud ega tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise kohta esitanud. Kohtu hinnangul on kostjale laenu väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1). Kohus kohustas hagejat 25. septembri 2024 määrusega esitama tõendeid, mis võimaldavad hinnata
3
krediidiandja poolt VÕS §-s 4034 sätestatud kohustuste täitmist (dtl 14–18). Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid kostja krediidivõimelisuse hindamise kohta enne kostjale järelmaksu võimaldamist. Hageja ei ole ka hagiavalduses selgitanud, kuidas toimus kostja maksevõime hindamine. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud kostjaga sõlmitud Telia Eesti AS Järelmaksu müügilepingu 1971512 (dtl 35–38), Telia Eesti AS üldtingimused (dtl 39–51), järelmaksuarved (dtl 52–60), lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 61), lepingute ülesütlemise teatised (dtl 55–59), meeldetuletuskirjad võlgnevuse tasumiseks (dtl 63–66). Seega on hageja tõendanud, et on kostjale laenu andnud ning kostja ei ole laenulepingust tulenevat laenukohustust täitnud, kuid hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist. Kohus on tuvastanud, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, st vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Asjas ei nähtu, et hageja oleks kogunud ja kontrollinud andmeid kostja sissetulekute ja kohustuste suurust (nt pangakonto väljavõte), varalist seisundit kohta (nt registreeritud vallasvarana sõidukid jms ning kinnisvara olemasolu, samuti hoiused, kogumispensioni olemasolu jmt). Kohus selgitas hagejale 25. septembri 2024 määruses vajadust selgitada ja esitada asjakohased tõendid hageja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtete järgmise kohta. Kohus hoiatas hagejat, et kui hageja ei esita andmeid selle kohta, et kostjale laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, eeldab kohus, et seaduses sätestatud kohustusi ei ole täidetud. Kohus selgitas hagejale, et ei tuleta ise tõenditest asjaolusid, vaid hageja kohustuseks on need hagiavalduses tuua välja. Hageja ei esitanud kohtule tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtete järgmise kohta ega selgitanud vastutustundliku laenamise järgimist kostjale laenu andmisel. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja järgis kostjale krediidi andmisel vastutustundliku laenamise nõudeid, selgitades välja kõik nõutud aspektid ning tehes mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 50 lg 3 p 3). Laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (sissenõudmiskulu). VÕS § 4034 lg 7 kolmandast lausest tulenevalt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Telia Eesti AS väljastas kostjale 28. detsembril 2021 arve nr 12202106785756 maksetähtajaga 20. jaanuar 2022, mis sisaldas kostjaga sõlmitud järelmaksu müügilepingust tulenevat kaupade jääkväärtust, kokku 1488 eurot 39 senti (dtl 60-61). Hagiavalduses on põhinõue 1573 eurot 86 senti. Arvestades eeltoodut, peab hageja laenuandjana uuesti määrama tagasimaksed, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need kostjale teatavaks tegema. Maakohus märkis ka täiendavalt, et Telia Eesti AS ei ole kostjaga sõlmitud lepingut nõuetekohaselt üles öelnud. Telia Eesti AS ei ole kostjaga sõlmitud lepingut 23. novembrist 2021 8. novembri 2021 e-kirjaga üles öelnud ja algne võlausaldaja jätkas kostjale osamakse tasumise arvete väljastamist. Algne võlausaldaja on väljastanud kostjale neli arvet osamaksete tasumiseks. Neljas arve väljastati 30. novembril 2021 maksetähtajaga 20. detsember 2021. Antud arve ei sisalda hoiatust lepingu ülesütlemiseks ega selgitust võlgnevuse tasumiseks 4
täiendava tähtaja andmiseks. Telia Eesti AS-i poolt 28. detsembril 2021 väljastatud arve sisaldab järelmaksu müügilepingus toodud esemete jääkväärtust kokku 1488 eurot 39 senti, mille tasumise tähtaeg oli kostjal 20. jaanuar 2022. Telia Eesti AS on küll 28. detsembri 2021. a arves nõudnud kostjalt järelmaksu müügilepingust tulenevate esemete jääkväärtuse tasumist, kuid antud arvest ei nähtu VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud nõuete järgimist. Kuna Telia Eesti AS ei ole järginud nõudeid ülesütlemiseavaldusele, siis on lepingu ülesütlemine tühine. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole kohtumenetluses osalenud, seega ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Maakohus määras, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ning rahuldada hagi osaliselt ja mõista kostjalt välja tagastamata põhiosa 1573 eurot 86 eurot ning viivised lepingujärgses viivisemääras alates ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 24. novembrist 2021 kuni täitmiseni või saata asi uueks läbi vaatamiseks tagasi maakohtule. