Võlaõigus › Võõrandamislepingud

4.Selgitada, et TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist Võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni käesoleva määruse täitmiseni. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Otsuse jõustumisel saata otsus riigilõivu osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Edasikaebamise kord Pooled võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Menetluse käik Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise teade edastatud posti teel. Kostja on eelmenetlusteatele vastanud ja hagiavalduse nõuded õigeks tunnistanud (tl 11). Vastuväiteid hagile ei ole. Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning avaldanud ka soovi kompromissi sõlmimiseks, kuid kompromissi sõlmitud ei ole. Hagejat on teavitatud kostja seisukohtadest. Kuna eelmenetluses on poolte seisukohad välja selgitatud, võib Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kohus lahendada asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta ning piirduda üksnes õigusliku põhjendusega. Kohtu seisukohad ja põhjendused Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 järgi kohaldatakse enne 1.juulit 2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele alates 1.juulist 2002.a. Tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning Võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatut. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Asja materjalidega on tõendatud, et pooled sõlmisid 02.detsembril 1999.a. maa ostumüügilepingu ja asjaõiguslepingu (tl 5-6), mis on registreeritud Järva Maavalitsuse maa ostumüügi lepingute registris nr 3216 all. Lepingu objektiks on xxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxxx xxxxx asuv xxxxxxxx maaüksus. Nimetatud lepingu p 3.3 kohaselt on kostja kohustatud tasuma maaüksuse eest väljaostuvõla summas 1 661 695.00 krooni 50 aasta jooksul lepingu sõlmimisest, kohustudes võlga tasuma kaks korda aastas: 10 jaanuariks ja 10.juuliks summas 16 617.00 krooni. Esimene maksetähtaeg oli 10.jaanuar 2000.a. ning viimane on 10.juuli 2049.a. Hagiavalduse kohaselt on kostja tasunud vaid maksetähtpäevadel 10.jaanuar 2000.a. kuni 10.jaanuar 2001.a. Alates maksetähtpäevast 10.juuli 2001.a. on kostjal kõik maksed tasumata. Hageja on kostjale saatnud korduvaid meeldetuletusi, kuid tulemusteta. Kuna kostja vabatahtlikult hageja nõuet täitnud ei ole, on hageja õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist ja viivist kohtu kaudu (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6). VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või

lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Lepingu p 3.6 kohaselt on pooled kokku leppinud intressi määraks 5 % maksetähtajal tasumisele kuuluvast summas, s.o 831.00 krooni. Hageja nõuab kostjalt intressi välja mõistmist summas 12 465.45 krooni. VÕS § 113 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivise) tasumist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Punkti 3.7 kohaselt maksab ostja tähtajaks tasumata summalt viivist 0,05 % iga tasumisega viivitatud päeva eest.. Hageja on arvestanud viivist seisuga kuni 24.juuli 2008 summas 162 163. 22 krooni. Ühtlasi palub hageja kostjalt välja mõista viivise hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas 124.62 krooni päevas ning sealt edasi 0,05 % päevas tasumata põhivõlast kuni selle tasumiseni. Hagiavaldus on Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale saabunud 25.juulil 2008.a. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on arvutanud perioodi eest 25.juulist 2008.a. kuni otsuse tegemise kuupäevani viivist 6106.38 krooni (124.62 x 56 = 6978.72). Hageja nõuded võla, intressi ja viivise nõudes on piisavalt tõendatud ja õiguslikult põhjendatud ning kohus leiab, et hagi kuulub rahuladamisele täies ulatuses ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 249 255.00 krooni, intressivõlg 12 465.45 krooni, otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis kokku summas 169 141.94 krooni ning alates otsuse tegemisele järgnevast päevast viivis, mis otsuse tegemise ajaks ei olnud veel muutunud sissenõutavaks 0,05 % tasumata põhivõla summast päevas kuni põhivõla kohase täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja. TsMS § 190 lg 2 kohaselt kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel. TsMS 145 alusel on Eesti Vabariik kui menetlusosaline riigilõivu ja kautsjoni tasumisest vabastatud. Kuivõrd antud asjas on hagi täies ulatuses rahuldatud, siis eeltoodule tuginedes peab kostja kandma ka hageja menetluskulud ning tasuma riigituludesse riigilõivu, mis hagihinda 249 255.00 krooni arvestades Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 lisa 1 alusel arvestatuna on 12 750.00 krooni. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on kohtule teatanud, et menetluskulud puuduvad. Seega on käesoleva asja menetluskuluks riigilõiv 12 750.00 krooni, mille kohus mõistab välja kostjalt riigituludesse. Kohtuotsus kuulub tagatiseta viivitamtule täitmisele TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel.

Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.