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus palub hageja jätta kostja kanda. Maakohus rikkus materiaal- ja menetlusõiguse norme (TsMS § 436 lg-d 1–3). Maakohtu otsus on üllatuslik. Maakohus ei ole andnud hagejale võimalust VÕS § 403 4 lg 7 järgse ümberarvestuse esitamiseks, kuigi oleks pidanud selleks täiendava tähtaja andma. 25. septembri 2024. a määrus oli tehtud enne hagiavalduse esitamist ja menetlusse võtmist. Pärast menetlusse võtmist, s.o pärast 18. novembri 2024. a määruse tegemist, ei ole maakohus kordagi viidanud ega andnud hagejale täiendavat tähtaega vastutustundliku laenamise põhimõtete ja ümberarvestuse esitamiseks. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. Maakohus on rikkunud selgitamiskohustust ja lihtmenetluses üldisi menetluspõhimõtteid. Hageja esitas apellatsioonimenetluses VÕS § 403 4 lg 7 järgse ümberarvestuse, mille esitamiseks maakohus hagejale võimalust ei andnud. Kostja sai järelmaksu müügilepingu alusel kauba järelmaksuga summas 1553 eurot 96 senti, millele lisandus lepingutasu 19 eurot 90 senti, seega maksumus kokku 1573 eurot 86 senti. Kostja kohustus kauba eest tasuma maksegraafiku alusel perioodil 20. september 2021 – 20. august 2025. Peale lepingu sõlmimist ei ole kostja ühtegi tagasimakset teinud. Olukorras, kus kostja ei ole ühtegi tagasimakset teinud, oli kostja võlas kolme järjestikuse osamaksega, s.o 20.09.2021 – 20.11.2021, ning ülesütlemise eeldused VÕS § 416 lg 1 kohaselt on täidetud ja ülesütlemine
23.novembril 2021 seega kehtiv. Kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, kohustub kostja jätkuvalt tasuma põhiosa 1573 eurot 86 senti ning viivist lepingujärgses määras alates ülesütlemisele järgnevast päevast, so 24. novembrist 2021 kuni täitmiseni.
7.Kostja ei ole apellatsioonkaebusele seisukohta esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ning asjas tuleb teha uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ning mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 1573 eurot 86 senti ja viivis põhivõlalt 1573 eurolt 86 sendilt alates 15. novembrist 2025 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud maakohtus tuleb jätta poolte endi kanda ja märkida, et maakohtu menetluses 5
hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ning apellatsioonimenetluse kuludest tuleb jätta apellatsioonkaebuselt tasumisele kuulunud riigilõivust 50% hageja kanda ja 50% kostja kanda. Muud apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta poolte endi kanda.
9.Maakohus on jätnud hagi täielikult rahuldamata, viidates mh vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele ja märkides, et hagejal tuleb uuesti määrata tagasimaksed, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need kostjale teatavaks tegema. Mh on maakohus viidanud sellele, et kuna Telia Eesti AS ei ole järginud nõudeid ülesütlemiseavaldusele, siis on lepingu ülesütlemine tühine.
10.Hageja on apellatsioonkaebuses tuginenud mh sellele, et maakohus ei andnud hagejale võimalust vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendada ja rikkus sellega selgitamiskohustust. Maakohus on otsuses märkinud, et kohustas hagejat 25. septembri 2024. a määrusega esitama tõendeid, mis võimaldavad hinnata krediidiandja poolt VÕS §-s 403 4 sätestatud kohustuste täitmist (dtl 14–18). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus piisavalt selgitanud hagejale seda, mida peab hageja kohtule esitama selleks, et kohus saaks vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist hinnata. Asjaolu, et selgitamiskohustust täitis maakohus enne hagi menetlusse võtmist, ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Seega ei ole maakohus rikkunud selgitamiskohustust selles osas, mis puudutab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamist. Lisaks märgib ringkonnakohus, et arvestades, et hageja põhitegevusalaks on „inkassoteenus ja krediidiinfo“ ja hageja ja tema lepingulised esindajad tegelevad igapäevaselt tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete esitamisega kohtusse, peaks hagejale olema arvestades VÕS § 4034 lg-tes 1, 6 ja 13 märgitut selge ka ilma kohtu vastava täiendava selgituseta, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist tuleb tõendada hagejal. Praegusel juhul on maakohus aga hagejale ka sellega seonduvat selgitanud. Lisaks, hageja ei ole ka praeguseks esitanud tõendeid selle kohta, millest saaks järeldada, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on krediidiandja järginud. Hageja on ka vaatamata apellatsioonkaebuses märgitud etteheidetele palunud ringkonnakohtul rahuldada hagi osaliselt ja mõista kostjalt välja tagastamata põhiosa 1573 eurot 86 senti ning viivised lepingujärgses viivisemääras alates ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 24. novembrist 2021 kuni täitmiseni. Seega ei taotle hageja enam apellatsioonimenetluses hagi rahuldamist ulatuses, mida ta taotles maakohtus.
11.Õige on see hageja väide, et maakohus pole andnud hagejale eraldi tähtaega ümberarvestuse esitamiseks juhuks, kui maakohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Seega võimaldab ringkonnakohus tugineda hagejal apellatsioonimenetluses ka ümberarvestusele, mida hageja maakohtus ei esitanud. Esitatud ümberarvestusest (maksegraafikust) nähtub, et praeguseks on kõigi osamaksete tasumise tähtpäev saabunud (viimane osamakse tuli tasuda 20. augustil 2025), kuid maakohtu menetluse ajal ja ringkonnakohtusse apellatsioonkaebuse esitamise ajaks kõigi osamaksete tasumise tähtpäev veel saabunud polnud. Seega tuli ümberarvestus kostjale teatavaks teha. Nõustuda võib maakohtuga selles, et kuna Telia Eesti AS ei ole järginud nõudeid ülesütlemiseavaldusele VÕS § 416 mõttes, siis on lepingu ülesütlemine tühine. Seega ei lähtu ringkonnakohus ka sellest, et leping oleks üles öeldud alates 23. novembrist 2023, isegi kui kostja oli selleks ajaks kolme järjestikuse tagasimaksega viivituses. Kuivõrd ümberarvestuse (maksegraafiku) kohaselt (dtl 106–107), mis on apellatsioonimenetluses kostjale kätte toimetatud 10. juulil 2025 kättetoimetamisportaali (KÄPO) kaudu, oli viimase osamakse tasumise tähtpäev 20. augustil 2025, on kõigi osamaksete tasumise tähtpäev praeguseks saabunud ning põhjendatud on hageja põhinõue summas 1573 eurot 86 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja ei ole omapoolseid vastuväiteid esitanud. 6
12.Hageja on palunud välja mõista ka viivise lepingujärgses viivisemääras alates ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 24. novembrist 2021 kuni täitmiseni. Kuivõrd praegusel juhul ei ole ülesütlemisavaldus kehtiv ning krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, pole alust mõista välja viivist lepingujärgses määras ega alates 24. novembrist 2021. Kuna leping polnud üles öeldud ning maakohtu menetluses ja ringkonnakohtu menetluses ümberarvestuse esitamise ajaks polnud ka kõik osamaksed veel sissenõutavaks muutunud, ümberarvestus toimetati kostjale kätte alles 10. juulil 2025, mil samuti polnud veel kõik osamaksed sissenõutavaks muutunud, hageja pole ka omapoolset viivisearvestust kostjale kuni praeguseni teatavaks teinud, peab ringkonnakohus põhjendatuks mõista välja viivise väljamõistetavalt põhinõudelt 1573 eurolt 86 sendilt alates 15. novembrist 2025 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus nii hagi kui ka apellatsioonkaebuse osaliselt.
13.Kuivõrd hagi rahuldatakse osaliselt, siis arvestades hagi rahuldamise ulatust, on põhjendatud jätta menetluskulud maakohtus TsMS § 163 lg 2 alusel poolte endi kanda. Sellest tulenevalt märgib ringkonnakohus, et maakohtus hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
14.Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, st põhivõla osas, ning viivisenõude rahuldab ringkonnakohus seadusjärses määras alates ringkonnakohtu otsuse tegemisest, mitte aga hageja taotletud lepingujärgses määras alates 24. novembrist 2021, peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta apellatsioonimenetluse kuludest apellatsioonkaebuselt tasumisele kuulunud riigilõivust 50% hageja kanda ja 50% kostja kanda. Muud apellatsioonimenetluse kulud tuleb ringkonnakohtu hinnangul jätta eeltoodut arvestades poolte endi kanda.
15.Ringkonnakohus määrab kindlaks ka apellatsioonimenetluse kulude rahalise suuruse. Hageja on tasunud riigilõivu 420 eurot. Samas arvestades tsiviilasja hinda apellatsioonikohtus (2991 eurot 83 senti), tulnuks hagejal tasuda RLS § 59 lg 15 ja lisa 1 järgi apellatsioonkaebuselt riigilõivu 385 eurot. Seega on apellatsioonkaebuselt tasumisele kuulunud riigilõiv 385 eurot, millest 50% ehk 192 eurot 50 senti jäi menetluskulude jaotuse kohaselt kostja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista apellatsioonimenetluse kuluna hageja tasutud riigilõivust 192 eurot 50 senti. Nagu eespool märgitud, jäävad muud menetluskulud poolte endi kanda.
16.Vastavalt hageja taotlusele märgib ringkonnakohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
17.Ringkonnakohus selgitab, et kuivõrd hageja tasus apellatsioonkaebuselt 420 eurot, kuigi tal tulnuks tasuda riigilõivu 385 eurot, on hageja tasunud 35 eurot ettenähtust rohkem ning hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus taotleda riigilõivu 35 euro tagastamist. Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada ringkonnakohtule taotlus. Taotluses tuleb mh märkida konto number, kuhu riigilõiv tagastada, ja konto omaniku nimi. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
(allkirjastatud digitaalselt)
7
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.